Ol Wol Divosen
?Wanem Nao I Masta Plan blong Jos blong Kraes?


?Wanem Nao Hem i Masta Plan blong Jos blong Kraes?

JES Divosen blong Ol Yang Adalt • 12 Jenuware2014 • Brigham Yang Yunivesiti

Hem i wan bigfala glad blong spendem aftenun ia wetem olgeta we oli ol fiuja lida mo papa mo mama blong Jos ia. From hemia, mi biliv se fiuja blong Jos ia i stap sef mo bae i gud. Folem hemia, mi wantem tokbaot Jos ia, we wan dei, bae yu prisaed long hem.

Long fasfala seksen blong Doktrin mo Ol Kavenan, Lod i talem stret mo impoten toktok ia we i talem se hemia i wan jos nomo we i tru mo i laef long fes blong wol (luk long D&C 1:30). ?Hemia i minim wanem? Hem i no minim se oli nara jos oli no gat samfala trutok, from se oli gat. Hem i no minim se ol nara jos oli no mekem gud samting, from se oli mekem plante gud samting. ?Hem i minim wanem se hem i wan jos ia nomo we i gat evri trutok we God i bin talemaot long dispensesen ia—wan jos ia nomo we i gat ol odinens we i nid blong kam olsem wan god, mo i wan jos ia nomo we i gat prishud blong God blong mekem ol odinens we oli laef long heven? ?Wanem pruf nao yumi gat blong talemaot toktok ia?

Sam yia i pas, waef blong mi mo mi i nidim wan haos we i moa bigwan blong famle blong mitufala we i stap kam bigwan; mekem mitufala i faenem wan pis graon blong oli bildim haos long hem. Mitufala i spendem sam taem blong wok long masta plan blong haos we bae i gud moa blong lukluk long nid blong famle blong mitufala. Waef blong mi i droem wan doa we bae oli foldem bitwin famle rum mo living rum blong mekem se i save open i kam bigwan long ol bigfala famle mo yut aktiviti. I gat sam fri spes long garaj, mitufala i droem wan rum we ol pikinini blong mifala oli save gat sam gud aktiviti long hem. Oli bildim wan smol rum biaen long garaj blong storem kaekae mo nara samting. Ol rum ia mo sam moa samting, mitufala i putum long masta plan blong haos. Afta oli bildim haos i folem ol plan ia.

Taem oli stap bildim haos ia, wanwan taem, mitufala i givim wan jenis i go long bilda mekem se i jenisim masta plan blong haos smol. Taem haos i finis, hem i stret folem masta plan we mitufala i droem mo jenisim wanwan taem. Sapos yu tekem masta plan blong haos blong mitufala mo komperem long evri haos long wol, ?bae hamas haos i stret folem plan ia? Bae wan nomo—haos blong mitufala. O yes, ating bae i gat sam samting i semsemmak—wan rum we i sem saes, sam windo i semmak—be fandesen folem fandesen, rum i folem rum, ruf i folem ruf, bae i gat wan haos nomo we i stret folem masta plan blong haos—hem i haos blong mitufala nomo.

Long semfala fasin, Kraes i bildim wan haos we i stret folem ol nid long saed blong spirit blong ol pikinini blong Hem. Oli singaotem Jos. Plan long saed blong spirit blong Jos ia, yumi save faenem long Niu Testeman. Wanwan taem, Sevya i mekem wan jenis long plan ia. Jenis long saed blong spirit ia, i kam olsem wan revelesen. Eksampol, fastaem, Sevya i givim oda long ol Aposol blong oli prijim gospel long haos blong Isrel, be i no long ol Jentael (luk long Matiu 10:5–6). Afta we Sevya i go long Heven, Hem i bin givim oda long Pita blong mekem wan jenis long saed blong spirit—wan: revelesen we i kam long wan visen—se naoia, oli mas prijim gospel tu i go long ol Jentael (luk long Ol Wok 10). Eksperiens ia blong Pita, i tijim tufala bigfala prinsipol blong lidasip insaed long Jos blong Kraes: wan, masta plan i save jenis, be nomo tru long revelesen we i kam long Kraes; mo seken: kaen revelesen olsem bae i kam long profet we i toktok long bihaf blong God long wol ia. Long narafala toktok, Jos blong God, bae oli lidim wetem revelesen we i kam long heven, mo wetem oda.

Sapos wan i wantem faenemaot Jos blong Kraes tedei, bae hem i wantem komperem masta plan long saed blong spirit we i stap long Niu Testeman wetem evri Kristin jos long wol kasem taem hem i faenem wan jos we i folem stret masta plan ia—oganaesesen i folem oganaesesen, tijing i folem tijing, odinens i folem odinens, frut i folem frut, mo revelesen i folem revelesen. Taem bae hem i mekem olsem, maet bae i faenem sam jos we oli gat sam samting i semmak—wan o tu tijing olsem we i joen, wan odinens we i semmak, sam ofis we i gat semmak nem—be bae hem i faenem wan jos nomo, Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent, we i stret folem masta plan long saed blong evri samting. Nao, mi wantem putum toktok ia long tes.

Bae yumi luk long fas pej blong masta plan, mo faenemaot wanem nao i “Oganaesesen” blong Jos blong Kraes olsem we Lod i bin talemaot.

Faswan, Jos blong Kraes, oli bildim wetem ol aposol mo ol profet. Taem Pol i bin stap raet i go long sam niu memba blong Jos, hem i talem se oli “olsem ol pos blong wan haos we ol aposol mo ol profet oli ol kona pos, mo Jisas Kraes i nambawan pos long medel” (Efesas 2:20; oli ademap italik).

Ol Aposol oli bin andastanem bigfala nid blong holemtaet Kworom blong Olgeta Twelef Aposol i stap gud. Taem wan Aposol, olsem Judas, i ded mo wan pat blong fandesen ia i lus, ol narafala 11 Aposol oli kam tugeta mo oli jusum wan narawan we bae i tekem ples blong mekem se fandesen ia bae i stret bakegen (luk long Ol Wok 1:22–25).

