Südamega õppimine

Vanem Walter F. González

Seitsmekümne juhatusest

Üks viis Kristuse juurde tulla on püüda õppida olulisi tõdesid südamega.

„[Tulge] minu juurde, et te võiksite katsuda ja näha.”¹ See oli käsk, mille Päästja esitas muistse Ameerika elanikele. Nad katsusid käega ja nägid omaenda silmaga, et Jeesus on Kristus. Seesama käsk on meile tänapäeval niisama tähtis, nagu see oli nende päevil neile. Kui tuleme Kristuse juurde, saame tunda ja „[teada] kindlalt”² – mitte käte ja silmadega, vaid kogu südamest ja meelest, et Jeesus on Kristus.

Üks viis Kristuse juurde tulla on püüda õppida olulisi tõdesid südamega. Seda tehes annavad Jumalalt saadud muljed meile teadmisi, mida ei saa mingil muul viisil. Vanemapostel Peetrus teadis kindlalt, et Jeesus on Kristus, Elava Jumala Poeg. Päästja selgitas, et Peetruse teadmiste taga polnud „liha ja veri …, vaid … Isa, kes on taevas”³.

Prohvet Abinadi selgitas nende tunnete tähtsust, mille Jumal paneb meie südamesse. Ta õpetas, et me ei saa mõista pühakirju täielikult, kui ei kasuta mõistmiseks südant.⁴

See tõde on imeliselt sõnadesse seatud Antoine de Saint-Exupéry tuntud lasteraamatus „Väike Prints”. Raamatus sõbrunes väike prints rebasega. Kui lahkumise tund kätte jõudis, ütles rebane väikesele printsile ühe saladuse: „Siin on minu saladus …: ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.”⁵

Kaheksakümne kaheksa aastane vend Thomas Coelho on hea näide inimesest, kes nägi olulist oma südamega. Ta on Uruguays Paysandús kõrgema nõukogu ustav liige. Enne Kirikuga liitumist tegi ta mootorrattaga avarii. Kui ta parasjagu maas lamas ega suutnud tõusta, aitasid kaks meie misjonäri tal püsti tõusta ja koju minna. Vend Coelho sõnul tundis ta midagi erilist, kui misjonärid talle appi tulid. Kui misjonärid teda hiljem õpetasid, kerkisid tugevad tunded temas taas esile. Nende tunnete mõjul luges ta Mormoni Raamatu vaid mõne päevaga kaanest kaaneni läbi. Ta sai ristitud ning teenis väsimatult sellest päevast saadik. Mul on meeles, kuidas ta sõitis oma mootorrattaga mööda meie linna tänavaid isegi talviti, mil on külm ja vihmane, et tuua teisi kirikusse, et nad võiksid tunda, näha ja kindlalt teada nii nagu temagi.

Tänapäeval on meie ümber nii palju informatsiooni, mis võib panna meid mõtlema, et miljonite veebilehtede lehitsemine annab meile kõik, mida peame teadma. Veebist võime leida nii head kui halba informatsiooni, kuid ainuüksi informatsioonist ei piisa. Jumal on andnud meile veel ühe allika suuremate⁶, koguni taevast saadetud teadmiste hankimiseks. Meie Taevane Isa saab anda meile neid teadmisi, kui lehitseda südames ja meeles selestilisi veebilehti. Prohvet Joseph Smith ütles, et „vanim raamat [on tema] südames, ja selleks on Püha Vaimu and”⁷.

See selestiline allikas on meie käsutuses, kui loeme pühakirju, võtame kuulda elavat prohvetit ja palvetame. Lisaks sellele on tähtis võtta aega vagusi⁸ olla ning tunda ja järgida selestilisi õhutusi. Seda tehes me „tunneme ja näeme” seda, mida ei saa õppida moodsa tehnika vahendusel. Kui meil on kord kogemusi selestiliste veebilehtede lehitsemisel, tajume tõde ka ilmaliku ajaloo ja muude teemade kohta lugedes. Tõsimeelsed tõeotsijad võivad teada tõde kõige kohta Püha Vaimu väel.⁹

