Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu
Carole M. Stephens
Esimene nõuandja Abiühingu üldjuhatuses
Jumala käsud väljendavad Tema armastust meie vastu ja kuulekus Tema käskudele väljendab meie armastust Tema vastu.
Kui meie vanim tütar Jen oma kolmanda tütrekese sünnitusmajast koju tõi, läksin ma talle appi. Kui olime tema vanima tütre kooli saatnud, otsustasime, et kõige rohkem vajab Jen puhkust. Seega sain kõige paremini abiks olla, kui viisin tema tütre Chloe enda poole, et ema ja vastsündinud beebi saaksid rahus olla.
Ma panin Chloe turvatooli rihmad kinni, endale turvavöö peale ning sõitsin nende maja eest minema. Enne tänavaotsani nõudmist oli Chloe aga oma turvavöö lahti teinud ja seisis püsti, et vaadata üle mu õla ning minuga rääkida. Peatasin tänava ääres auto, läksin välja ja panin ta toolirihmad uuesti kinni.
Hakkasime edasi sõitma, kuid juba veidi aja pärast oli tüdruk jälle oma toolist väljas. Panin ta uuesti tooli istuma, kuid sel korral ei jõudnud ma veel autossegi istuda, kui Chloe juba püsti seisis!
Ma istusin tee äärde pargitud autos ja pidasin võimuvõitlust kolmeaastase tüdrukuga. Ja tema jäi peale!
Kasutasin kõike, mis pähe tuli, et veenda teda selles, et on hea püsida turvatoolis, rihmad kinni. Miski ei veennud teda! Viimaks otsustasin proovida tingimist.
Ütlesin: „Chloe, kui sa jääd turvatooli kinnitatult istuma, siis saame vanaema juurde jõudes hakata kohe voolimismassiga mängima.”
Ei mingit vastust!
„Chloe, kui sa jääd turvatooli kinnitatult istuma, siis saame vanaema juurde jõudes hakata koos leiba küpsetama.”
Ei mingit vastust!
Proovisin veel. „Chloe, kui sa jääd turvatooli kinnitatult istuma, siis me saame poe juures peatuse teha ja maiustusi osta.”
Pärast kolme katset mõistsin, et sellest pole mingit kasu. Ta jäi oma otsusele kindlaks ja ükski tingiv pakkumine ei veennud teda toolis püsima.
Me ei saanud terveks päevaks tee äärde jääda, kuid ma tahtsin olla seadusekuulekas ja kui Chloe püsti seisis, polnud sõitmine turvaline. Tegin vaikse palve ja kuulsin Vaimu sosistamas: „Õpeta teda!”
Pöördusin tüdruku poole ja tõmbasin turvavöö endast eemale, et ta seda näeks. Ütlesin: „Chloe, ma kasutan turvavööd, sest see kaitseb mind. Kuid sina ei kasuta oma turvavööd ja sa pole kaitstud. Ma jään väga kurvaks, kui sa haiget saad.”
Ta vaatas mulle otsa. Ma peaaegu nägin, kuidas tema väikeses peas mõtted liikusid, ja ootasin huviga, mida ta vastab. Lõpuks lõid tema suured sinised silmad särama ja ta ütles: „Vanaema! Sa tahad, et ma kasutaksin turvavööd, sest sa armastad mind!”
Vaim täitis auto, kui väljendasin sellele väikesele hinnalisele tüdrukule oma armastust. Oleksin tahtnud seda tunnet veel nautida, kuid teadsin, et pean kasutama võimalust, ja nii läksin ma välja ning panin tüdruku autotooli rihmad kinni. Seejärel küsisin: „Chloe, palun kas sa püsid nüüd oma turvatoolis?” Ja ta püsiski! Kogu tee kuni poeni, et osta maiustust. Ja ta püsis turvatoolis kogu tee poest minu koduni, kus me küpsetasime leiba ja mängisime voolimismassiga, sest Chloe’l olid lubadused meeles.
Tol päeval tagasi sõites meenus mulle pühakirjakoht: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!”1 Meil on reeglid, et lapsi õpetada, juhtida ja kaitsta. Miks? Sest me väga armastame neid. Kuid niikaua, kui Chloe ei mõistnud, et minu soov, et ta püsiks turvatoolis kindlalt kinni, on tingitud sellest, et ma teda armastasin, ei suutnud ta alistuda sellele, mida pidas piiranguks. Ta tundis, et turvavöö piirab ta vabadust.
Chloe-sarnaselt võime ka meie näha käskudes piiranguid. Võime mõnikord tunda, et Jumala seadused piiravad meie vabadust, võtavad meilt valikuvabaduse ja pärsivad arengut. Kuid kui püüame paremini mõista, kui laseme Isal meid õpetada, hakkame nägema, et Tema seadused väljendavad Tema armastust meie vastu ja kuulekus Tema seadustele väljendab meie armastust Tema vastu.
Kui avastate, et olete nii-öelda parkinud tee äärde, siis kas ma võiksin soovitada mõned põhimõtted, mis, kui te neid järgite, aitavad teil turvaliselt „usu ja kuulekuse tee[le]”2 tagasi saada?