Paten ia, i pruf we i impoten blong holemtaet wan kworom blong olgeta twelef Aposol. Olgeta Aposol ia oli impoten tumas blong Jos i stap gud we Pol i talemaot se bae yumi nidim olgeta kasem wetaem: “kasem yumi evriwan i save kam wan nomo” (Efesas 4:13). Mo afta, hem i talemaot from wanem: Blong mekem se “ol giaman tijing blong ol man …i no save tantanem yumi i go olbaot” (Efesas 4:14). From hemia, ol Aposol oli bin lukaotgud blong kipim doktrin i klin, i stret i stap.

Traem tingting smol taem se mi mas talem wan storian long wan we i stap long en blong ro long fored blong mi, mo afta, bae hem i talemaot storian ia long man o woman we i sidaon kolosap long hem, mo i gogo olsem kasem i kasem en blong evri ro long wan eria ia. ?Bae wanem i hapen long storian ia? Bae i jenis. I jenis oltaem; hemia fasin blong man. I bin semmak wetem doktrin we ol Aposol oli bin tijim mo i pas i go long ol defren taon mo vilej. Taem doktrin i pas long wan man i go long narawan, i stat blong jenis. Taem ol Aposol oli bin stap, oli save stretem doktrin ia tru long ol leta, o ol toktok blong olgeta. Be taem ol Aposol oli bin lus, i nomo gat stret samting, i nomo gat man blong stretem samting, mo i no longtaem afta, ol doktrin oli bin jenis bigwan o oli bin lus.

From risen ia mo sam moa, masta plan i soemaot se ol aposol mo ol profet oli stap olsem fandesen blong Jos blong Kraes. ?Yu yu save eni jenis long Niu Testeman, eni revelesen we i jenisim masta plan mo i talem se i nomo nid blong gat ol Aposol? Mi no save. Sapos i olsem, nao tru Jos blong Kraes tedei i mas gat ol aposol mo ol profet olsem fandesen blong hem.

Blong save helpem Sevya mo ol Aposol blong Hem blong prijim gospel long wol, Sevya i bin jusum sam narafala man, we oli singaotem Seventi, blong mekem rod i rere. Yumi rid abaot olgeta Seventi ia long Luk, japta 10. ?Yu yu save wan jos tedei we i folem masta plan ia—we i gat ofis blong Seventi?

Masta plan blong Niu Testeman i soemaot se i gat ol narafala ofisa we oli pat blong oganaesesen ia blong Jos blong Kraes: ol bisop (luk long Fas Timoti 3; Taetas 1:7), ol elda (luk long Ol Wok 14:23; Taetas 1:5), ol dikon (luk long Filipae 1:1), ol ivanjelis (luk long Efesas 4:11) we i minim ol petriak1, mo ol pasta (luk long Efesas 4:11) we i minim ol man olsem ol bisop, mo ol stek presiden we oli prisaed ova long wan grup.2

Namba sikis toktok blong bilif blong Jos i tokbaot masta plan ia: “Mifala i biliv long semfala oganaesesen we i bin stap long Jos Bifo, we i gat ol aposol, ol profet, ol pasta, ol tija, ol ivanjelis mo sam moa” (Ol Toktok blong Bilif 1:6; oli ademap italik). Long nara toktok, yumi biliv long se Jos blong Jisas Kraes naoia i mas gat semfala oganaesesen olsem we i bin stap long fas Jos blong Kraes, we i stap anda long ol jenis we i kam tru long revelesen. From hemia, wanwan long ol ofis ia i stap long Jos blong yumi tedei.

?Olsem wanem nao oli stap jusum ol Aposol blong Kraes mo ol nara ofisa? ?Sevya i bin go long ol top Baebol skul long tetaem ia mo jusum olgeta studen wetem mak we i hae moa? No, Hem i no mekem. Be, masta plan i talemaot long yumi se Hem i bin jusum Pita, wan man blong pulum fis, mo Matiu, wan man blong pikimap takis, mo afta, Pol, wan man blong mekem tenet. Wanwan long olgeta, Lod i jusum olgeta folem paoa mo fasin blong olgeta—blong talem stret, i wan wok blong ol man we oli no skul. Tedei Jos i gat twelef Aposol, we olgeta tu, oli jusum aot long paoa mo fasin blong olgeta insaed long Jos. Wan, maet i tija, narawan wan enjinia, narawan wan loya, i gogo olsem.

?Ol Aposol mo ol nara ofisa oli bin raetem leta blong askem wok ia? No oli no mekem. Masta plan i talemaot long yumi olsem wanem nao Kraes i stap jusum ol ofisa blong Hem: “Yufala i no jusumaot mi. Mi jusumaot yufala mo … putum yufala i go mekem wok” (Jon 15:16; oli ademap italik). Taem Kraes i odenem ol Aposol blong Hem, ?wanem nao Hem i givim long olgeta? Matiu mo Luk, tufala i raetemdaon ansa ia: “Hem i givim paoa long olgeta” (Matiu 10:1; luk tu long Luk 9:1)—prishud paoa ia blong mekem samting long nem blong Hem, mo blong mekem ol wok blong Hem. From hemia nao masta plan i tokbaot “[Pikinini blong Man] i putum olgeta samting long hem long han blong ol man blong hem” (Mak 13:34). ?From wanem? Blong mekem se ol wokman ia oli save mekem samting long nem blong Hem mo wetem raet blong Hem. Evri man we i kasem prishud blong God long Jos ia i save folemap prishud atoriti blong hem i gobak long Jisas Kraes, we i stamba blong evri atoriti mo paoa, mekem se hem, prishud ia, i gat raet we i kam long Kraes—stamp ia we i givim raet—olsem we i stap long masta plan.

?Wanem nao nem blong jos we Kraes i bin oganaesem? Sapos yumi baptaes long nem blong Kraes, sapos yumi prea long nem blong Kraes, mo sapos bae Lod i sevem yumi long nem blong Kraes, mo sapos Hem nao i faonda mo jif konaston blong Jos blong Hem, ?bae yu ting se wanem nao nem blong Jos blong Hem?—Jos blong Jisas Kraes. Sevya, taem Hem i bin stap toktok long ol pipol long taem blong Buk blong Momon, Hem i bin tijim stamba risen from wanem Jos i mas tekem nem blong Hem: “Mo ?hao nao hem i jos blong mi sapos oli no singaotem hem long nem blong mi? From sapos oli singaotem wan jos long nem blong Moses, ale, hem i jos blong Moses; o sapos oli singaotem hem long nem blong wan man, ale, hem i wan jos blong wan man; be sapos oli singaotem hem long nem blong mi, ale, hem i jos blong mi, sapos i olsem se oli bildim long gospel blong mi.” (3 Nifae 27:8; oli ademap italik).