Nüüd paar sõna hoiatuseks: juurdepääs selestilisele veebile on rikutud üleastumiste ja Issanda unustamise tagajärjel. Nefi ütles oma vendadele, et nad „ei suutnud [Issanda] sõnu tunda”, kuna olid „kärmed toime panema süütegusid, kuid pikaldased meeles pidama Issandat”¹⁰. Süüteod takistavad meil näha, tunda ja teisi armastada. Palvetamine „kogu südame jõuga”¹¹ ja oma vaimsete kogemuste meenutamine ning seeläbi kärmelt Issanda meeldetuletamine avardavad meie oskust Kristuse asju näha ja tunda. Ma esitan teile küsimuse:

Kas te mäletate rahu, mida tundsite, kui hüüdsite pärast suuri katsumusi vägevas palves Isa poole?
Kas mäletate, et oleksite teinud muudatusi oma tegemata asjade nimekirjas, et järgida südames saadud õhutust?

Targad mehed Mormoni Raamatus kindlustasid oma juurdepääsu suurematele teadmistele, tuletades meelde tähtsamaid vaimseid kogemusi. Alma tugevdas oma lapsi, tuletades neile meelde oma pöördumislugu.¹² Heelaman õpetas Nefit ja Lehhit meeles pidama – pidama meeles, et nad peavad ehitama oma aluse Kristuse kaljule, et kuradil poleks nende üle mingit võimu.¹³ Ka meie peame nii tegema. Jumala meelespidamine aitab meil tunda ja elada. See annab sügavama tähenduse kuningas Benjamini sõnadele, kes ütles: „Ja nüüd, oo inimene, pea seda meeles ja ära hukku!”¹⁴

Üks minu jaoks pühamaid mälestusi, mida kalliks pean, on tunne, mida kogesin, kui sain teada, et Mormoni Raamat on Jumala sõna. Sain teada, et võime tunda sõnulseletamatut rõõmu. Tolsamal päeval põlvili olles tundsin ja teadsin ma kindlalt seda, millest poleks saanud teada mingil muul viisil. See mälestus annab mulle põhjust igikestvaks tänulikkuseks ning tugevdab mind rasketel aegadel.

Need, kelle teadmiste taga pole liha ja veri, vaid Taevane Isa, teavad kindlalt, et Jeesus on Kristus ja see on Tema Kirik. See teadmine annab jõudu muudatusteks, mis on vajalikud, et tulla Kristuse juurde. Just sel põhjusel kutsume me igat hinge praegu ristitud saama, meelt parandama ja Tema juurde naasma.¹⁵

Kristuse juurde tulles saab iga hing näha, tunda ja kindlalt teada, et Kristus kannatas ja tegi lepituse meie pattude eest, et võiksime saada igavese elu. Kui parandame meelt, ei kannata me tarbetult.¹⁶ Tänu Temale võivad haavatud hinged terveks saada ja murtud südamed paraneda. Pole koormat, mida Tema ei saa kergendada või ära võtta. Ta tunneb meie nõtrusi ja haigusi. Luban ja tunnistan teile, et kui kõik uksed näivad olevat suletud, kui kõik muu näib alt vedavat, ei vea Tema teid alt. Kristus aitab ja on pääseteeks, heidelgu me sõltuvuse, masenduse või millegi muuga. Ta teab, „kuidas aidata oma rahvast”¹⁷. Abielupaarid ja pered, kes mingil põhjusel, kas majanduslike raskuste, halbade meediamõjutuste või perekondlike olude tagajärjel kannatavad, tunnevad taeva rahustavat mõju. Trööstiv on „tunda ja näha”, et Ta tõusis surnuist, „paranemine tiibades”¹⁸, et tänu Temale kohtame ja süleleme taas armsaid inimesi, kes meie seast on lahkunud. Loomulikult tasutakse meile Tema omaksvõtmise eest paranemisega.¹⁹

Tean kindlalt, et kõik see on tõsi. Sel põhjusel hüüan ma ühel häälel koos muistse Ameerika varajaste asukatega: „Hosianna! Õnnistatud olgu Kõrgeima Jumala nimi!”²⁰ Tema toob meile pääste. Tunnistan, et Jeesus on Kristus, püha Messias. Tema on Vägede Jehoova, meie Päästja ja Lunastaja. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.