Pöörduge Tema poole ja vastused tulevad
Vanem James B. Martino
Seitsmekümnest
Olge kuulekad, pidage meeles aegu, mil olete varem Vaimu tundnud, ja paluge usus. Te saate vastuse.
Kui ma olin noor poiss, liitusid mu vanemad Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuga. Me teadsime, et misjonärid olid neid õpetanud, kuid vanemad olid misjonäride õppetundides osalenud ilma meieta.
Pärast seda üllatavat teadaannet hakkasid misjonärid õpetama ka mind ja mu vendi ning vennad võtsid taastamise sõnumi rõõmuga vastu. Mina olin küll uudishimulik, kuid mu süda ei olnud selliseks elumuutuseks valmis. Siiski võtsin ma vastu üleskutse palvetada, kas Mormoni Raamat on Jumala sõna, kuid vastust ma ei saanud.
Te võite küsida, miks Taevane Isa sellele palvele ei vastanud, mina küll mõtisklesin selle üle. Olen sellest alates õppinud, et Moroni antud lubadus läheb täide. Jumal vastab meie palvetele evangeeliumi täiuse kohta, kuid Ta vastab, kui küsime „siira südamega” ja „tõsise kavatsusega”.1 Ta ei vasta, et lihtsalt meie uudishimu rahuldada.
Ehk on teil elus mõni asi, mis tekitab küsimusi. Ehk on teil mõni probleem, millele te ei oska hästi lahendust leida. Täna tahaksin jagada teiega mõningaid mõtteid, mis võivad aidata teil saada vastuseid või abi, mida otsite. Kõik algab pöördumisest Jeesuse Kristuse evangeeliumisse.
Ilmutuse saamine sõltub meie südame seisundist ja kavatsusest
Ma olen mõelnud paljude inimeste lugude peale pühakirjades. Võtame näiteks Laamani ja Lemueli. Nagu Nefi, olid ka nemad „sündinud headest vanematest” ja neid õpetati „mõningal määral kõiges, mida [nende] isa teadis”.2 Siiski nurisesid nad, kuna nende isa oli nägemustega mees. Nende arvates polnud tema otsused loogilised, kuna nad ei teadnud Jumala asju ja seetõttu ka ei uskunud.3
On huvitav tähele panna, et nende valikud tõid nende ellu kogemusi, mis potentsiaalselt oleks võinud usku tugevdada. Nad jätsid maha oma kodu ja vara. Nad kannatasid kõnnumaal rännates. Lõpuks aitasid nad ehitada laeva ja olid nõus reisima tundmatule maale.
Nefil olid samad kogemused. Kuid kas need teod suurendasid nende usku? Nefi usk muutus tugevaks, kuid Laaman ja Lemuel läksid järjest küünilisemaks ja vihasemaks. Need vennad isegi nägid ja kuulsid inglit, kuid kahjuks kahtlesid ikkagi.4
Surelik elu pole meist kellegi jaoks kerge. Meid saadetakse maa peale, et meid läbi katsuda ja proovile panna. See, kuidas me elukogemustele reageerime, mõjutab sageli suuresti meie tunnistust. Vaatame, kuidas Laaman ja Lemuel mõnikord reageerisid. Nad nurisesid, kui isa palus neil raskeid asju teha.5 Nad püüdsid saada kätte vaskplaate, kuid kui see ei õnnestunud, andsid nad alla. Nende suhtumine oli: „Me ju püüdsime, mida muud me teha saame?”6
Oli küll isegi aegu, mil nad tundsid kurbust, et tegid asju valesti, ja palusid andeks.7 Nad palvetasid ja neile andestati. Kuid pühakirjades seisab, et hiljem hakkasid nad taas hädaldama ja keeldusid palvetamast. Nad tulid Nefi juurde ja ütlesid, et ei suuda „mõista neid sõnu, mida [nende] isa on rääkinud”.8 Nefi küsis, kas nad on „küsinud Issandalt”.9 Pange tähele nende vastust: „Ei ole, sest Issand ei tee meile sellist asja teatavaks.”10
Järjepidev kuulekus võimaldab meil saada vastuseid
Nefi vastus oma vendadele on meile õpetuseks, kuidas palvele alati vastuseid saada:
„Kuidas on nõnda, et te ei pea kinni Issanda käskudest? Kuidas on nõnda, et te hukkute oma kõvasüdamelisuse pärast?
Kas te ei mäleta, mida Issand on öelnud? – Kui te ei tee oma südant kõvaks ja palute minult usus, uskudes, et te saate, pidades usinalt kinni minu käskudest, tehakse need asjad teile kindlasti teatavaks.”11
Tunnen mõnda koju naasnud misjonäri, kel vaieldamatult olid olnud vaimsed kogemused, kuid tundus, et teatud vaimsete harjumuste puudumine oli neid pannud unustama aegu, mil Jumal oli nendega rääkinud. Ma tahaksin küsida nendelt koju naasnud misjonäridelt ja meilt kõigilt, kui te olete tundnud, „nagu tahaksite laulda laulu lunastavast armastusest, siis ‥ kas te tunnete niimoodi nüüd?”12 Kui teil praegu sellist tunnet ei ole, siis võite seda taas tunda, kuid võtke arvesse Nefi nõuannet. Olge kuulekad, pidage meeles aegu, mil olete varem Vaimu tundnud, ja paluge usus. Te saate vastuse ning tunnete Päästja armastust ja rahu. See ei pruugi juhtuda nii kiiresti ja sellisel moel, nagu te soovite, kuid vastus tuleb. Ärge andke alla! Ärge andke iial alla!