From risen ia nao Pol i bin tok long sam fas memba blong Jos—from se oli bin stap singaotem olgeta folem nem blong sam disaepol, be i no folem nem blong Kraes. Folem hemia Pol i bin raetem:

“Sam long yufala i stap talem se ‘Mifala i blong Pol,’ mo sam ‘Mifala i blong Apolos,’ mo sam moa ‘Mifala i blong Pita,’ mo sam bakegen ‘Mifala i blong Kraes;’

“?Weswe? ?Yufala i ting se yufala i save brebrekem Kraes olsem? ?yufala i ting se mi Pol mi ded long kros blong sevem yufala? !Yufala i no baptaes long nem blong mi blong kam man blong mi! (Fas Korin 1:12–13).

Long nara toktok, yumi no stap tekem long yumi nem blong wan narawan, be nem blong Jisas Kraes nomo.

Folem hemia, masta plan i tijim yumi se Jos blong Kraes i mas tekem nem blong Hem. Long mi, mi luk se i wan merikel we Rifomesen i bin stap blong ova 300 yia bifo taem blong Josef Smit, mo i no gat wan i tingting blong putum nem blong jos blong hem i folem Jisas Kraes. Yes, stat long taem blong Josef Smit, sam narawan oli folem olsem, be long sapraes wei, Lod i bin holemtaet man blong yusum nem blong Hem kasem taem blong Josef Smit mo taem blong kambak blong Jos blong Kraes.

Nao bae yumi tanem i go long nambatu pej blong masta plan ia. ?Wanem nao ol tijing blong Jos blong Kraes? Bae yumi lukluk long samfala nomo:

?God i wan spirit nomo, o Hem tu i gat wan bodi blong mit mo bun? ?Masta plan i stap tijim wanem long yumi?

Afta we Kraes i laef bakegen long ded, Hem i bin kamaot long ol disaepol blong Hem we oli ting se Hem i wan spirit (luk long Luk 24:37). Blong stretem rong tingting blong olgeta, Hem i talem: “Yufala i luk han blong mi mo leg blong mi. Mi nomo ya. Yufala i pusum han blong yufala, yufala i tajem mi, nao bae yufala i haremsave. Devel blong man i no gat mit mo bun blong hem, olsem we yufala i save luk we mi mi gat” (Luk 24:39; oli ademap italik).

Blong karemaot eni tu tingting long saed blong wanem kaen bodi nao i bodi blong Hem we i laef bakegen long ded, Hem i askem ol disaepol blong hem se: “?Yufala i gat sam kakae i stap long ples ya?” (Luk 24:41). Nao skripja i talem se:

“Nao oli tekem fis we i tan finis, oli givim wan pis long hem, [mo wan pis hani blong sugabag].

“Nao hem i tekem, i kakae long fes blong olgeta” (Luk 24: 42–43).

Wetem bodi ia blong glori mo i laef bakegen long ded, Kraes i bin go antap long heven (luk long Ol Wok 1:9),3 mo Hem i sidaon long raet han saed blong God Papa, mo i “stret pikja blong God we i stap soemaot prapa fasin blong hem” (Hibrus 1:3). Hemia i stret trutok we Josef Smit i bin tijim olsem pat blong putumbak Jos blong Kraes; hem i talem se Papa i gat wan bodi blong mit mo bun we oli save tajem, semmak olsem hemia blong man; Pikinini blong Hem tu (luk long D&K 130:22).

?Weswe? ?God mo Jisas, Tufala i sem Bodi nomo, olsem we plante Kristin man i stap tijim, o Tufala i tu seperet Bodi? ?Masta plan i talem wanem?

Evri refrens long Baebol we i tokbaot se Tufala i tu defren man mo Tufala i gat defren wok olsem Papa mo Pikinini, oli fulap. Long Garen blong Getsemane, taem Hem i luksave bigbigfala sobodi we bae Hem i gotru long hem, Sevya i talem: “Be yu no mekem olsem mi mi wantem, yu mekem olsem we yu nomo yu wantem” (Luk 22:42). Hemia i aksen blong man i putum hem anda long narawan we i moa bigwan we wol i save long hem. Be bae Jisas i putum Hem anda long huia sapos i no gat wan nara Man we bae Hem i putum hem andanit long Hem—hemia sapos Hem mo Papa, Tufala i wan bodi nomo? ?From wanem Sevya i prea long Papa, o i singaot se: “God blong mi, God blong mi. ?From wanem yu lego mi mi stap olsem ya?” (Mak 15:34). ?Olsem wanem nao bae wan i save lego Hem sapos Tufala i no gat tu seperet bodi? ?Olsem wanem nao Steven i luk Jisas i stanap long raet han saed blong God sapos Tufala i no tu defren Man? (luk long Ol Wok 7: 55–56).

Taem Josef Smit i kamaot long bus blong ol tri, hem i lanem hemwan trutok. Hem i luk God Papa mo Pikinini blong Hem, Jisas Kraes, we Tufala i stanap long saedsaed blong Tufala; hem i bin harem Papa i tokbaot narawan olsem Pikinini blong Hem we Hem i Lavem Tumas (luk long Joseph Smith—History 1:17). Long bigfala dei ia, ol heven oli kilimaot giaman tingting we ol man oli mekemap bifo abaot huia i God, mo oli talemaot mo konfemem simpol trutok ia olsem we oli tijim bifo long masta plan—se God Papa, mo Pikinini blong Hem, Jisas Kraes, Tufala i wan long ol wok blong Tufala, be Tufala i tu defren man.

?Wanem nao masta plan i talem abaot olgeta we oli neva gat wan gudfala janis blong harem gospel blong Jisas Kraes taem oli bin stap long wol ia? ?Bae oli lus fogud? ?Be yumi gat o no, save ia abaot situesen blong spirit blong olgeta?

