Kirikus kordamööda käimine
„Kui sa tuled koju, siis ütle mulle, mis laule sa Algühingus laulsid,” ütles Jenny.
„Ma ütlen!” sõnas ta õde Miriam, kui ta oma kingi jalga pani.
Mitte kõik Jenny perest ei saanud igal pühapäeval kirikusse minna. Jenny peres on kuus liiget. Aga Mamál oli piisavalt raha igal nädalal ainult kahe bussipileti jaoks. Seega pidid nad bussiga kirikusse kordamööda minema.
Jenny soovis käia igal nädalal. Talle meeldis Jeesusest õppimine. Talle meeldis Algühingus laulda. Ta soovis oma sõpru näha. Kõige rohkem aga soovis ta tunda sooja ja rõõmsat tunnet, mis talle kirikus alati tekkis. Aga täna pidi ta koju jääma.
„Aeg minna.” Mamá kallistas Jennyt ja ta venda ning õdesid hüvastijätuks.
Jenny proovis naeratada, kui Miriam ja Mamá lahkusid. Aga ta tundis klompi kurgus, kui vaatas neid minema kõndimas. Ma soovin, et oleks minu kord minna, mõtles Jenny. Oli raske jääda koju.
„Kas tahad värvida?” Jenny väike vend Marco näitas talle rasvakriite ja paberit.
Jenny noogutas.
Järgmised paar tundi luges Jenny lugusid ja värvis koos Marco ja nende vanemate õdedega. See oli lõbus, kuid Jenny mõtles ikka kirikust. Kas nad praegu õppisid Algühingus uusi laule? Millest tänane tund oli?
Lõpuks kuulis Jenny ust avanemas. Mamá ja Miriam olid kodus!
„Mamá! Miriam!” Jenny jooksis ukse juurde ja kallistas neid.
Mamá pani oma käekoti maha. „Räägime sellest, mida me kirikus õppisime.”
Kõik istusid koos maha. Mamá võttis välja väikese lauluraamatu, mida ta oma käekotis hoidis. Jenny pere laulis laulu „Igavene pere”. Ta teadis kõiki sõnu.
Seejärel küsis Jenny Miriamilt Algühingu kohta. Miriam avas oma Mormoni Raamatu ja võttis välja kokkuvolditud paberilehe. Ta hoidis seda nii, et kõik võiksid näha. See oli pilt Jeesusest lastega, mille ta oli värvinud.
„Me värvisime pildi ja laulsime „Kui Jeesus ma olla püüan”. Seejärel me rääkisime, kuidas Jeesus võib kõiki aidata.”
„Me rääkisime sellest ka Abiühingus,” ütles Mamá. „Jeesus Kristus võib meid aidata, kui oleme hirmul või üksildased.” Mamá võttis oma kotist välja paberi. „Õpetaja andis kõikidele selle tsitaadi prohvetilt. „Issanda poolel elades pole te kunagi üksi.”*
„Isegi siin kodus!” ütles Jenny.
Mamá naeratas. „Isegi kodus. Võime alati tunda, et Päästja on meie lähedal.”
Jennyl oli näol suur naeratus. Ta ei saanud iga nädal kirikus käia. Aga ta võib end Jeesusele lähedal tunda ka kodus. Ja ta oli põnevil, oodates oma korda minna peatselt jälle kirikusse.
Illustreerinud Laura Catrinella