See on ime
Vanem Neil L. Andersen
Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist
Kui te pole põhimisjonär, misjonäri nimesilt mantli küljes, siis nüüd on aeg endale selline südamesse maalida – maalida, nagu Paulus ütles, „mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga”.
Jeesuse Kristuse surelik elu oli täis imesid: ema, kes oli neitsi, uus täht, karjastele ilmunud inglid, pimedad, kes said nägijaks, jalutud, kes hakkasid käima, inglid Ketsemanis ja haual, ning kõige suurem ime – Tema hiilgav ülestõusmine.
Kujutage ette, kuidas üksteist apostlit olid mäel Galilea ääres ja ülestõusnud Issand tuli nende juurde ja ütles: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.”1 „Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule.”2
„Kõik rahvad”? „Kõike maailma”? „Kõigele loodule”? Oli see võimalik? Olgugi et Jeesus veenis neid, panid nad tõenäoliselt imeks, kas imed tõesti saadavad neid evangeeliumi jagamisel.3
Usk sai jagu kahtlustest ja Peetrus ütles valjul häälel:
„Kõik teie, Jeruusalemma elanikud, .. pange tähele mu sõnu! ..
Jeesuse Naatsaretlase .. te olete .. ülekohtuste käte läbi risti naelutanud ning tapnud. ..
Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik.”4
Tol päeval leidis aset erakordne vaimupuhang ja 3000 hinge said ristitud. Nagu Jeesus lubas, järgnesid usklike usule tunnustähed ja imeteod.
Kui Jeesuse Kristuse Kirik 183 aastat tagasi maa peale taastati, kajasid ülesandes, mille Issand andis oma väikesele jüngrirühmale, Tema sajanditetagused sõnad: „Hoiatushääl kõlab kõikidele inimestele.”5 „Sest tõesti, hääl peab .. minema välja kogu maailma, ja maa kaugeimate äärteni.”6
„Kõikidele inimestele”? „Kogu maailma”? „Maa kaugeimate äärteni”? Oli see võimalik?
Päästja veenis oma viimse aja pühi,7 kuid kas nad suutsid ette näha selle imepärase töö ulatust ja saatust? Nad panid tõenäoliselt imeks, kas imed tõesti saadavad neid evangeeliumi jagamisel.
Taas sai usk jagu kahtlustest ja tuhanded said ristitud. Vanem Wilford Woodruff leidis Inglismaal terve kogukonna, kes oli oodanud tema saabumist. Issanda Vaim langes nende peale ja ta ristis oma esimese kuu jooksul Benbow’ talus 45 jutlustajat ja mõnisada liiget.8
Meie aeg pole erinev. Kui vanem David A. Bednar ja mina umbes 40 aastat tagasi misjonärid olime (ja ma kinnitan teile, et me pole vanimad misjonilt naasnud, kes punastel toolidel istuvad), oli misjonil 16 000 misjonäri. Nagu president Thomas S. Monson eile teatas, on meil nüüd 65 000 misjonäri – rohkem kui iial varem. Tookord oli meil 562 vaia. Täna on vaiu üle 3000. Tookord oli meil kogudusi 59 riigis. Tänaseks on meil kogudused 224st 189 riigis ja territooriumil maailmas. Nii nagu Nefi ette ennustas, on meid arvult vähe.9 Kuid samal ajal oleme me teiega pealtnägijateks Taanieli prohvetlikele sõnadele, et „üks kivi käte abita lahti [murdub ja täidab] kogu maa”.10
Käesolev aeg on tähelepanuväärne imede aeg. Kuus kuud tagasi, kui president Monson teatas misjonil teenida soovivate noorte meeste ja noorte naiste vanusemuudatusest, leidis aset erakordne vaimupuhang. Usk sai jagu kahtlustest ning noored mehed ja noored naised hakkasid tegutsema. Kui ma pidin konverentsile järgnenud neljapäeval misjonikutsete jaoks Esimesele Presidentkonnale soovitusi andma, nägin ma oma hämmastuseks sooviavaldusi 18-aastastelt noortelt meestelt ja 19-aastastelt noortelt naistelt, kes olid oma plaanid juba ümber teinud, arsti juures käinud, piiskopi ja vaiajuhatajaga vestelnud ning misjoni sooviavaldused sisse andnud – kõike seda vaid viie päevaga. Nüüdseks on nendega liitunud veel tuhandeid. See on ime.