Hemia i wan bigfala kwestin we i tajem plante bilian laef. I tru, God i bin toktok long poen ia. Masta plan i gat ansa i stap.

Pita i raetem: “Taswe Kraes i talemaot gud nius ya long ol man ya we oli ded. Taem olgeta oli stap laef yet, oli kasem panis, oli ded olsem ol narafala man. Be Kraes i talemaot gud nius long olgeta blong oli save kasem laef olsem we God i gat” (Fas Pita 4:6) Doktrin ia i bin lus long taem blong Apostasi folem ded blong ol Aposol blong Kraes, be i kambak bakegen tru long Profet Josef Smit.

?I gat tri heven, o i gat wan heven nomo? Blong plante yia, ol Kristin man oli bin tijim se i gat wan heven mo wan hel, ?be wanem nao fas masta plan i stap tijim?

Pol i tijim: “Flas blong san i narafala, mo flas blong mun i narafala, mo flas blong ol sta i narafala” (Fas Korin 15:41). Pol i konfemem stret ia nao trutok blong ol tri defren heven taem hem i talem visen blong wan man “i go antap long nambatri heven” (Seken  Korin 12:2). ?Bae i save gat wan nambatri heven sapos i no gat wan nambatu mo nambawan heven? Bakegen, doktrin ia, we i kambak tru long Profet Josef Smit i go stret wetem fas masta plan.

?Weswe? ?Mared i gohed blong taem we i no save finis, o i finis nomo long taem blong ded? ?Wanem nao Masta plan i talem?

Folem paoa we Lod i givim long ol Aposol se wanem we bae oli joenem long wol bae i joen long heven (luk long Matiu 18:18), Pol i talem se: “Long Kristin laef, woman i no save mekem olgeta samting hemwan, mo man tu i no save mekem olgeta samting hemwan” (Fas Korin 11:11) we minim se wanem we i stret, i blong man mo woman, tufala i joen tugeta blong taem we i no save finis long ples blong God. Pita i konfemem trutok ia. Taem hem i tokbaot ol hasban mo ol waef, hem i talem se: “long gladhat blong hem bambae hem i givim laef long tufala” (Fas Pita 3:7)—i no long tufala seperet, i no long wan nomo, be tufala tugeta, we tufala i wokbaot mo kasem laef we i no save finis. Hemia nao doktrin we masta plan i tijim; mo hemia nao doktrin we Jos blong Kraes i tijim tedei.

Nambatri pej blong masta plan ia i rid olsem: “Ol Odinens insaed long Jos blong Kraes.” Masta plan ia i tokbaot stret samting long saed ia. Eksampol, ?yumi stap blesem o yumi stap baptaesem ol bebi mo ol smol pikinini? ?Wanem nao masta plan i stap tijim yumi?

Sevya i givim klia eksampol blong yumi folem. Taem oli tokbaot ol smol pikinini, ol skripja oli rid olsem: “Mo Jisas i putum han blong hem i goraon long ol pikinini ya, mo i putum han blong hem long olgeta, i blesem olgeta” (Mak 10:16; oli ademap italik). Matiu i konfemem se, ol mol pikinini, Sevya i “putum han blong hem long olgeta” (Matiu 19:15). Masta plan i tijim se ol bebi mo ol smol pikinini, oli stap blesem olgeta be i no blong baptaesem olgeta. Yes i tru se i no gat wan storian we oli baptaesem wan smol bebi we oli tokbaot insaed long ful Niu Testeman. ?From wanem? From se i no wan odinens insaed long Jos blong Kraes. Wan we i stap lukaotem Jos blong Kraes tedei bae i mas lukaotem wan jos we i blesem ol bebi, be i no stap baptaesem olgeta.

?I nid blong kasem baptaes blong Jisas i sevem yumi? ?Wanem nao masta plan i stap tijim?

Afta we Kraes i soem eksampol taem Hemwan i kasem baptaes, Hem i talem long klia toktok: “Sipos man i no bon long wota mo long Tabu Spirit, bambae hem i no save kam we God i King blong hem” (Jon 3:5; oli ademap italik). Pita i tijim semmak: “Yufala i mas tanem tingting blong yufala from ol sin blong yufala, mo yufala evriwan i mas baptaes long nem blong Jisas Kraes, blong [bae] God i tekemaot ol sing blong yufala, nao … i givim Tabu Spirit ya long yufala” (Ol Wok 2:38; oli ademap italik). ?Wanem stret masta plan i stap tijim i wanem we Jos blong Kraes i stap tijim tedei.

Long saed blong baptaes, ?oli stap saksakem wota, kapsaetem wota o draonem man long wota? Masta plan i givim fo pruf se, baptaes, oli mekem andanit long wota:

Faswan, Sevya, bigfala eksampol blong yumi, i “kamaot long wota” (Matiu 3:16), we i soem se faswan, Hem i mas go insaed long wota.

Seken, Jon Baptaes “i stap baptaesem ol man long wan ples klosap long Salim, we nem blong hem Aenon. Long ples ia i gat plante wota i stap” (Jon 3:23; oli ademap italik). ?From wanem bae hem i wokbaot i go long wan ples we i gat “plante wota i stap” sapos fasin blong saksakem wota o kapsaetem wota i wan stret fasin blong mekem baptaes?

Nambatri, Pol i talem long yumi se baptaes i wan saen blong taem we Jisas Kraes i ded, we oli berem Hem, mo Hem i laef bakegen long ded (luk long Rom 6:3–5). Taem niu konvet i stanap long wota blong baptaes, hem i ripresentem olfala man we i stap rere blong ded. Taem oli draonem hem andanit long wota, oli “berem” ol sin blong hem mo i kasem fogivnes tru long saen ia blong wota we i gat paoa blong klinim man. Afta, hem i kamaot long wota, hem i stanap olsem wan ripresentativ blong niufala man, o man we i laef bakegen long Jisas Kraes. Evri saen ia we i stap long baptaes i stret wetem baptaes andanit long wota, be hem i bin go lus—i go lus evriwan—wetem fasin blong saksakem o kapsaetem wota.

Mo nambafo, toktok long lanwis Gris we oli transletem baptaes long hem, i minim blong putum insaed o draonem long wota.

