Faufaʼa Tahito 2022
29 nō ’Ātete–4 nō Tetepa. Maseli 1–4 ; 15–16 ; 22 ; 31 ; Koheleta 1–3 ; 11–12 : « O te mātāmua o te pa’ari ra, o te mata’u ïa ia Iehova »


« 29 nō ’Ātete–4 nō Tetepa. Maseli 1–4 ; 15–16 ; 22 ; 31 ; Koheleta 1–3 ; 11–12 : ‘Te mātāmua o te pa’ari ra, o te mata’u ïa ia Iehova », Mai, pe’e mai—nō te Ha’api’ira’a Sābati : Faufa’a Tahito 2022 (2021)

« 29 nō ’Ātete–4 nō Tetepa. Maseli 1–4 ; 15–16 ; 22 ; 31 ; Koheleta 1–3 ; 11–12 », Mai, pe’e mai—nō te Ha’api’ira’a Sābati : 2022

Hōho’a
ta’ata tuatāpapa i te mau pāpa’ira’a mo’a

29 nō ’Ātete–4 nō Tetepa

Maseli 1–4 ; 15–16 ; 22 ; 31 ; Koheleta 1–3 ; 11–12

« O te mātāmua o te pa’ari ra, o te mata’u ïa ia Iehova »

Nāhea te mau parau poro’i i roto i te Maseli ’e te Koheleta i te ha’amaita’i i te orara’a o te feiā tā ’outou e ha’api’i ra ? ’A pe’e i te mau muhumuhu ’e te mau mana’o tā ’outou e fāri’i ’a tuatāpapa ai ’outou ’e ’a fa’aineine ai nō te ha’api’i.

Pāpa’i i te mau mana’o e tae mai

Hōho’a
ītona fa’a’itera’a

Tītau i te mana’o

Tē vai nei e rave rahi mau parau poro’i nehenehe ’e te pūai i roto i te Maseli ’e te Koheleta. Hou ’a tāu’aparau ai i te mau tuha’a ta’a ’ē, mai te mau mea tei hōro’ahia i raro nei, e ani i te mau pīahi ’ia fa’a’ite mai i te tahi o tā rātou mau mea au roa mai roto mai i tā rātou iho tuatāpapara’a pāpa’ira’a mo’a ’aore rā tā te ’utuāfare i teie hepetoma.

Hōho’a
ītona ha’api’ira’a

Ha’api’i i te ha’api’ira’a tumu

Maseli 1–4 ; 15–16 ; Koheleta 1–3 ; 11–12

« ’Ia fāri’u mai i tō tari’a i te pa’ari ».

  • ’Ua fa’ahiti-fa’ahou-hia te anira’a ’ia ’imi i te pa’ari ’e te māramarama i roto i te Maseli. Nāhea e ti’a ai ia ’outou e tauturu i te mau pīahi ’ia fa’a’ite mai i te mea tā rātou i ha’api’i mai nō ni’a i te pa’ari i roto i tā rātou tuatāpapara’a ? Hō’ē rāve’a ’o te pāpa’ira’a ïa pa’ari i ni’a i te tāpura ’ere’ere ’e te anira’a i te mau pīahi ’ia tu’u i te mau nūmera o te ’īrava ’aore rā te mau pereota nō roto mai i te Maseli ’aore rā i te Koheleta ’o tā rātou e mana’o nei ē e hōro’a mai te reira i te mau ha’amāramaramara’a nō ni’a i te pa’ari. (Mai te mea e tauturu te reira, e nehenehe ’outou e ani i te mau pīahi ’ia ’imi i te Maseli 1–4 ; 15–16 ; Koheleta 1–3 ; 11–12.) E aha tā tātou e ’apo mai nō ni’a i te pa’ari i roto i teie mau ’īrava ? E mea nāhea tātou i te ha’amaita’ihia ’ia ’imi ana’e tātou i te pa’ari nō ’ō mai i te Atua ra ?

Maseli 1:7 ; 2:5 ; 3:7 ; 8:13 ; 15:33 ; 16:6 ; 31:30 ; Koheleta 12:13

« ’Eiaha ’oe ’ia pa’ari i tō ’oe iho mana’ora’a ; o Iehova rā tā ’oe e mata’u ».

  • Te tahi atu parau tumu e ’itehia i roto i te Maseli ’e te Koheleta, o te « mata’u ïa i te Fatu » (Maseli 1:7 ; hi’o ato’a Maseli 2:5 ; 3:7 ; 8:13 ; 15:33 ; 16:6 ; 31:30 ; Koheleta 12:13). Penei a’e e nehenehe te mau pīahi e tai’o i te tahi o teie mau ’īrava ’e ’ia fa’a’ite mai i tō rātou mana’o nō ni’a i te aura’a o te mata’u i te Fatu. Nāhea te mata’u i te Fatu e ta’a ’ē ai i te tahi atu mau huru mata’u ? E nehenehe ’outou e fa’a’ite i te mau mana’o ’o Elder David A. Bednar o te ’itehia i roto « Te tahi atu ā mātēria tauturu ».

Hōho’a
e vahine ’e te pua

Te ha’api’ira’a mai ’ia ti’aturi i te Fatu, nā Kathleen Peterson

Maseli 3:5–7

« E ti’aturi ia Iehova ma tō ’ā’au ato’a ra ».