Võrrelgem Laamanit ja Lemueli Moosia poegadega. Kõik need mehed kasvasid üles õigemeelsetes peredes, siiski eemaldusid nad kõik evangeeliumist. Ingel kutsus neid kõiki meelt parandama. Kuid mis oli Moosia poegade kogemuse juures teisiti?
Katsumused suurendavad meie usku
Nende edu misjonäridena oli unustamatu. Tuhanded pöördusid Issanda teedele. Siiski unustame sageli, et kui nad oma misjoneid alustasid, olid nende „südamed ‥ rusutud ja [nad] oli[d] valmis tagasi pöörduma, [kuid] ‥ Issand trööstis [neid]”. Issand andis neile nõu „talu[da] kannatlikkusega oma kannatusi”.13
Pühakirjade uurimine annab teada Jumala tahte
Miks tugevdasid Moosia poegade katsumused nende usku ja pühendumist, selle asemel et panna neid nurisema või kahtlema? Võti peitub selles, et „nad olid kasvanud tugevaks tõe tundmises, sest nad olid selge mõistmisega mehed ja nad olid usinalt uurinud pühakirju, et nad võiksid tunda Jumala sõna”.14 Me kõik seisame silmitsi katsumustega ja meil kõigil on küsimusi, kuid pidage meeles, et me peame „kogu aeg raudkäsipuust tugevalt kinni hoid[ma]”.15 „Kristuse sõnad ütlevad [meile] kõik, mida [me] pea[me] tegema.”16 Me peame muutma pühakirjade uurimise oma igapäevaelu osaks, kuna see avab ilmutuse uksed.
Palve koos paastumisega kutsub ilmutuse
See ei ole kõik, mis Moosia pojad tegid: „nad olid pühendanud ennast rohkele palvetamisele ja paastumisele, seepärast oli neil prohvetliku kuulutamise vaim ja ilmutuse vaim”.17 Palve ja paastumine võimaldavad meil olla vaimsetele õhutustele vastuvõtlikud. Taevase Isaga suhtlemine, samal ajal kui toidust ja joogist on eesmärgipäraselt loobutud, võimaldab meil „päästa valla ülekohtused ahelad [ja] teha lahti ikke jutad”.18 Palve koos paastumisega valmistab meid ette selleks, et kui me „hüüa[me], ‥ Jehoova vastab, [ja kui me] kisenda[me] ‥, ütleb [Ta]: „Vaata, siin ma olen!”19
Pöörduge Tema poole
Need isiklikud religioossed harjumused – kuulekus, pühakirjade uurimine, palve ja paastumine – tugevdasid Moosia poegi. Nendesamade isiklike religioossete harjumuste puudumine oli peamine põhjus, miks Laaman ja Lemuel jäeti kiusatustele vastuvõtlikena nurisema ja kahtlema.
Kui teil on olnud kiusatus nuriseda, kui teil on olnud kahtlusi, mis takistavad uskumist, kui katsumused tunduvad suuremad, kui suudate kanda, pöörduge Tema poole. Kui olete ise see, kes on selja pööranud, või oma käitumist õigustanud, pöörduge Tema poole. Kas teil on meeles, mil Ta on „rääkinud rahu [teie] meelele ‥ ? Millist suuremat tõendust [te] või[te] saada kui see, mis tuleb Jumalalt?”20 Küsige endalt: „Kas ma olen praegu Kristusega sama lähedane kui varem?” Palun, pöörduge Tema poole.
Lubage mul tagasi tulla oma isikliku loo juurde. Lõpuks muutusin ma siiraks. Mäletan, kuidas misjonär, kes mind õpetas, küsis, kas ma olen valmis saama ristitud. Vastasin, et mul on veel küsimusi. See tark misjonär ütles, et võib mu küsimustele vastata, kuid mul tuleb kõigepealt vastata tema küsimusele. Ta küsis minult, kas Mormoni Raamat on tõsi ja kas Joseph Smith on prohvet. Vastasin, et ma ei tea, kuid tahaksin teada.
Minu küsimused aitasid mul saada suuremat usku. Minu puhul ei tulnud vastus ühekorraga, vaid vähehaaval. Ma märkasin, et kui ma „[panin] proovile ‥ sõnu” ja hakkasin „rakenda[ma] pisut usku”, muutus Mormoni Raamat „mulle isuäratav[aks]” ja see „valgusta[s] mu mõistmist” ning tõepoolest „avarda[s] mu hinge”. Lõpuks sain ma kogemuse, mille kohta pühakirjades on öeldud, et „[see] hakkab teie rinnas paisuma”.21 Tol hetkel soovisin saada ristitud ja pühendada oma elu Jeesusele Kristusele.
Ma tõesti tean, et Mormoni Raamat on Jumala sõna. Ma tean, et Joseph Smith oli prohvet. Oh, mul on veel asju, mida ma ei suuda mõista, kuid mu tunnistus tõest viib mind Päästjale lähemale ja tugevdab mu usku.
Vennad ja õed, pidage meeles Nefit ja Moosia poegi, kel olid vaimsed kogemused ja kes seejärel tegutsesid usus, nii et nad said vastused ja muutusid veelgi ustavamateks. Kõrvutage seda Laamani ja Lemueliga, kes kahtlesid ja nurisesid. Ehkki nad tegid mõnikord ka väärt tegusid, on teod ilma usuta surnud. Meil peab olema usku koos tegudega, et saada vastuseid.
Ma loodan, et täna hommikul kõnesid kuulates väljendas Vaim teie meeles ja südames midagi, mida te võiksite teha, et teie küsimused saaksid vastuse või leiaksite inspireeritud lahenduse probleemile, mis teil on. Ma tunnistan pühalikult, et Jeesus on Kristus. Pöörduge Tema poole ja teie palved saavad vastuse. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.