Wil Duran, wan top man blong raetem histri blong wol, i bin save wanem we masta plan i bin talemaot, nao i talem olsem: “Taem oli kasem nambanaen senturi, fas fasin blong ol Kristin man blong mekem baptaes, i blong draonem man andanit long wota, mo sloslo, oli riplesem we … oli saksakem wota from se i no denja tumas long helt blong ol man we oli stap long kolkol ples.”4

I no wan sapraes se Josef Smit i kasem wan revelesen long fasin blong mekem baptaes we i go stret wetem masta plan blong Kraes (luk long D&C 20:73–74).

Long saed blong baptaes blong olgeta dedman, ?hem i wan odinens long fas Jos blong Kraes? Yes.

Ol memba blong Jos long Korin oli bin stap tekpat long odinens, we i stret, we oli save olsem baptaes blong ol dedman. Be ol pipol ia, oli gat tu tingting se Laef bakegen long Ded i tru o no. Taem Pol i luk se wanem we oli stap mekem i no go stret wetem wanem we oli stap biliv long hem, nao hem i yusum fasin blong olgeta long stret odinens ia blong baptaes blong ol dedman blong pruvum se doktrin blong Laef Bakegen long Ded i tru: “?Sipos ol dedman oli no save laef bakegen, from wanem ol man oli stap tekem baptaes long bihaf blong ol dedman we oli no baptaes bifo?” (Fas Korin 15:29).

Taem wan i krosem brij blong doktrin mo i luksave se baptaes i wan nid blong Jisas i sevem hem, nao i stret nomo blong oli lidim hem blong hem i biliv long baptaes blong ol dedman—i no gat wei blong ronwe long hemia. Sapos no, ?olsem wanem nao wan i ansa long had kwestin ia?: “?Olsem wanem long olgeta we oli ded we oli no gat janis blong kasem baptaes? Olgeta we oli fesem kwestin ia, oli gat fo posibol ansa blong givim o jusum:

Faswan; ol man mo ol woman we oli no bin baptaes, bae oli lus blong olwe mo go long hel. Wan ansa olsem i no go stret wetem trutok long skripja we i talem se: “God i stap mekem i semmak nomo long olgeta man” (Ol Wok 10:34) mo i talem se God i “wantem sevem olgeta man” (Fas Timoti 2:4).

Nambatu, ating God i no rili minim wanem Hem i talem—maet baptaes i no rili nid blong Jisas i sevem yumi. Be hemia i no tru from se oltaem God i minim wanem Hem i talem taem Hem i talem se wanem we Hem, Lod i bin talem, Hem i talem, mo Hem i no nid blong talem sore from” (luk long D&K 1:38; luk tu long Mosaea 2:24).

Nambatri. Sam oli biliv se wan niu wei, we oli singaotem “baptaes folem tingting blong hat” bae i save riplesem baptaes long wota. Long nara toktok, sapos wan i wantem folem Jisas be i no gat janis blong kasem baptaes long wol ia, nao stret tingting blong hat blong hem i wan samting we i inaf, be i no nid blong gat baptaes long wota. Problem wetem wei ia, i we i no gat skripja i sapotem hemia. Skripja i no talem se: “Sapos man i bon from tingting blong hat blong hem,” be skripja i talem se “Sipos man i no bon long wota mo long Tabu Spirit, bambae hem i no save kam we God i King blong hem” (Jon 3:5; oli ademap italik).

Nambafo wei, i we God i rili minim wanem Hem i talem taem Hem i givim komanmen long evri man blong kasem baptaes, mo from hemia, Hem i sore mo i putum wan rod i stap blong evri man i kasem baptaes nating hem i no bin gat janis ia long laef long wol ia. Hemia baptaes blong olgeta dedman. Hemia nao wei we i stret wetem masta plan.

?Masta plan ia i tokbaot fasin we presen ia—i no hemia we i blong sot taem, be presen ia we i stap oltaem—we i Tabu Spirit, bae oli givim long wan afta we hem i baptaes? ?I kam hemwan nomo long wan afta long baptaes blong hem? ?I Kam olsem win we i blo strong, o i gat wan tabu odinens, wan tabu fasin we yumi mas folem blong kasem presen ia? Masta plan i givim ansa.

Afta we Filip i baptaesem sam niu konvet long Sameria, Pita mo Jon, tufala i kam. Ol skripja i talemaot fasin we oli mekem odinens ia: “Nao Pita mo Jon, tufala i putum han blong tufala long hed blong olgeta ia, nao olgeta ia i kasem Tabu Spirit” (Ol Wok 8:17; oli ademap italik).

Semfala wei ia, Pol i bin folem afta we hem i baptaesem ol niu konvet long Efesas:

“Nao taem ol man oli harem tok ya, oli baptaes long nem blong Jisas, Masta blong yumi.

Mo taem Pol i putum han blong hem long hed blong olgeta, Tabu Spirit i kam long olgeta” (Ol Wok 19:5–6; oli ademap italik).

Wan moa taem, masta plan mo Jos we i kambak, blong Kraes, tufala i go stret tugeta.

Nekis pej blong masta plan ia, maet i go olsem: “Ol Frut blong Jos blong Kraes.” Sevya i bin givim tes ia from trutok: “From samting ya bambae yufala i save makem ol man ya long frut blong laef blong olgeta” (Matiu 7:20). ?Wanem nao ol frut blong Jos blong Kraes olsem pruf we i stap long masta plan?

Wan. Ol fasfala Sent ia oli kam wan helti pipol. Pol i tijim se ol bodi blong yumi blong mit mo bin, oli “ol tempol” we i haos blong spirit blong yumi, mo from hemia, yumi mas tritim se bodi i tabu: “Ating yufala i save finis we yufala i olsem haos blong God, mo we Spirit blong God i stap finis long yufala? (Fas Korin 3:16; luk tu long Fas Korin 6:19). From hemia, ol memba blong Jos blong Kraes oli stap folem sam loa long saed blong helt, olsem blong no stap dring waen, we yu save luk long Efesas 5 mo Fas Timoti  3. Folem tabu loa ia blong stap lukaotgud long bodi blong yumi olsem ol tempol, Josef Smit i bin kasem wan loa blong helt we i kam long Lod blong ol memba blong Jos we i kambak blong Kraes oli folem, we oli save olsem Tok blong Waes. Olsem wan risal blong stap folem loa blong helt ia, plante defren stadi i soem se ol memba blong Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent oli stap long medel blong ol pipol we oli moa helti long wol. Hemia i wan frut blong stap laef folem loa blong Kraes long saed blong helt.

