„Issand oli Joosepiga”, Liahoona, märts/aprill 2022.
Tule, järgne mulle
Issand oli Joosepiga
Elu tõusude ja mõõnade vahel liikudes võime palju õppida muistse prohvet Joosepi näitest.
Jean Adrien Guignet. „Joosep selgitab vaarao unenägusid”, Musée des Beaux-Arts, Rouen, France / Bridgeman Images
Aastaid tagasi oli meie pere elevil, kui saime teada, et mu abikaasa Terri ootab meie neljandat last. Kuid mõni kuu pärast raseduse algust saime teada, et Terri tervislik seisund oli potentsiaalselt ohtlik. Ta võeti haiglasse, kus ta viibis arstide pideva hoole all. Ta pandi voodirežiimile, et rasedus võiks kesta nii kaua kui võimalik.
Sellest sai meie perele ja eriti just Terrile üks sünge ja raske aeg. Ta tundis end väga üksildasena. Ja minul tuli hoolitseda kolme väikese lapse eest, samal ajal töötades ja piiskopina teenides. Elu tundus kaootiline ja raske.
Oma üksinduses leidis Terri lohutust kauni kirikulaulu sõnadest:
„Ma vajan iga tund Su lähedust.
Mis peale armu tõrjuks kiusatust?
Kes peale Sinu võiks mind toetada?
Rõõmus ja kurbuses jää minuga!” 1
Issand oli koos meiega
Lõpuks oli meie poja Jace’i sünniks vaja erakorralist keisrilõiget. Kuid nii ema kui poja eest hoolitseti hästi, sest Terri oli juba haiglas. Tundsime oma elus Issanda kaitset.
Jace sündis neli nädalat enne tähtaega ja paigutati vastsündinute intensiivraviosakonda. Tulime koju ilma lapseta. Järgneva kuu jooksul käisime iga päev haiglas. Elu näis olevat madalseisus.
Kuid taas olime oma elus tunnistajaks Issanda käele. Jace tegi jõudsalt edusamme ja lõpuks saime ta koju tuua, mis oli meie perekonna ühine kõrghetk.
Siis saime teada, et Jace’il oli sagitaalne sünostoos – seisund, mile puhul kasvavad koljuluud liiga vara kokku. Selle tagajärjel ei saa lapse pea kasvada. Ainus ravi oli eemaldada suur osa Jace’i koljust, kui ta oli vaid kolm kuud vana. Pidasime selles katsumuses vastu palve ja preesterluse õnnistuste abil. Taas nägime oma elus Issanda kätt. Palvetele vastati. Õnnistused täitusid. Operatsioon kulges edukalt. Elu jõudis taas kõrgpunkti.
Millised Ameerika mäed! Kuid Issand õpetas meile selle teekonna jooksul palju õppetunde. Me teame, et Ta oli kogu selle aja meiega.
Joosepil olid omad tõusud ja mõõnad.
William Brassey Hole. Joosep müüakse Egiptusesse, © Look And Learn / Bridgeman Images
Kui uurime Joosepi elu Vanas Testamendis, leiame, et ka tema elutee oli täis tõususid ja mõõnasid. Ja samuti õpime, et Issand oli alati temaga, nii heas kui halvas.
Kuub, mille Jaakob Joosepile kinkis, oli kaunis sümbol Jaakobi armastusest Joosepi vastu. Kuid see oli samuti ärritav meeldetuletus Joosepi vendadele Joosepi ja tema isa lähedasest suhtest.
Kui vennad läksid oma isa karja söötma, saatis Jaakob Joosepi nende käekäiku uurima. Joosep läks, nagu palutud. Kuid paistab, et ta eksis teel. Ja nii saatis Issand ühe mehe Joosepile juhiseid andma, et ta võiks oma vennad üles leida (vt 1Ms 37:15–17).
Kui Joosepi vennad ta tappa otsustasid, siis tundub olevat rohkem kui juhus, et just samal ajal möödus neist Egiptusesse suunduv karavan. Selle asemel, et Joosep tappa või jätta ta kaevu surema, müüsid vennad ta karavanile. (Vt 1Ms 37:25-28.)
Issanda juhatus oli taas ilmne, kui karavan müüs Joosepi vaarao ihukaitsepealikule Pootifarile. Isegi teenijana muutis Joosep iga kogemuse millekski heaks. Pootifar pani Joosepi oma koja ülevaatajaks. Ta andis kõik, mis tal oli, Joosepi kätte. (Vt 1Ms 39:4.) Joosepi elu oli läinud madalseisust kõrghetke. Nüüd nautis ta Pootifari kojas võimalusi ja eesõigusi.