Oleme tänulikud oma õdede virgutava usu eest, üha suureneva arvu üle maailma pärit misjonäride eest ja teenimisvalmis abielupaaride suurema arvu eest. Teatatud on 58 uue misjoni loomisest ja meie pungil misjonäride koolituskeskus Provos on leidnud endale hämmastuseks uue kaaslase Mexico Citys.
President Thomas S. Monson on öelnud: „Suhtume Issanda korraldusse .. „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” ülima tõsidusega.”11 „Eesmärk .. jätkab edenemist, muutes ja õnnistades elusid. .. Ükski jõud kogu maailmas ei suuda peatada Jumala tööd.”12
Oleme tunnistajaks Issanda imedele, kui Ta evangeelium levib üle maailma.
Vennad ja õed! Sama kindlalt, nagu Issand on inspireerinud teenima üha enamaid misjonäre, äratab Ta ka üha enamate heade ja ausate inimeste meeled ja avab nende südamed Ta misjonäre vastu võtma. Te juba tunnete neid või saate nendega tuttavaks. Nad on teie perekonnas ja elavad teie naabruses. Nad mööduvad teist tänaval, istuvad teie kõrval koolis ja suhtlevad teiega interneti vahendusel. Ka teil on selles kooruvas imes tähtis osa.
Kui te pole põhimisjonär, misjonäri nimesilt mantli küljes, siis nüüd on aeg endale selline südamesse maalida – maalida, nagu Paulus ütles, „mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga”.13 Ja koju naasnud misjonärid, otsige üles oma vana nimesilt. Ärge kandke seda, vaid pange see kuskile, kus te seda näete. Issandal on vaja rohkem kui iial varem, et te Tema käes tööriistaks oleksite. Meil kõigil on anda sellesse imesse oma panus.
Iga õigemeelne Kiriku liige on mõelnud, kuidas jagada evangeeliumi. Mõnel tuleb evangeeliumi jagamine loomulikult ja meil on neilt palju õppida.14 Mõned näevad vaeva ja mõtlevad, kuidas seda teha paremini, soovides, et süütunne, mida vahel tunneme, meid maha jätaks.
Soov evangeeliumi jagada ajab meid kõiki põlvili ja peabki ajama, kuna vajame Issanda abi.
President Monson on palunud, et me palvetaksime „nende piirkondade eest, kus meie mõju on piiratud ja kus me ei saa jagada evangeeliumi takistamatult”.15 Kui pöördume tõsimeelselt üheskoos oma Taevaisa poole, avab Issand meile jätkuvalt tähtsaid uksi.
Palvetame ka omaenda võimaluste eest evangeeliumi jagada. Apostel Peetrus ütles: „[Olge] alati valmis andma vastust igaühele, kes .. nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on.”16
Keset tänapäeva maailmas valitsevat segadust17 ja ärevust18 pole üllatav, et üha vähem inimesi käib oma kummardamispaikades. Kuigi paljud tahavad olla Jumalaga lähedasemad ja mõista paremini elu eesmärki, on neil vastamata jäänud küsimusi. Paljude süda on tõele avatud, kuid nagu kirjeldas prohvet Aamos: „Nad uitavad otsides Jehoova sõna, aga nad ei leia!”19 Teie saate nende küsimustele vastata. Te saade oma igapäevastes jutuajamistes täiendada nende usku Kristusesse.20
Päästja on öelnud: „Hoidke oma valgus kõrgel, et see võiks paista maailmale! Vaadake, mina olen see valgus, mida te peate kõrgel hoidma.”21
Luban teile, et kui palvetate, et teada, kellega rääkida, tulevad teile mõttesse nimed ja näod. Teile antakse sõnad, mida öelda, just siis, kui neid vajate.22 Teile avanevad võimalused. Usk saab jagu kahtlustest ja Issand õnnistab teid päris oma imedega.
