Isegi kui oleme templist kaugel, elab see meie südames

Väikese Voroneži koguduse ja Moskva misjoni Belgorodi rühma materjalid pani kokku Julia Salomatina.

Igaüks meist mäletab päeva, mil esimest korda astusime üle Issanda koja läve. Mõne jaoks juhtus see enne tema misjoni algust. Teised osalesid suvisel noorte templireisil või sisenesid templisse esimest korda aasta pärast täiskasvanuna ristimist. Esimese reisi mälestused täidavad meid soojade tunnetega, ereda rõõmu ja hämmastusega sellest, kui palju oleme vaimselt küpsenud.

Vend Georgy Vnodchenko meenutab: „Minu esimene reis Stockholmi templisse Rootsis oli 2000. aasta maikuus. Mul oli ligikaudu 40 nime, mille eest olin planeerinud teha talitused. Teadsin templist ainult niipalju, kui olin varem lugenud Kiriku ajakirjadest ja käsiraamatutest. Esiteks ajendas mind soov täita Jumala tahet. Mul olid mõned väga naiivsed – nagu ma algul mõtlesin – vaimsed kogemused templiteenistusest. Teel Peterburist Helsingisse märkasin ebatavalisi pilvi, mis olid reaktiivlennuki jälje kujulised. Ma vaatasin pingsalt sinise taeva taustal olevat absoluutselt valget jälge ja nägin selles lendavate inglite kujutisi. Olen ametilt kunstnik, seega arvasin, et nähtu oli minu oma kujutlusvõime vili. Aga minu suureks hämmastuseks nägin sama asja koduteel! Minu rõõm oli täielik ja minu süda oli tulvil. Ma tegin kõik, mis olin planeerinud, ja tundsin end nagu laps, kes oli palju küpsemaks saanud. Ma väga armastan seda meie esivanemate teenimise tööd. Sellest ajast on möödunud peaaegu 22 aastat. Olen teinud talitusi peaaegu 5000 inimese eest ja mulle on avaldatud nii palju, et seda on võimatu lühidalt kirjeldada.”

Ka vend Yuri Kutepov jagas oma mälestusi: „Minu esimene reis Stockholmi templisse Rootsis leidis aset 2001. aasta detsembris ja langes kokku jõulude ettevalmistustega. Mulle avaldas muljet jõulude eriline vaim, mida tundsin selles riigis, ja loomulikult see ainulaadne Vaimu mõju, mida tundsin templis. Selleks ajaks oli mul palju templitööd teha ja minu nädalasel templis oleku ajal ei olnud mul aega seda kõike teha. See pani mind mõistma, kui oluline on aidata teisi templis teenimisel. Tahtsin saada vägevate templitöötajate sarnaseks – nende teistest linnadest vendade sarnaseks, keda kohtasin oma reisil esimest korda. Seega oma teisel templireisil palusin end kutsuda templitöötajaks. Tundsin suurt rõõmu, kui mulle anti võimalus esindada talitustes Issandat. Ma nägin vendade juubeldamist ja õdede rõõmupisaraid, kui nad said oma talitused minu kaudu, ja tundsin end Issandale lähedal, eriti templis.”

Õde Maria Kutepova ütles: „Ka mulle meeldib käia templis. Templis leian alati rahu ja puhkust välismaailma mõjudest ning leian ka vastuseid oma vaimsetele küsimustele. Tunnen templist puudust ja ootan sinna uuesti minekut.”