Kuid see kõrghetk ei kestnud kaua. Kui Joosep põgenes Pootifari naise sobimatute lähenemiskatsete eest, süüdistas naine teda ebamoraalsuses. Kuigi tema süüdistused oli valed, võinuks Joosepit nende tõttu kergesti hukata. On tähelepanuväärne, et selle asemel ta ainult vanglasse heideti. Issanda käsi päästis taas Joosepi.
Imetlusväärne usk
Kui teid oleks ebaõiglaselt vanglasse heidetud, siis mida oleksite teinud? Kui kellelgi oli põhjust tunda heidutust ja kibestust, siis oli see Joosep. See karm langus kõrgelt madalale võis kergesti panna teda mõtlema: „Mis kasu on Jumalat teenida? Ta ainult karistab mind.” Kuid Joosep ei kibestunud, ei süüdistanud Issandat ega andnud alla. Tema imetlusväärne usk ei löönud kõikuma.
Ja isegi süngetel vangipõlve päevadel ei hüljanud Issand Joosepit. Esiteks andis Issand Joosepile võimaluse tõlgendada joogikallaja ja pagari unenäod (vt 1Ms 40). Siis, mõni aasta hiljem, kui see tõi kaasa võimaluse tõlgendada vaarao unenägu, tunnistas Joosep, et võime unenägusid tõlgendada tuli Jumalalt (vt 1Ms 41:16). Vaarao mitte ainult ei vabastanud Joosepit vanglast, vaid „pani tema kogu Egiptusemaa üle” (1Ms 41:43). Pärast seda, kui Joosep oli aastaid kannatanud ja vaeva näinud, võimaldas Jumal Joosepil saada sellel maal kõige mõjuvõimsamaks isikuks, kellest kõrgemal oli vaid vaarao – see oli järjekordne kõrghetk Joosepi elus.
Jumal pööras selle meie heaks
Joosep kohtus lõpuks taas oma vendadega, nendega, kes olid tema vastu vandenõu pidanud ja ta orjaks müünud. Ta oleks võinud kibestuda. Ta oleks võinud neid süüdistada „ärritava ebaõigluse” pärast, mida nad talle tekitasid. 2
Joosep sai aga aru, et tema elu tõusud ja mõõnad olid Issanda kätes. Tema sõnad vendadele annavad ülevaate sellest arusaamast:
„Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus!
Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi! Ja ta trööstis ning rahustas neid” (1Ms 50:20–21)
Kui me läheme läbi elu tõusude ja mõõnade, siis on hea meeles pidada, et Jumal pöörab selle kõik meie heaks. Issand selgitas sama põhimõtet ühele viimse aja Josephile:
„Kui sind on kutsutud kõndima läbi kannatuste, ‥
kui sind süüdistatakse kõikvõimalike valesüüdistustega, kui su vaenlased langevad sinu peale, kui nad kisuvad su ära sinu isa ja ema ‥ juurest ‥ ja sind lohistatakse vanglasse, ‥
siis tea, mu poeg, et kõik need asjad annavad sulle kogemusi ja on sinule kasuks” (ÕL 122:5–7).
Alati on olnud raskusi
Kui meie Terriga oma proovikivisid kogesime, leidsime lohutust Jumala prohveti ütlusest:
„Ma tahan, et te teaksite, et surelikku elu on alati saatnud raskused ja saadavad ka edaspidi. Kuid teades seda, mida me teame, ja elades nii, nagu elama peaksime, ei tohiks õigupoolest olla mingit kohta vabandustele, pessimismile ega meeleheitele. ‥
Seega loodan, et te ei arva, et kogu maailma raskused on sattunud ajastusse, mil elate teie, või et asjalood pole olnud kunagi varem halvemad, kui need on teie puhul, või et need ei muutu kunagi paremaks. Ma kinnitan teile, et asjalood on olnud hullemad ja lähevad kindlasti aina paremaks. Nii on see alati olnud – eriti kui armastame Jeesuse Kristuse evangeeliumi, elame selle järgi ja anname sellele võimaluse oma elus õide puhkeda.” 3
Joosepi loo ja meid ümbritseva maailma kahetsusväärsete sündmuste põhjal on lihtne näha, et heade inimestega juhtub halbu asju. Õigemeelne elu ei tähenda, et väldime oma elus katsumusi ja kurbust. Kuid samamoodi nagu Issand oli koos Joosepiga tema katsumustes, on ta ka meiega. Katsumused on paratamatud. Aga kui me läheme neist läbi, püüdes kindlameelselt Teda kuulata, juhib ja inspireerib Issand meid, nagu ta juhatas Joosepit.