Päästja õpetas meile, kuidas jagada evangeeliumi. Mulle meeldib lugu Andreasest, kes küsis: „Õpetaja – kus sa asud?”23 Jeesus oleks võinud anda vastuseks koha, kus Ta elas. Selle asemel ütles Ta Andreasele: „Tulge ja vaadake.”24 Mulle meeldib mõelda, et Päästja ütles: „Tulge ja vaadake mitte ainult seda, kus ma elan, vaid kuidas ma elan. Tulge ja vaadake, kes ma olen. Tulge ja tundke Vaimu.” Me ei tea selle päeva kohta kõike, aga teame, et kui Andreas leidis oma venna Siimona, kuulutas ta: „Me oleme leidnud .. Kristuse.”25
Nende puhul, kes meie jutuajamiste vastu huvi tunnevad, saame järgida Päästja eeskuju, kutsudes neid „tulema ja vaatama”. Mõni võtab meie kutse vastu, mõni mitte. Me kõik teame kedagi, keda on kutsutud mitu korda „tulema ja vaatama”, enne kui ta selle kutse vastu võtab. Mõelgem ka neile, kes olid kord meiega, kuid keda näeme nüüd harva, kutsudes neid tulema tagasi ja vaatama veel üks kord.
Me austame igaühe otsust ja ajastust. Issand on öelnud: „Igaüks valigu ise.”26 Kui kellelgi huvi puudub, ei pea see kahandama meie sõprussidemeid ja armastust. Ükskõik kas see kutse ka vastu võetakse, kui kutsute teisi „tulema ja vaatama”, tunnete te ikkagi Issanda heakskiitu ja selle heakskiiduga suuremat usku ikka ja jälle oma tõekspidamisi jagada.
Interneti ja mobiiltelefonide kasutajatel on uued võimalused kutsuda teisi „tulema ja vaatama”. Kuulugu oma usu jagamine seal rohkem meie igapäevaelu juurde. Selliseid võimalusi pakuvad näiteks LDS.org, Mormon.org, Facebook ja Twitter.
Selleks et jagada evangeeliumi, hakkasid noored liikmed Bostonis blogisid pidama.27 Kirikuga liitunud said esimesed teadmised internetist, millele järgnesid vestlused misjonäridega. See kogemus aitas suurendada noorte usku ka ise evangeeliumist rääkida. Üks neist ütles: „See pole misjonitöö. See on misjonilõbu.”28
Teeme seda üheskoos. Me plaanime, palvetame ja aitame üksteist koos teiste koguduseliikmete ja misjonäridega. Palun hoidke põhimisjonäre oma mõtteis ja palvetes. Usaldage oma pere ja sõbrad nende hoolde. Issand usaldab neid ning on kutsunud nad õpetama ja õnnistama neid, kes Teda otsivad.
Mosambiigi Maputo misjoni juhataja Paulo Kretly rääkis järgmisest kogemusest: „Mosambiigis on tavaline, et paarid elavad koos [abiellumata, kuna] Aafrika traditsioonide kohaselt nõutakse abiellumisel kallist kaasavara, mida enamik paaridest ei saa endale lubada.”29
Liikmed ja misjonärid mõtlesid ja palvetasid selle üle, kuidas aidata.
Nende palvetele vastati, et neil tuleb rõhutada kõlbelise puhtuse seadust ning abielu ja igavese perekonna tähtsust. Ja kui nad aitasid paaridel meelt parandada ja seaduslikult abielluda, õpetasid nad neile õnnest, mis tuleb üksnes Jeesust Kristust järgides.
See on pilt paaridest kahest erinevast Mosambiigi linnast. Nad abiellusid reedel ja nad ristiti ühes oma vanemate lastega laupäeval.30 Sõbrad ja sugulased kutsuti „tulema ja vaatama” ning sajad „tulid ja vaatasid”.
Pärast ristimist ütles üks õde: „Pidime otsustama, kas järgime oma isade pärimusi või järgime Jeesust Kristust. Otsustasime järgida Kristust.”31
Te ei pruugi elada Mosambiigis, aga omal viisil, oma kultuuriruumis saate te jagada Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi.
Palvetage oma Taevase Isa poole. See on Tema püha töö. Ta annab teile juhatust, mida teha. Ta avab uksi, eemaldab teetõkked ja aitab teil üle saada takistustest. Issand kuulutas: „Hoiatushääl kõlab kõikidele inimestele minu jüngrite suu läbi .. ning ükski ei peata neid.”32
Tunnistan, et „Issanda hääl kõlab maa äärteni, et kõik, kes tahavad kuulda, kuuleksid”.33 See on ime. See on ime! Jeesuse Kristuse nimel, aamen.