Wan seken frut blong Jos blong Kraes i ol merikel mo ol presen blong Spirit. Oli rekodem long plante pej long Niu Testeman. Oli pruf se paoa blong God i bin stap long Jos blong Kraes (luk long Hibrus 2:4). Be sore tumas, wetem ol samting we i hapen long taem blong Apostasi, ol merikel oli go lus—ol man blong raetem histri oli luksave hemia, mo ol man wetem niu tingting oli agri wetem. Pol Jonson, wan gudfala man blong raetem histri, i talem: “Oli bin luksave se stat long taem blong Empera (hemia blong Konstentin), taem blong ol merikel i finis, long wei ia se ol Kristin lida oli nomo save serem gospel olsem ol aposol, wetem help blong bigbigfala paoa.”5

?From wanem taem i bin kam we i nomo gat merikel mo ol presen blong Spirit? —From se tri ia, i nomo tekem frut, tri ia we i Jos blong Kraes i nomo bin stap long wol, fet blong ol pipol i stap go lus. Jon Wesli i luk se i nomo gat ol presen blong Spirit long Jos long taem blong hem: “I kamaot se ol bigfala presen ia blong Spirit we oli bin stap bifo long Jos oli nomo stap blong moa long tu o tri senturi.”6

I inaf blong talem, mo mi save testifae, semmak olsem plante long yufala, se taem ia tedei i taem blong merikel mo ol presen blong Spirit insaed long Jos we i kambak blong Kraes, semmak olsem i bin stap long fas Jos.

I gat wan nambatri frut—masta plan blong Jos blong Kraes i gat plante stori blong ol enjel mo ol visen. Sam pipol oli luk nogud tedei wan jos we i klemem se i gat ol enjel mo ol visen, be taem oli mekem olsem, oli fogetem se ol enjel mo ol visen oli stap olsem wan impoten pat blong fas Jos blong Kraes: enjel we i talemaot we bae Kraes i bon long Meri; ol enjel we oli kamaot long Pita, Jemes, mo Jos long Hil we Jisas i Kam Narafala; enjel we i mekem Pita mo Jon i fri long kalabus; enjel we i toktok long Konelias; enjel we i givim woning long Pol se sip bae i rek; enjel we i go long Jon Reveleta; visen blong Steven abaot Papa mo Pikinini; visen blong Jos abaot ol las dei; mo plante moa. Kwestin i no mas: “?Olsem wanem Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent i stap olsem tru jos tedei wetem ol enjel mo visen? Be kwestin i mas: “?Olsem wanem nao wan jos i save klemem tedei blong stap olsem tru Jos sapos hem i no gat ol enjel mo ol visen—semmak olsem we i bin stap long fas Jos blong Kraes, mo semmak olsem we i stap long masta plan blong Hem?

I gat plante nara frut we i go stret wetem fas Jos blong Kraes:

Hem i bin wan misinari jos—ol Aposol oli kasem komanmen ia: “Yufala i mas go long ol man long olgeta ples long wol, blong pulum olgeta oli kam man blong mi” (Matiu 28:19). Tedei, yumi gat ova long 80 taosen misinari we oli stap folem komanmen ia mo oli stap tekem frut blong hem.

Hem i wan jos blong gud fasin—masta plan i tijim yumi se ol fas Sent long Jos blong Kraes oli kasem komanmen blong dresap gud, mo blong no stap slip wetem man o woman bifo mared. ?Hamas Jos nao i stap tijim ol gudfala fasin blong laef ia, be tu, hamas oli stap laef folem?

Fas Jos blong Kraes i lukluk long famle. Ol hasban oli kasem komanmen blong lavem mo stap tru long waef blong olgeta (luk long Efesas 5:23–25), ol pikinini oli kasem komanmen blong obei long papa mo mama blong olgeta (luk long Efesas 6:1), mo ol bisop oli kasem komanmen blong rul long haos blong olgeta tu (luk long Fas Timoti 3:4–5). Tedei Jos blong yumi, semmak olsem fas Jos blong Kraes, oli luksave hem olsem wan jos we i lukaot long famle. Ol frut blong Jos blong Kraes oli rekodem gud long Baebol, mo oli go stret wetem Jos we i kambak blong Kraes tedei.

Kraes i bin stanemap Jos blong Hem long wol, be las pej blong masta plan i soemaot we Jos ia i joen wetem heven—hemia tru long tabu revelesen. Sapos i no gat joen ia, Jos bae i wan jos nomo we man i lidim wetem ol paoa blong tingting blong man nomo. Profet Amos i talem: “Hae God … i stap soemaot ol plan blong hem fastaem long [ol profet]” (Amos 3:7). Pol i konfemem se revelesen i wan ful pat blong Jos mo i blong stap gogohed, from se hem i talem: “Mi wantem talemaot ol vison we Masta i soemaot mo ol narafala samting we hem i soemaot long mi” (Seken Korin 12:1; luk tu long Ol Wok 1:2).

Wanem i stret wetem stamba doktrin ia, i we Jos blong Kraes tedei i joen long heven wetem revelesen we i stap gogohed blong kam. Ol toktok blong bilif blong Jos long saed ia, we oli save olsem nambanaen toktok blong bilif i go olsem: “Mifala i biliv long evri toktok we God i bin talemaot finis, evri toktok we Hem i stap talemaot naoia, mo mifala i biliv we bambae Hem i talemaot yet plante bigfala, mo impoten samting abaot kingdom blong God.”

Sapos wan i mas komperem masta plan blong fas Jos blong Kraes wetem evri jos long wol tedei, bae hem i faenemaot, poen folem poen, oganaesesen folem oganaesesen, tijing folem tijing, odinens folem odinens, frut folem frut, mo revelesen folem revelesen, se masta plan i stret long wan nomo—Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent.

