1 Ja nüüd, mina, Nefi, räägin nendest prohvetlikest kuulutustest, mis minu isa on rääkinud Joosepist, kes viidi ära Egiptusesse.

2 Sest vaata, ta tõepoolest kuulutas prohvetlikult kogu oma seemne kohta. Ja prohvetlikest kuulutustest, mis ta kirjutas, ei ole palju suuremaid. Ja ta kuulutas prohvetlikult meist ja meie tulevastest põlvkondadest; ja need on kirjutatud vaskplaatidele.

3 Mispärast, kui mu isa oli lõpetanud rääkimise Joosepi prohvetlikest kuulutustest, kutsus ta Laamani lapsed – tema pojad ja tema tütred – ning ütles nendele: Vaadake, mu pojad ja mu tütred, kes te olete minu esmasündinu pojad ja tütred, ma soovin, et te hoiaksite oma kõrvad lahti minu sõnadele.

4 Sest Issand Jumal on ütelnud seda: Kuivõrd te peate kinni minu käskudest, saadab teid sellel maal edu; ja kuivõrd te ei pea kinni minu käskudest, lõigatakse teid minu juurest ära.

5 Aga vaadake, mu pojad ja mu tütred, ma ei saa minna oma hauda ilma, et ma jätaksin teile õnnistuse; sest vaata, ma tean, et kui teid on kasvatatud kõndima õigel teel, siis ei lahku te sellelt.

6 Mispärast, kui te olete neetud, vaata, ma jätan teile oma õnnistuse, et see needus võetaks teilt ära ja vastutus pandaks teie vanemate peade peale.

7 Mispärast, minu õnnistuse tõttu ei lase Issand Jumal sündida, et te hukkute; mispärast, ta on teie ja teie seemne vastu halastav igavesti.

8 Ja sündis, et pärast seda, kui minu isa oli lõpetanud rääkimise Laamani poegadele ja tütardele, lasi ta tuua enda ette Lemueli pojad ja tütred.

9 Ja ta rääkis nendele, öeldes: Vaadake, mu pojad ja mu tütred, kes te olete mu teise poja pojad ja tütred; vaadake, ma jätan teile sama õnnistuse, mille ma jätsin Laamani poegadele ja tütardele; mispärast, teid ei hävitata täielikult, vaid lõpuks saab teie seeme õnnistatud.

10 Ja sündis, et kui mu isa oli lõpetanud nendele rääkimise, vaata, rääkis ta Ismaeli poegadele; jah, ja koguni tervele tema kodakonnale.

11 Ja pärast seda, kui ta oli lõpetanud nendele rääkimise, rääkis ta Samile, öeldes: Õnnistatud olete sina ja sinu seeme, sest sina pärid maa nagu sinu vend Nefi. Ja sinu seeme arvatakse tema seemne hulka; ja sina saad olema otsekui sinu vend ja sinu seeme otsekui tema seeme; ja sina oled õnnistatud kõik oma päevad.

12 Ja sündis, et pärast seda, kui mu isa Lehhi oli rääkinud kogu oma kodakonnale vastavalt oma südame tunnetele ja Issanda Vaimule, mis oli temas, ta jäi vanaks. Ja sündis, et ta suri ja ta maeti maha.

13 Ja sündis, et ei kulunud kuigi palju päevi pärast tema surma, kui Laaman ja Lemuel ja Ismaeli pojad said minu peale vihaseks Issanda manitsuste pärast.

14 Sest mina, Nefi, olin sunnitud rääkima neile vastavalt tema sõnale; sest ma olin rääkinud neile palju asju, nagu ka minu isa enne oma surma; palju nendest sõnadest on kirjutatud minu teistele plaatidele; sest rohkem ajalugu puudutav osa on kirjutatud minu teistele plaatidele.

15 Ja nendele siin ma kirjutan oma hinge asju ja palju pühakirjakohti, mis on uurendatud vaskplaatidele. Sest minu hing tunneb heameelt pühakirjadest ja mu süda mõtiskleb nende üle ja kirjutab need oma lastele õppimiseks ja kasuks.

16 Vaata, minu hing tunneb heameelt Issanda asjade üle; ja mu süda mõtiskleb pidevalt asjade üle, mida ma olen näinud ja kuulnud.

