Li Ak’ Chaq’rab’ 2023
22 octubre. Chan ru tinkanaaq chi k’eeb’il tz’aqal inch’ool rik’in li Jesukristo? 1 ut 2 Tesalonicenses


“22 octubre. Chan ru tinkanaaq chi k’eeb’il tz’aqal inch’ool rik’in li Jesukristo? 1 ut 2 Tesalonicenses,” Kim, Taaqehin—Choq’ reheb’ li molam sa’ li Tijonelil re Aaron ut lix tzoleb’aaleb’ li Saaj Ixq: Li tzol’leb’ choq’ re 2023 (2022)

“22 octubre. Chan ru tinkanaaq chi k’eeb’il tz’aqal inch’ool rik’in li Jesukristo?,” Kim, Taaqehin—Choq’ reheb’ li molam sa’ li Tijonelil re Aaron ut lix tzoleb’aaleb’ li Saaj Ixq: Li tzol’leb’ choq’ re 2023

Jalam-uuch
saaj li yookeb’ chi b’eek

22 octubre

Chan ru tinkanaaq chi k’eeb’il tz’aqal inch’ool rik’in li Jesukristo?

1 ut 2 Tesalonicenses

Jalam-uuch
reetalil li k’uub’ank na’leb’ sa’ komonil

K’uub’ank na’leb’ sa’ komonil

B’eresinb’il xb’aan jun komon re li awa’b’ejil re li tzoleb’aal malaj molam; 10–20 k’asal

Sa’ xtiklajik li ch’utam, yehomaq sa’ komonil li ch’ol aatin choq’ reheb’ li Saaj Ixq malaj li ch’ol aatin choq’ reheb’ li molam re li Tijonelil re Aaron. Aatinanqex chirix li k’anjel re li kolb’a-ib’ ut li taqenaqil loq’al; naru tex’aatinaq chirix wiib’ oxib’ reheb’ li patz’om li wankeb’ arin malaj lee patz’om laa’ex (chi’ilmanq Jolomil K’anjenel Hu, 10.2, 11.2). K’uub’ahomaq chan ru teek’anjela li na’leb’ xex’aatinak wi’.

  • Xyu’aminkil li evangelio. K’a’ru toje’ xqanumsi li xkawob’resi lix nawom qach’ool?

  • Rilb’aleb’ li wankeb’ sa’ rajb’al ru. Ani taaraj ru qatenq’ ut qatij? K’a’ru naqeek’a naq tento taqab’aanu choq’ reheb’?

  • Xb’oqb’aleb’ chixjunil chixk’ulb’al li evangelio. Chan ru naq toowanq jo’ saqen chiruheb’ li qakomon ut li qamiiw li ink’a’ neke’xpaab’ li naqapaab’ laa’o?

  • Xjunajinkileb’ li junkab’al chi junelik. K’a’ru taqab’aanu re xk’utb’al xkomon chik li rahok ut li tenq’ choq’ re li qajunkab’al ut re xb’aanunkil li us sa’ li qochoch?

A’ yaal jo’ na’ajman, b’aanu a’in sa’ xraqik li tzolok:

  • Ch’olob’ xyaalaleb’ li na’leb’ li xe’k’utman.

  • Ye wi’chik reheb’ li saaj k’a’ru li xeye sa’ li ch’utam a’in naq teeb’aanu.

Jalam-uuch
reetalil xk’utb’al li tzol’leb’

Xkʼutb’al li tzolʼlebʼ

B’eresinb’il xb’aan jun aj jolominel malaj jun li saaj; 25–35 k’asal

Xkawresinkil aawib’ sa’ musiq’ej

Lix k’ihal qe naqanaw ani li junxil k’eek’o xch’ool chirix li Jesukristo, a’ut anajwan xjalb’ehi rib’ sa’ xpaab’aal. Ak re naq taqapatz’, “Ma taa’uxq a’an sa’ lin yu’am?” Laj Pablo kixb’antioxi lix tiikilaleb’ chi paab’ank eb’ laj santil paab’anel aj Tesalonika, a’ut kireek’a naq tento tixtijeb’ chirix li b’alaq’il na’leb’ ut xkomon chik li taaruuq chixq’unob’resinkileb’ xpaab’aal. Maak’a’ naxye b’ar wanko anajwan sa’ qajom chixtaaqenkil li Kolonel, junelik wan naab’al li naru naqab’aanu re “xtz’aqob’resinkil jo’nimal chik naraj li qapaab’aal” (1 Tesalonicenses 3:10).

Naq nakattijok chirixeb’ li saaj, ab’i li musiq’anb’il na’leb’ naxtaqla li Qaawa’ aawe. K’a’ru nakak’oxla naq tixtenq’aheb’ chi kanaak chixpaab’ankil li Kolonel, maak’a’ naxye li ch’a’ajkilal te’xnumsi? K’a’ru natenq’an aawe? Naq nakakawresi li tzolok, naru taawil li raatin li Elder Dale G. Renlund, “Jun teneb’ank-ib’ rik’in li Jesukristo li ink’a’ natoqe’ ” (Jolomil ch’utub’aj-ib’ re octubre 2019), rochb’een ajwi’ 1 ut 2 Tesalonicenses.