  • E nehenehe te mau pīahi e fana’o i te hō’ē ha’api’ira’a tao’a ’o te tauturu ia rātou ’ia māramarama i te aura’a o te parau ra « e ti’aturi ia Iehova » ’e « ’eiaha rā e ti’aturi i tō [rātou] ihora ha’apa’o » (Maseli 3:5). ’Ei hi’ora’a, e nehenehe ’outou e ani i te hō’ē pīahi ’ia turu’i i ni’a i te hō’ē ’ohipa pa’ari ’e te pāutuutu, mai te hō’ē patu. I muri iho e nehenehe te ta’ata e tāmata i te turu’i i ni’a i te tahi mea e ’ere i te mea pāutuutu, mai te hō’ē purūmu. Nāhea teie ravera’a e tauturu ai ia tātou ’ia māramarama i te Maseli 3:5 ? E aha tā te Maseli 3:5–7 e ha’api’i nei nō ni’a i te aura’a ’ia ti’aturi ia Iehova ? Nō te aha e’ita i te mea pa’ari ’ia ti’aturi i tō tātou iho ’ite ? Nāhea tātou i te ’itera’a tē arata’i nei te Fatu i tō tātou mau haere’a ’a ti’aturi ai tātou iāna ?

Maseli 15:1–2, 4, 18, 28 ; 16:24–32

« O te parau marū ra tei fa’a’ore i te riri »

  • Nō te tauturu i te mau pīahi ’ia ’āparau e nāhea rātou e nehenehe ai e fāri’i atu ā i te hau ’e ’ia iti mai te mārōra’a i roto i tō rātou orara’a, e nehenehe ’outou e ani ia rātou ’ia tai’o i te Maseli 15:1–2, 18 ; 16:32. I muri iho e nehenehe rātou e fa’a’ite mai i te mau ’itera’a tā rātou i fāri’i ’o tē fa’ahōho’a nei i te mau parau mau i roto i teie mau ’īrava. ’Ei hi’ora’a, e aha te taime ’a fa’a’ohipahia ai te parau « te hō’ē pāhonora’a marū » i te tauturura’a ’ia « [fāriu] ’ē atu i te riri » ? (Maseli 15:1). ’Aore rā e nehenehe rātou e feruri i te mau taime ’a fa’a’ite mai ai te Fa’aora i te mea i ha’api’ihia i roto i teie mau ’īrava (hi’o Ioane 8:1–11 ; 18:1–11). Nāhea tātou e nehenehe ai e pe’e i tōna hi’ora’a ’a ’ohipa ai tātou ’e ’o vetahi ’ē ?

  • Noa atu ē ’aita te mau ta’ata pāpa’i o te Maseli i ’ite i te mau rāve’a ha’apararera’a e rave rahi e vai nei i tō tātou nei ’anotau, e tano te a’o i roto i te Maseli 15 ’e te16 i te mau huru ha’apararera’a ato’a. Nō te tauturu i te mau pīahi ’ia ta’a maita’i i te reira, e nehenehe ’outou e ani i te ta’ata tāta’itahi ’ia mā’iti i te hō’ē o te mau pāpa’ira’a mo’a i muri nei nō te tai’o : Maseli 15:1–2, 4, 18, 28 ; 16:24, 27–30. E nehenehe te mau pīahi e fa’ahiti fa’ahou i tā rātou maseli mai te a’ora’a te huru nō ni’a i te ’ohipara’a ’e te tahi ’ē i ni’a i te mau rāve’a ha’apararera’a tōtiare, te niuniu ’āfa’ifa’i, ’aore rā, i te natirara. E nehenehe rātou e ’ite mai i te tahi atu ā mau a’o tauturu i roto i te « parau » i roto i Nō te Pūai o te Feiā ’Āpi (2011), 20–21.

Hōho’a
ītona Te tahi atu ā mātēria tauturu

Te tahi atu ā mātēria tauturu

« Te mata’u i te Atua o te herera’a ïa ’e te ti’aturira’a iāna ».

’Ua fa’ata’a mai ’o Elder David A. Bednar ē :

« E tupu mai te mata’u i te Atua ’a māramarama maita’i ai tātou i te natura atua ’e te misiōni a te Fatu ra ’o Iesu Mesia, nā roto i te hina’arora’a ’ia pūpū i tō tātou hina’aro i tōna hina’aro ’e nā roto i te ’itera’a ē e ti‘a atu te mau tāne ’e te mau vahine ato’a nō tā rātou iho mau hara i te mahana nō te ha’avāra’a…

« Te mata’u i te Atua o te herera’a ïa ’e te ti’aturira’a iāna. ’A mata’u hope ai tātou i te Atua, e here maita’i roa atu ā tātou iāna. E ‘nā te aroha rahi ho’i e ’īriti ’ē atu i te mata’u’ (Moroni 8:16). Tē fafau nei au ē e tīahi te māramarama ’ana’ana o te mata’u i te Atua i te maru pōiri o te mau mata’u tāhuti nei (hi’o Te Parau Ha’api’ira’a ’e te mau Parau Fafau 50:25) ’a fāriu ai tātou i te Fa’aora ra, ’a patu ai i ni’a iho iāna ’ei niu nō tātou ’e ’a haere ai tātou i mua nā ni’a i te ’ē’a o tāna fafaura’a ma te hina’aro pāpū » (« I fa’a’ore ai rātou i tō rātou mata’u », Ensign ’aore rā Liahona, Mē 2015, 48–49).

Ha’amaita’i i tā tātou ha’api’ira’a

Rōtahi i ni’a ia Iesu Mesia. ’Aita e rāve’a maita’i a’e nō te fa’arahi i te fa’aro’o o te feiā tā ’outou e ha’api’i ra maori rā nā roto i te fa’atumura’a i tā ’outou ha’api’ira’a i ni’a i te Fa’aora. Nā roto i tā ’outou ha’api’ira’a, ’a ani i te mau pīahi ’ia patu « i ni’a i te papa o tō tātou Fa’aora, ’o te Mesia, te Tamaiti a te Atua » (Helamana 5:12).

Nene’i