„Ma otsustan Teda kuulda võtta”, Liahoona, märts/aprill 2022.
Viimse aja pühade hääled: usunaised
Ma otsustan Teda kuulda võtta
Kui üks õde mainis oma tunnistuses kooki, vaatasin ma üles ja hakkasin tähelepanelikult kuulama.
Ma sündisin Kirikus käivasse perre, seega osalesin Algühingus ja noorteüritustel. Mulle meeldisid Algühingu laulud ja tunnid.
Kuid teismelisena jäin pärast uude kogudusse kolimist vähemaktiivseks. Ma osalesin enamikul nädalatel noorteüritustel, kuid hoidsin omaette ega löönud kaasa. Pühapäeval mulle kirikus ei meeldinud, kuid aeg-ajalt ikka osalesin. Mõistsin, et ma ei ole pöördunud evangeeliumisse ega selle õpetustesse. Mul ei olnud isiklikku tunnistust.
Nagu tavaliselt paastu- ja tunnistuskoosoleku ajal, läks mu mõte uitama. Ma ei kuulanud, kui koguduseliikmed tunnistust jagasid, kuid ütlesin iga tunnistuse lõpus aamen. Siis astus poodiumile üks õde ja hakkas tunnistust jagama. Kui ta mainis oma tunnistuses kooki, vaatasin ma üles ja hakkasin tähelepanelikult kuulama.
„Ma räägin alati Taevase Isaga, isegi kooki küpsetades,” ütles ta. „Ütlen väikese palve, et kook kerkiks ja hästi välja kukuks. Ma tean, et Ta vastab meie palvetele.”
Ma ei mõelnud sellele tunnistusele, kuni meie auto ühel päeval ei käivitunud, kui meil oli vaja poest toitu tuua. Tol hetkel meenusid mulle selle õe sõnad. Niisiis läksin tagasi magamistuppa ja palusin Jumalat, et Ta meid aitaks, et auto käivituks. Ma põlvitasin ja palvetasin. Kui lõpetasin, võtsin autovõtmed ja püüdsin autot käivitada. Ja siis sain ma vastuse oma palvele – auto läks käima.
Selle lihtsale palvele antud vastuse kaudu pöördusin ebaaktiivsest Kirikus käimisest teele, mis on aidanud mul saada isikliku tunnistuse ja täielikult evangeeliumisse pöörduda. Minu Algühingu lemmiklaulu sõnadest „Mind Päästja armastab” 1 said enam kui lihtsalt laulusõnad. Neist said tunded, mida ma tõeliselt tunnen.
Nüüd palvetan ma kõige eest. Ja kuigi vastus või ajastus pole alati see, mida ma soovin, otsustan siiski Teda kuulda võtta, pidades meeles Nefi sõnu: „Ent vaadake, ma ütlen teile, et te peate alati palvetama ja mitte nõrkema” (2Ne 32:9).