Saamueli uus meeskond
Kas teised poisid annaksid talle võimaluse?
Oli varajane laupäevahommik. Saamuel istus köögilaua ääres ja vaatas oma helbekaussi. Tal ei olnud söögiisu.
„Isa?” ütles ta vaikselt. „Ma muutsin meelt. Ma ei taha täna oma korvpallimeeskonnaga kohtuda.”
„Ma tean, et on raske olla uus laps, aga sa leiad sõpru,” ütles isa.
„Ei, asi pole selles… Ma lihtsalt muretsen selle pärast, et mis nad arvavad.”
Isa istus tema kõrvale. „Kas sa muretsed selle pärast, mis su meeskond arvab uuest mängijast, kellel on ainult üks käsi?”
Saamuel sündis ilma vasaku käelabata. Tema käsi lõppes randme juures.
„Jah,” ütles Saamuel. „Kuna nad ei tunne mind, siis nad ehk mõtlevad, et ühe käega laps ei oska korvpalli mängida.”
„Nad võivad nii arvata, aga sa oled suurepärane mängija. Ja trennis käimine aitab sul veelgi paremini mängida,” ütles isa naeratusega. „Lähme nüüd. Võta oma särk ja veepudel. Lähme kohtume su meeskonnaga.”
Saamuel ohkas. „Olgu.”
Kohe kui nad võimlasse sisenesid, tuli treener nende juurde.
„Tere! Ma olen treener Monroe. Sina oled vist meie uus mängija.”
„Jah, ma olen Saamuel.”
„Meil on hea meel, et oled meie meeskonnas,” ütles treener Monroe. „Lähme kohtume teiste poistega.”
Isa istus pingile. Saamuel haaras oma palli ja järgnes treenerile.
„Tahan teile tutvustada Saamueli, meie kõige uuemat mängijat,” ütles treener Monroe. Paar poissi lehvitasid Saamuelile. „Meil vedas, et saime ta oma esimese mängu ajaks. Ma arvan, et meil saab olema suurepärane meeskond, suurepärane mäng ja suurepärane hooaeg!”
Treener Monroe puhus oma vilet ja meeskond hakkas harjutama. Saamuel nägi, kuidas paar tema meeskonnakaaslast jõllitasid, kui ta ainult oma parema käega palli põrgatas ja viskas. Ta proovis mitte lasta end sellest häirida.
Joogipausi ajal istus poiss Saamueli kõrvale pingile. „Tere! Minu nimi on Jackson. Mis sinu käega juhtus?”
„Mitte midagi. Ma lihtsalt sündisin sellisena,” ütles Saamuel.
„Ma ei ole kunagi varem näinud kedagi mängimas palli ainult ühe käega,” ütles Jackson. „Sa oled väga osav.”
Saamuel naeratas. „Aitäh.”
Treener Monroe puhus jälle vilet. „Viimasel 30 minutil teeme ühe harjutusmängu.” Ta jagas poisid kahte meeskonda. Saamuelil oli hea meel, et Jackson oli tema meeskonnas.
Kui mängida oli jäänud üks minut, siis oli mõlemal meeskonnal sama arv punkte. Üks Saamueli meeskonnakaaslastest sai palli ja vaatas ringi, kellele see sööta. Saamuel oli lähedal ja valmis palli kinni püüdma. Kuid poiss söötis selle hoopis Jacksonile.
Jackson tegi mõned sammud. Seejärel märkas ta Saamueli ja söötis palli talle. Saamuel püüdis palli kinni, pööras ja seejärel viskas selle korvi suunas.
Korv sahises. Pall läks sisse just siis, kui treener Monroe vilet puhus. Saamueli meeskond hõiskas rõõmust.
„Hea sööt,” ütles Saamuel Jacksonile, kui nad pinkide juurde kõndisid.
„Hea vise,” ütles Jackson. „Küll teised poisid õpivad, et ühest käest piisab korvpalli mängimiseks.”
Saamuel naeratas ja lõi Jacksoniga käe kokku. Tal oli tunne, et treener Monroel oli õigus. Ees ootas suurepärane meeskond, suurepärane mäng ja suurepärane hooaeg!
Illustreerinud Sandra Eide