Kuigi meil ei ole olnud võimalust külastada Issanda koda peaaegu kaks aastat, siis paljud õed ja vennad ei istu tegevusetult ja jätkavad pereajaloo andmete kogumist. FamilySearch.org veebileht toimib Venemaal taas. Saadaval olevatest funktsioonidest on ehk kõige tähtsam seotud indekseerimisega. Mis on indekseerimine? See on käsitsi kirjutatud andmete dekodeerimine ja tõlkimine elektroonsesse formaati. Paljude arhiivide ajaloolised ülestähendused on juba skannitud, kuid nendel leiduvad andmed tuleb sisestada spetsiaalsetesse vormidesse nii, et neid saaks otsingumootori abil leida. Indekseerimisega seotud vennad ja õed räägivad selle tööga seotud rõõmu- ja rahutundest. Õde Nina Afonchenko Belgorodi rühmast tunnistab: „Olen armastatud Issandale tänulik, et Ta avas oma armu läbi tee päästvatele talitustele, mis tegi võimalikuks perekondade ühendamise igaveseks. Ma tõesti armastan indekseerimist. Mulle on antud elu maa peal, et aidata inimesi teisel pool eesriiet. See on nagu nende isiklikult tundmaõppimine. Ühel päeval juhtus ime: ülestähendustes nägin lastega pere nime, kelle perekonnanimi oli sama nagu ühe minu Kiievi templitöötajast sõbra perekonnanimi. Kirjutasin talle ja saatsin ülestähendusest pildid ning ta oli nii õnnelik. Tundsin Vaimu tugevat mõju ja mõistsin, et mu töö ei olnud läinud tühja. Milline rõõm on teenida Jumalat ja Tema lapsi!”

Vend Yury Kutepov ütleb: „Indekseerimine meenutab mulle seda, kuidas Joseph Smith tõlkis Mormoni Raamatut, sest indekseeritavad vanad ülestähendused on mõnikord kirjutatud nii loetamatu käekirjaga, et nende dešifreerimine tundub võimatu. Siis mõistad, et osa teadmist saab saada ainult vaimselt palve kaudu. Ja tõesti, pärast palvetamist ja hoolikat analüüsimist saab nimi või perekonnanimi selgeks. Mõnikord pean otsima toetavat informatsiooni internetist ja sellistel hetkedel tuletatakse mulle meelde, et lisaks palvele on oluline ka isiklik püüdlus (vt ÕL 9:7 –8).”

Pereajalootöö aitab ühendada mitte ainult neid, kes on juba läinud teisele poole eesriiet, vaid ka elus olevaid sugulasi. Kahjuks töö ning teiste põhjuste tõttu näeme sugulasi vaid sünnipäevadel ja kurbades olukordades ning ei tunne osa oma sugulasi üldse mitte. Pereajalugu aitab meil neid meeles pidada. Vend Yuri Kutepov ütleb: „Ma ei oleks kunagi osanud arvata, et perekonna eripärad on inimestes nii selgelt näha. Kohtusin oma kauge sugulasega Kurskist hilja õhtul. Oli täiesti pime. Kuid isegi pimedas tundis ta mind ära ja ütles hiljem: „Ma teadsin kohe, et sa oled Kutepov.” Olen saanud teada, kes on minu esivanemad esimeses, teises ja kolmandas liinis ning tunnen, et minus on kombinatsioon kõikide nende inimeste omadustest. Olen kindel, et pereajalugu ja templitöö ning ka indekseerimine aitavad mul saada paremaks Taevase Isa pojaks ja meie Päästja tõeliseks vennaks.”

Kui saame templisse taas ilma takistusteta minna, siis oleme juba erinevad inimesed kui enne pandeemiat. Seniajani elab tempel meie südames ning ootame selle külastamist. Õde Nafikova, kes teenib oma abikaasa, vanem Kulikoviga põhimisjonil Voroneži koguduses, ütleb: „Kui ma valmistun minema uuesti templisse, siis on sellega seotud täiesti erinevad tunded, erinev ettevalmistus ja uus teadlikkus reisist. Ja ma tean, et sellele kõigele järgnevad uued ilmutused. Ma saan uusi teadmisi, sest Jumal vaatab minu järgi. Ma vajan ilmutusi endast ja oma Loojast, et võiksin Temale lähemale pääseda ja saada paremaks ja puhtamaks, et siis, kui seisan Tema ees, mu riided oleksid valged nagu mu lumivalge templirüü. Ja ma tean, et see on võimalik mu usu, meeleparanduse ja Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Issand ise on öelnud: „Tulge minu ligi ja mina tulen teie ligi; otsige mind usinasti ja te leiate mind; paluge ja te saate; koputage ja teile avatakse” (ÕL 88:63).”