See toimib imeliselt!
Kui te kunagi mõtlete, et evangeelium ei toimi teie heaks väga hästi, kutsun ma teid astuma sammu tagasi, vaatama oma elule ja lihtsustama oma lähenemisviisi.
Minu armsad vennad ja õed! Kallid sõbrad! On rõõm olla täna koos teiega. Meid kurvastavad need kolm tühja kohta siin poodiumil. Me igatseme taga juhataja Packerit, vanem Perryt ja vanem Scotti. Me armastame neid ja palvetame nende perede heaolu eest.
Sellel konverentsinädalavahetusel on meil võimalus toetada kolme, keda Issand on kutsunud võtma koht sisse Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis.
Neile annavad jõudu meie palved nende eest, kui nad kannavad püha apostlikuube.
Kas evangeelium toimib teie jaoks?
Hiljuti nägin üht tsitaati, mis pani mind peatuma ja mõtlema. See kõlas järgmiselt: „Ütle inimesele, et universumis on miljardeid tähti, ja ta usub sind. Ütle talle, et seinal on värske värv, ja ta puudutab seda, et selles veenduda.”
Kas me kõik ei ole väikest viisi sellised? Hiljuti pärast üht meditsiiniprotseduuri selgitasid minu väga võimekad arstid, mida ma pean tegema, et korralikult paraneda. Kuid esiteks pidin ma enda kohta midagi õppima, mida oleksin juba kaua teadma pidanud: kannatanuna ei ole ma eriti kannatlik.
Seetõttu otsustasin oma paranemisprotsessi kiirendada, tehes selle kohta veidike uurimistööd internetis. Ma arvan, et lootsin avastada tõde, mida minu arstid ei teadnud või mida nad minu eest varjata püüdsid.
Läks natuke aega, enne kui mõistsin oma tegevuse irooniat. Muidugi ei ole asjade ise uurimine halb mõte. Kuid ma eirasin tõde, millele võisin kindel olla, ja selle asemel tundsin tõmmet interneti äärmuslike väidete poole.
Mõnikord paistab tõde liiga otsekohene, liiga selge ja liiga lihtne, et me võiksime selle suurt väärtust hinnata. Seega jätame kõrvale kõik, mida oleme kogenud ja mille tõesust teame, püüdes leida salapärasemat ja keerulisemat informatsiooni. Loodetavasti avastame, et ajame taga varje, otsime asju, millel puudub tähendus ja väärtus.
Kui rääkida vaimsetest asjadest, siis kuidas võime teada, et oleme õigel rajal?
Üks viis on küsida õigeid küsimusi – selliseid, mis aitavad meil mõtiskleda oma arengu üle ja hinnata, kuidas asjad meie jaoks toimivad. Küsimusi nagu:
„Kas minu elul on mõte?”
„Kas ma usun Jumalasse?”
„Kas ma usun, et Jumal tunneb ja armastab mind?”
„Kas ma usun, et Jumal kuuleb ja vastab minu palvetele?”
„Kas ma olen tõeliselt õnnelik?”
„Kas minu püüdlused viivad mind elu kõrgemate vaimsete eesmärkide ja väärtuste poole?”
Sügavmõttelised küsimused elu eesmärgi kohta on pannud paljusid indiviide ja peresid kogu maailmas tõde otsima. Tihti on otsingud toonud neid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ja taastatud evangeeliumi juurde.
Ma mõtlen vahel, et kas ka meil, Kiriku liikmetel, oleks kasulik mõnikord endalt küsida: „Kas minu kogemused Kirikus on mulle kasuks? Kas need lähendavad mind Kristusele? Kas need õnnistavad mind ja mu peret rahu ja õnnega nagu evangeeliumis lubatakse?”
Alma esitas kiriku liikmetele Sarahemlas sama küsimuse, kui küsis: „Kas te olete kogenud seda vägevat muutust oma südames? ‥ [Ja] kas te tunnete niimoodi nüüd?”1 Selline mõtisklus võib aidata meil oma igapäevastes püüdlustes lähtuda uuesti jumalikust päästmisplaanist ja sellele keskenduda.
Paljud liikmed vastavad rõõmsasti, et nende kogemused Kiriku liikmena toimivad nende jaoks ülimalt hästi. Nad tunnistavad, et olgu siis vaesuse või rikkuse ajal, mingu kõik meeldivalt või valulikult, leiavad nad tänu Issandale pühendumisele ja pühendatud Kirikus teenimisele suurt tähendust, rahu ja rõõmu. Iga päev kohtan ma Kiriku liikmeid, kes on täidetud selle särava rõõmuga ja kes näitavad nii sõnade kui ka tegudega, et Jeesuse Kristuse taastatud evangeelium on nende elu mõõtmatult rikastanud.