17 Ometi, vaatamata Issanda suurele headusele, et ta näitas mulle oma suuri ja imepäraseid töid, hüüab mu süda: Oo, milline armetu inimene ma olen! Jah, mu süda on kurb mu liha pärast; mu hing on ahastuses minu süütegude pärast.

18 Minu ümber on kiusatused ja patud, mis mind nii kergesti tõkestavad.

19 Ja kui ma ihkan rõõmustada, oigab mu süda mu pattude pärast; ometi ma tean, kelle peale ma olen lootnud.

20 Mu Jumal on olnud mu tugi; ta on juhtinud mind läbi minu kannatustest kõnnumaal; ja ta on hoidnud mind suure sügavuse vete peal.

21 Ta on täitnud mind oma armastusega, koguni minu liha hävimiseni välja.

22 Ta on segadusse ajanud minu vaenlased, pannes nad minu ees värisema.

23 Vaata, ta on kuulnud minu hüüet päeval ja nägemustega on ta andnud mulle teadmist öösel.

24 Ja päeval olen ma saanud tema ees julgust vägevas palves; jah, ma olen saatnud oma hääle üles kõrgustesse; ja inglid tulid alla ning teenisid mind.

25 Ja tema Vaimu tiivad on kandnud mu keha ära ülimalt kõrgetele mägedele. Ja minu silmad on näinud suuri asju; jah, nimelt liiga suuri inimese jaoks; seepärast kästi mul sellest mitte kirjutada.

26 Oo, siis, kui ma olen näinud nii suuri asju, kui Issand oma suures alandumises inimlaste heaks on tulnud inimeste juurde nii suure halastusega, miks peab minu süda nutma ja minu hing viibima kurbuse orus ning minu liha hääbuma ja minu jõud raugema minu kannatuste pärast?

27 Ja miks peaksin ma alistuma patule oma liha pärast? Jah, miks pean ma järele andma kiusatustele, et kurjal oleks koht minu südames, et hävitada minu rahu ja vaevata minu hinge? Miks olen ma vihane oma vaenlase pärast?

28 Ärka, mu hing! Ära närtsi kauem patus! Rõõmusta, oo minu süda, ja ära enam anna paika minu hinge vaenlasele!

29 Ära vihastu taas minu vaenlaste pärast! Ära rauge, mu jõud, minu kannatuste pärast!

30 Rõõmusta, oo minu süda, ja hüüa Issanda poole ja ütle: Oo Issand, ma ülistan sind igavesti; jah, minu hing rõõmustab sinu üle, minu Jumal ja minu päästekalju.

31 Oo Issand, lunastad sa minu hinge? Vabastad sa mind minu vaenlaste käest? Teed sa mind selliseks, et ma hakkan värisema patu ilmnemisel?

32 Olgu põrgu väravad minu ees pidevalt suletud, sest minu süda on murtud ja minu vaim kahetsev! Oo Issand, ära sulge oma õigemeelsuse väravaid minu ees, et ma võiksin kõndida madala oru radadel, et ma võiksin kindlalt püsida tasasel teel.

33 Oo Issand, ümbritsed sa mind oma õigemeelsuse rüüga? Oo Issand, valmistad sa tee minu põgenemiseks mu vaenlaste eest? Teed sa minu teeraja sirgeks minu ees? Ja ära aseta komistuskive minu teele, vaid puhasta minu tee minu ees ja ära takista minu teed, vaid minu vaenlase teid.

34 Oo Issand, ma olen usaldanud sind ja ma usaldan sind igavesti. Ma ei looda lihalikule käsivarrele, sest ma tean, et neetud on see, kes loodab lihalikule käsivarrele. Jah, neetud on see, kes loodab inimese peale ehk teeb liha oma käsivarreks.

35 Jah, ma tean, et Jumal annab heldelt sellele, kes palub. Jah, mu Jumal annab minule, kui ma ei palu vääriti; seepärast ma tõstan oma hääle üles sinu poole; jah, ma hüüan sind, mu Jumal, minu õigemeelsuse kalju. Vaata, minu hääl tõuseb sinu poole igavesti, minu kalju ja minu igavikuline Jumal. Aamen.