Sapos wan i sakemaot Jos ia afta we hem i stadi long masta plan ia, nao bae hem i spolem hemwan from wan nara jos, from se hem i save tumas. Bae hem i olsem Pita we Sevya i askem hem: “Bae yu tu yu gowe?” (Jon 6:67). Pita i ansa wetem wan toktok we oli mas raetemdaon long hat blong evriwan mo i stap long wol blong evri hom: “?bae mifala i save go long hu? Yu nomo yu gat ol tok blong laef ya we i no save finis.” (Jon 6:68).

Sapos wan i tanem baksaed blong hem long Jos, ?bae hem i go wea blong lanem abaot ol trutok ia we oli putumbak long saed blong huia God olsem we i kamaot long Tabu Bus, long saed blong wan ful Atonmen olsem oli tijim long Buk blong Momon, long saed blong prijim gospel long ol dedman, long saed blong ol tri digri blong glori, mo long saed blong ol famle we oli no save finis? ?Bae hem i go wea blong kasem ol odinens we i save sevem man mo mekem hem i kam olsem wan god? ?Bae hem i go wea taem bae hem i wantem wan prishud blesing blong leftemap tingting o hiling blong wan memba blong famle? ?Bae hem i go wea blong faenem wan profet blong God? Bambae hem i lukaot gogo from se ol doktrin mo ol odinens ia, mo ol paoa ia mo ol profet ia, oli stap nomo insaed long Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent.

Wan i no save gat ol doktrin mo ol odinens olsem we oli kambak tru long Profet Josef Smit sapos hem i no akseptem Jisas Kraes mo histri we i stap biaen we i stamba blong ol samting ia. Oli no save seperet. Oli joen tugeta. Yu no save talem se frut i gud, be tri i nogud. Sevya i tijim trutok ia longtaem finis: “Be gudfala tri i no save karem rabis frut, mo rabis tri i no save karem gudfala frut.” (Matiu 7:18). Folem hemia, sapos frut blong doktrin we yumi tokbaot tedei long aftenun i gud, nao tri we frut ia i kamaot long hem—Josef Smit mo histri biaen long hem long saed blong ol trutok ia—olgeta tu oli gud. Yu no save gat wan mo nogat narawan.

Long wan toktok blong jeneral konfrens, B. H. Robet i tokbaot ol samting we Josef Smit i mekem i kamtru, mo afta, i toktok long olgeta we oli agensem Josef, o talem: “!Yufala i komperem, yufala i komperem! Mi talem long yufala. Sapos no, putum han long maot mo no toktok taem oli talem nem blong hem.”7

Ol wari blong histri o sosaeti we wan i save gat, ol samting we i no foldaon stret wetem saens—ol samting ia oli ol so long saed rod; medel so oli ol doktrin, ol odinens, prishud paoa, mo ol nara frut blong Jos blong yumi, we plante long olgeta, yumi tokbaot tedei long aftenun. Be sam i save talem: “Mi bilivim evri samting ia, be ?olsem wanem nao bae mi ansa long ol tok blong agens mo ol spesel kwestin?”

Wan loya i save se afta prosekuta i presentem ol ki witnes blong hem, kes agensem man we oli akiusum i kamaot long delaet. Sam oli kwik blong mekem jajmen long taem ia, oli save faenem man we oli akiusum i rong; be afta, wan intresting samting i hapen long kot. Loya we i difens i stat blong askem ol kwestin long ol semfala witnes ia, mo plante taem hemia nao i hapen: ol ansa blong witnes oli stat blong lus i go, anda long presa blong ol kwestin. Witnes, we fastaem yumi luk se i strong gud, i no gat semfala storian, mo i gat ol hol oli stap long storian blong hem. Witnes ia, we oli luk se i strong olsem ston i stat blong brokbrok wetem evri niu kwestin we oli sakem long hem. Witnes ia, i bin save ansarem ol sofsof kwestin blong prosekuta blong hem, be taem ol strong kwestin oli kam agensem hem, hem i no save stanap i fesem olgeta. Taem loya i finis blong askem kwestin, witnes ia, oli no bilivim hem tumas. Man we i lukluk we i rere blong hangem man we oli akiusum, naoia, i luk man ia we oli akiusum long wan defren ae.

Semmak, sam toktok oli sakem ol wansaed kwestin long Jos, be i blong putum Jos long wan rabis pikja. Be ol kwestin oli go long tufala wei.8 Ol ki witnes blong prosekuta, oli no stap nating, mo i semmak long ol strong tok agensem Jos. Mi neva faenem wan we i agensem Jos we i givim wan gud ansa taem mi askem ol kwestin ia:

Faswan. ?Olsem wanem nao Josef Smit i save olsem wanem blong putumbak ol doktrin mo ol odinens blong Baebol, olsem doktrin blong laef bifo laef long wol ia, huia stret God, gospel we oli prijim long ol dedman, baptaes blong ol dedman, mo plante moa we yumitokbaot long aftenun ia, taem we ol doktrin mo odinens ia, i no bin gat wan jos long tetaem ia we i stap tijim hemia? ?From wanem Josef Smit i wan man ia nomo blong faenemaot ol samting ia mo i putumbak olgeta? Iven sapos yu tingting long hem olsem wan man we i gat bigfala waes, ?be i no bin gat ol narafala man we oli waes semmak long ol yia 1800 afta long seves blong Sevya we i save mekem semmak?

Nambatu. Sapos Jos ia i no Jos blong Kraes, ?from wanem Jos ia i gat ol semfala frut olsem fas Jos blong Kraes, olsem ol merikel, mo ol presen blong Spirit, revelesen blong tedei we i kam long ol aposol mo ol profet, ol enjel mo ol visen, wan helti pipol, wan gudfala pipol, wan pipol we i mekem misinari wok, mo wan pipol we i lukluk bigwan long famle? ?I no tru we Sevya i talem: “bae yufala i save olgeta long frut blong olgeta? (Matiu 7:20).