Esiteks, usaldage Jumalat. Usaldage Tema igavest plaani teie jaoks. Igaüks meist on „taevaste vanemate armastatud vaimupoeg või -tütar”. Nende armastus meie vastu ilmneb käskudes. Käsud on olulised juhised, et meid õpetada, juhtida ja kaitsta, kui „saa[me] ‥ maapealse kogemuse”.3
Me kasutasime surelikkusele eelnevas ilmas valikuvabadust, et Jumala plaan vastu võtta4, ja õppisime, et kuulekus Jumala igavestele seadustele on meie jaoks Tema plaani õnnestumiseks hädavajalik. Pühakirjad õpetavad: „On olemas seadus, mis on tagasivõetamatult otsustatud taevas enne selle maailma rajamist, millel põhinevad kõik õnnistused.”5 Kui me sellele seadusele kuuletume, siis saame õnnistusi.
Isegi kõigi meie vigadega, vastuseisu ja õppimisega, mis meie sureliku kogemuse juurde kuuluvad, ei kaota Jumal iial silmist meie igavest potentsiaali, isegi kui me ise selle kaotame. Me võime Teda usaldada, „sest Jumal tahab oma lapsi tagasi”.6 Ja oma Poja Jeesuse Kristuse lepituse kaudu valmistas Ta selleks tee. Lepitus „on päästmisplaani alus”.7
Teiseks, usaldage Jeesust. Jeesuse Kristuse lepitus on kuulekuse ja puhta armastuse ülimaks väljenduseks. Ta allutas end Isa tahtele. Ta andis meie eest oma elu. Ta ütles: „Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään tema armastusse”.8
Jeesus õpetas:
„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.
See on suur ja esimene käsk.
Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast. Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”9
Meil on igal pühapäeval võimalus mõtiskleda Päästja puhtale armastusele ja pidada seda meeles, kui saame osa Tema piiritu lepituse sümbolitest. Vaatan sakramendi ajal, kuidas käed tõusevad, et leiba ja vett edasi anda. Kui ma sirutan käe ja saan osa, teen ma lepingu, et olen valmis võtma enda peale Tema nime, et Teda alati meeles pidada ja kinni pidada Tema käskudest. Ja Ta lubab, et Tema Vaim on alati meiega.10
Kolmandaks, usaldage Vaimu sosistusi. Kas mäletate, et minu kogemuses Chloe’ga sosistas Vaim mulle ühe pühakirjakoha? See on Johnannese 14:15 : „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!” Järgnesid need tähtsad salmid:
„Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti,
tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete teda, sest tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees.”11
Igal väärilisel Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks kinnitatud inimesel on õigus Püha Vaimu kaaslusele. Paastumine, palve, pühakirjade uurimine ja kuulekus suurendavad kõvasti meie võimet Vaimu õhutusi kuulda ja tunda.
Kui teie hinges on kahtlused ja segadus, saadavad Isa ja Poeg teile Püha Vaimu, et hoiatada ja juhtida teid turvaliselt sureliku teekonna ohtudest mööda. Ta aitab teil mäletada, trööstib teid ja täidab teid „lootusega ja täiusliku armastusega”.12
Neljandaks, usaldage elavaid prohveteid. Meie Isa on valmistanud meile viisi, kuidas Tema prohvetite kaudu kuulda Ta sõnu ja tunda Tema seadust. Issand on kuulutanud: „Mida mina ‥ olen rääkinud, ‥ kõik läheb täide, olgu minu enda hääle või minu teenijate häälega, see on sama.”13
Hiljuti on elavad prohvetid andnud meile nõu: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema”14 ja elama paastuseaduse järgi. Sellele prohvetlikule nõuandele kuuletumine võimaldab meil olla kuulekas Jumala käskudele, armastada Teda ja oma ligimest, kui meie usk Jeesusesse Kristusesse kasvab ja me sirutame käe, et teisi armastada ja nende eest hoolitseda.15
Jumal kutsus president Thomas S. Monsoni, tema nõuandjad ja Esimese Presidentkonna ning Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed nägijateks ja ilmutajateks. Selles üha suurenevat hirmu, takistusi, vastasseisu ja viha täis maailmas võime vaadata nende otsa, et näha, kuidas Jeesuse Kristuse jünger, kes on tulvil ligimesearmastust, näeb, räägib ja tegutseb seoses nende asjadega, mis võivad pingeid tekitada. Nad tunnistavad Jeesusest Kristusest ja vastavad ligimesearmastusega, Jeesuse Kristuse puhta armastusega, kelle tunnistajateks nad on.
Pärast kogemust Chloe’ga, otsisin ma pühakirjades üles salmid, kus räägitakse käskudest ja armastusest. Neid salme on palju. Igaüks neist tuletab meile meelde, et Tema käsud väljendavad Tema armastust meie vastu ja kuulekus Tema käskudele väljendab meie armastust Tema vastu.
Ma tunnistan, et kui me usaldame Jumalat, meie Igavest Isa, usaldame Tema Poega Jeesust Kristus ja rakendame usku Tema lepitusse, usaldame Püha Vaimu sosistusi ning elavate prohvetite nõu, leiame viisi, kuidas tee äärest liikvele saada ja turvaliselt edasi sõita, mitte lihtsalt vastu pidades, vaid oma koduteest rõõmu tundes. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.