Tzolok sa’ komonil

Re xtenq’ankileb’ li saaj chixjultikankil li xe’ril sa’ 1 ut 2 Tesalonicenses ut re xtikib’ankil li aatinak chirix li qajom chixtaaqenkil li Kolonel, naru teeril 2 Tesalonicenses 2:1–3. Tz’ilomaq rix li aatin “xtz’eqtaanankil li paab’ank,” ut k’a’ru naraj naxye. K’a’ru naraj naxye naq jun kristiaan naxtz’eqtaana lix paab’aal chirix li Jesukristo? Naru taak’ut xjalanil li aatin a’in rik’in jalan chik aatin kixye laj Pablo, jo’ “kaw xaqxookex rik’in li Qaawa’ ” (1 Tesalonicenses 3:8) ut “mextitz’ chixb’aanunkil li us” (2 Tesalonicenses 3:13). Chirix a’an naru teeril 1 Tesalonicenses 5:15–23. Chan ru naq xtaaqenkil lix na’leb’ laj Pablo sa’ li oxib’ chi raqal a’in naru tixkol qix chiru xtz’eqtaanankil li qapaab’aal chirix li Jesukristo—us ta taayale’q qix. Naru xb’aanunkileb’ li na’leb’ a’in re xtenq’ankileb’ li saaj chixxaqab’ankil rib’ sa’ rajomeb’ chixtaaqenkil li Kolonel.

  • Naru toomusiq’aaq xb’aan lix b’aanuhomeb’ li kristiaan li ink’a’ neke’eek’an sa’ rajomeb’ chixtaaqenkil li Kristo. Jo’ jun eetalil, naru teetz’il rix xb’aanuhomeb’ laj Anti-Nefi-Lehi, “jun li tenamit xulo’jenaqeb’ ut kawujenaqeb’ ut josq’eb’ ” naq ke’wan chaq, a’ut “maajo’q’e ke’xjalb’ehi rib’ ” chirix naq “ke’jale’ xch’ool choq’ re li Qaawa’ ” (Alma 17:14; 23:6–8). Jo’ yeeb’il sa’ Alma 24:8–18, k’a’ut naq ke’kana chi tiikeb’ chi paab’ank? K’a’ru ke’xsik’ ru xb’aanunkil li jwal aajel ru? Chan ru naq li Kolonel kixtenq’aheb’? Naru xtawb’al xkomon chik li eetalil sa’ li raatin li Elder Dale G. Renlund, “Jun teneb’ank-ib’ rik’in li Jesukristo li ink’a’ natoqe’.” Maare junjunq reheb’ li saaj naru te’rileb’ a’an ut te’xwotz k’a’ru neke’xtzol chirix li kanaak rik’in li Kristo. K’a’ru qab’aanuhom re kanaak rik’in li Qaawa’ us ta wan qamajelal?

  • Sa’ lix yalb’al qaq’e chixkawob’resinkil li qapaab’aal, us xk’eeb’al reetaleb’ li wankilal neke’xsik’ xq’unob’resinkil. Lix k’utb’esinb’il matk’ laj Lehi chirix li che’ re li yu’am naxch’olob’ junjunq reheb’ li wankilal a’an. Naru taak’ut jun xjalam-uuch li k’utb’esinb’il matk’ (chi’ilmanq Hu reheb’ li Jalam-uuch re li Evangelio [2009], 69) ut teetz’il rix li na’leb’ chirix a’an sa’ 1 Nefi 8:10–34. Sa’ li k’utb’esinb’il matk’, k’a’ru kiramok reheb’ li kristiaan chixyalb’al xsahil li ru li che’? K’a’ru kitenq’ank reheb’ li kristiaan chixtawb’al li che’ ut chi kanaak aran? K’a’ru neke’reetali li k’a’aq re ru a’an sa’ li qayu’am laa’o?

  • Sa’ “Wankilal re xq’axb’al ru li xik’ na’ilok qe” (Jolomil ch’utub’aj-ib’ re octubre 2019), li Elder Peter M. Johnson naxye resil oxib’eb’ lix k’anjeleb’aal laj Satanas re qaq’unob’resinkil. Naru taaye re li junjunq saaj naq taaril jun reheb’ a’in, ut naq tixwotz chan ru naq laj Satanas naroksi li k’anjeleb’aal a’an re xq’unob’resinkileb’ li saaj anajwan. Toja’ naq te’ril li kaahib’ chi na’leb’ kixye li Elder Johnson chirix xq’axb’al ru xk’anjeleb’aal laj tza, ut te’xwotz k’a’ru xe’xtzol.

Jalam-uuch
Jesukristo

Matxuwak, xb’aan laj Michael Malm

K’anjelak rik’in paab’aal

Waklesi xch’ooleb’ li saaj chixk’oxlankil ut chixtz’iib’ankil chan ru te’xb’aanu li k’a’ru x’ok sa’ xk’a’uxleb’ anajwan. Wi te’raj, naru te’xwotz xna’leb’. Ye reheb’ naq te’xk’oxla chan ru naq xb’aanunkil li k’a’ru x’ok sa’ xk’a’uxleb’ tixkawob’resi li komonil wankeb’ wi’ rik’in li qaChoxahil Yuwa’ ut li Jesukristo.

Xkomon chik li tenq’

Li k’utuk jo’ li Kolonel

Chi kok’ aj xsa’, us tana xb’oqb’aleb’ li komon chixtenq’ankil rib’ chirib’ileb’ rib’ chixtawb’al xsumenkileb’ lix patz’om. Naq musiq’anb’ilat xb’aan li Musiq’ej, naru taab’aanu a’in us ta ak nakanaw lix sumenkil li patz’om.

Isi reetalil