I tru, yumi save askem moa kwestin long olgeta we oli agens. Be, i gat samfala kwestin we oli gud moa mo i bitim ol narawan—oli sarem toktok long saed blong wan poen. I inaf blong talem se, sam kwestin oli moa impoten bitim sam narawan blong save faenemaot trutok. Sapos yu kam blong save se Josef Smit i putumbak ol tijing mo odinens blong Baebol we mi tokbaot finis, sapos yu kam blong save se Jos blong Jisas Kraes blong Ol Lata-dei Sent i gat ol semfala frut olsem fas Jos blong Kraes, o sapos yu kam blong save se Buk blong Momon i kamaot long heven, nao yu save se Josef Smit i wan profet. Mo sapos Josef Smit i wan profet, nao hemia nao i wan jos nomo we i tru mo i stap laef long fes blong wol—evri nara kwestin oli nating. Hem i olsem Suprim Kot we i rul long wan poen. Long poen ia, evri desisen blong ol smol kot we i no stret, evri kwestin blong ol nogud toktok, nating oli mekem yu tingting, oli nomo gat poen long trutok ia. ?From wanem? From se yu ansa finis long ol ki kwestin—ol impoten kwestin—we oli stamba pos blong save trutok.

I inaf blong talem se, mi save laef wetem sam samting we i no stret gud, iven long medel blong ol profet blong God; hemia i save hapen wetem ol man blong wol ia. Mi save laef wetem sam pruf blong saens we i go agensem Buk blong Momon; taem bae i stretem ol samting ia. Mo mi save laef wetem sam pat blong histri we i no stret; oli smol nomo long ful pat ia blong trutok. Be mi no save laef sapos i no gat ol trutok blong doktrin mo odinens we Josef Smit i putumbak; mi no save laef sapos i no gat prishud blong God blong blesem famle blong mi, mo mi no save laef sapos mi save se mi no sil wetem waef mo ol pikinini blong mi blong taem we i no save finis. Hemia nao joes we yumi fesem—sam kwestin we i no gat ansa long wan han, mo wan hip blong ol trutok blong doktrin mo paoa blong God long nara han. Mo long mi, mi hop se long yufala, joes ia bae i wan isiwan, mo wan we i stret.

Mi talem witnes blong mi se Jos we bae yufala i prisaed long hem wan dei, i tekem nem blong Kraes from se hem i gat oganaesesen we Hem i apruvum wetem ol tijing blong Hem, ol odinens blong Hem, ol paoa blong Hem, ol frut blong Hem, mo revelesen we i gohed blong Hem, evri samting ia we oli stap long tabu masta plan ia. Mi prea se bae yumi gat ol ae blong spirit blong luk ol samting we i go stret tugeta bitwin masta plan ia mo Jos we i kambak blong Kraes tedei, from se hem i wan stamba witnes long yumi. Hemia, mi testifae mo prea olsem, long nem blong Jisas Kraes, amen.

© 2014 i kam long Intellectual Reserve, Inc. Oli holem evri raet. Oli letem long Inglis: 9/13. Oli letem translesen: 9/13. Translesen blong What Is the Blueprint of Christ’s Church? Bislama. PD50051805 852

Ol Not

  1. Profet Josef Smit i tijim: “Wan ivanjelis i wan petriak” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith [2007], 140).

  2. Pasta i wan bigfala toktok we i tokbaot wan we i lukaot long wan grup, be i no tokbaot wan stret samting o wok blong wan man.

  3. Sam oli ting se bodi blong Kraes we i laef bakegen long ded, i wan samting we i kamkamaot blong gud nomo blong ol man long wol ia, mo we taem Hem i bin go antap long Heven, Hem i putum bodi blong mit mo bun blong Hem i stap blong mekem se bodi ia bae i no blokem Hem. Semtaem, samfala oli talem se Kraes i stap olsem wan spirit nomo long heven tedei. Be, i no gat pruf long skripja se bodi blong Kraes we i laef bakegen long ded i blong sot taem nomo, o i tokbaot se bodi blong Hem i stap daon long wol ia. I tru we, Aposol Pol i bin save se bae man i tokbaot samting ia mo Hem i tok agensem hemia. Hem i tijim se bae i no posibol blong Kraes i livim bodi blong Hem we i laef bakegen long ded i stap: “Kraes ya, yumi save se God i mekem hem i laef bakegen, nao bambae hem i no save ded bakegen samtaem. Ded i no moa gat paoa long hem” (Rom 6:9; oli ademap italik). Skripja ia i talem se Kraes i nomo save ded bakegen afta we Hem i laef bakegen long ded. From se ded i taem bodi mo spirit i seperet (luk long Jemes 2:26), skripja ia i tijim se i no posibol blong Kraes i putum bodi blong Hem i stap bifo Hem i go antap long heven; sapos i bin olsem, bae Hem i pas tru long wan nambatu ded long tetaem ia we Hem i go antap long Heven—mo hemia, Pol i talem se i no save hapen olsem.

  4. Will Durrant, The Story of Civilization: The Age of Faith (1950), 738.

  5. Paul Johnson, A History of Christianity (1976), 162; oli ademap italik.

  6. John Wesley, The Works of John Wesley, 3rd ed., 14 vols. (oli printim bakegen long 1986 aot long 1872 edisen), 7:26.

  7. B. H. Roberts, we oli kwotem insaed long Truman G. Madsen, Defender of the Faith: The B. H. Roberts Story (1980), 351.

  8. Sevya, we i bin klinim tempol, mo afta i bin gobak long tempol, plante toktok i bin kam agensem hem, mo oli askem Hem: “?Hu i givim raet long yu blong mekem olsem?” Sevya, we i bin andastanem se ol kwestin oli go long tu wei, i ansa mo talem: “Oraet, mi tu mi wantem askem wan kwestin long yufala. Sipos yufala i ansa long kwestin ya blong mi, bambae mi mi save talemaot long yufala olsem wanem mi mi gat raet blong mekem ol samting ya. ‘?Baptaes ya we Jon i mekem long ol man, God i talem long hem blong hem i mekem olsem, no man nomo i talem?’ Nao olgeta ia, oli haremsave denja blong stap ansa long kwestin ia, oli talem se oli no save—No Jisas i talem se: ‘Ale, be mi tu mi no save talem long yufala se hu i givim raet long mi blong mekem ol samting ya” (luk long Matiu 21:23–27).

Printim