Kuid ma mõistan, et on mõningaid, kelle kogemused on vähem kui rahuldavad – kes tunnevad, et Kiriku liikmeks olek ei ole neile päris see, mida nad lootsid.
See kurvastab mind, kuna tean isiklikult, kuidas evangeelium võib inimese hinge ergutada ja uuendada – kuidas see võib täita meie südame lootuse ja meie meele valgusega. Ma tean isiklikult, kuidas Jeesuse Kristuse evangeeliumi viljad võivad muuta meie elu tavapärasest ja süngest eriliseks ja ülevaks.
Miks paistab see aga toimivat paremini ühtede kui teiste jaoks? Mis erinevus on nendel, kelle kogemus Kirikus täidab nende hinge lunastava armastuse lauluga2, ja neil, kes tunnevad, et midagi on puudu?
Kui ma nende küsimuste üle mõtisklesin, tulvas minu meelde palju mõtteid. Täna sooviksin jagada neist kahte.
Lihtsustage
Esiteks: kas me muudame oma jüngripõlve liiga keeruliseks?
See kaunis evangeelium on nii lihtne, et isegi laps suudab seda mõista, kuid samas niivõrd sügavmõtteline ja keeruline, et selle täielikuks mõistmiseks kulub terve elu – isegi igavik – uurimist ja avastamist.
Kuid mõnikord võtame me Jumala kauni tõelille ja kuldame selle kiht kihi haaval inimeste heade mõtete, programmide ja ootustega. Neist igaüks võib olla teatud ajal ja olukorras abiks ja sobilik, kuid kui neid laotakse üksteise otsa, moodustavad need settemäe, mis on nii paks ja raske, et tekib oht, et kaotame silmist selle väärtusliku lille, mida me kord nii väga armastasime.
Seepärast peame me juhtidena rangelt kaitsma Kiriku ja evangeeliumi puhtust ja lihtsust ning vältima oma liikmete liigset koormamist.
Ja Kiriku liikmetena peame kõik püüdma teadlikult pühendada oma energiat ja aega asjadele, mis on tõeliselt tähtsad, samal ajal oma ligimesi vaimselt tõstes ja Jumala kuningriiki ehitades.
Üks õde, Abiühingu õpetaja, oli tuntud oma veatute õppetundide poolest. Ükskord otsustas ta valmistada kauni lapiteki, mis sobiks ideaalselt tema õppetunni teema taustaks. Kuid elu segas vahele – lapsed, keda oli vaja koolist ära tuua, naaber, kes vajas abi kolimisel, palavikus abikaasa ja üksildust tundev sõber. Õppetunni päev lähenes ja lapitekk ei olnud valmis. Lõpuks, öösel enne õpetust, ei maganud ta eriti, vaid töötas kogu öö, et lapitekk lõpuni õmmelda.
Järgmisel päeval oli ta kurnatud ja suutis vaevu oma mõtteid ritta panna, kuid seisis vapralt püsti ja andis oma õppetunni.
Lapitekk oli suurepärane – õmblused olid täiuslikud, värvid eredad ja kujundus keerukas. Ja lapiteki keskel oli üksainus sõna, mis kuulutas võidukalt tema tunni teemat: „Lihtsusta”.
Vennad ja õed, evangeeliumi järgi elamine ei pea olema keeruline.
See on väga lihtne. Seda võib kirjeldada järgmiselt:
-
Tõsise kavatsusega Jumala sõna kuulmine aitab meil uskuda Jumalasse ja usaldada Tema lubadusi.3
-
Mida rohkem me Jumalat usaldame, seda enam täitub meie süda armastusega Tema ja üksteise vastu.
-
Armastus Jumala vastu tekitab meis soovi Teda järgida ning me joondame oma teod Tema sõna järgi.
-
Armastus Jumala vastu tekitab meis soovi Teda teenida ja õnnistada teiste elu ning aidata vaeseid ja abivajajaid.
-
Mida enam me sellel jüngrirajal kõnnime, seda enam soovime õppida Jumala sõna.
Ja nii see läheb, iga samm viib järgmise sammuni ja täidab meid aina suureneva usu, lootuse ja ligimesearmastusega.
See on kaunis ja lihtne ning toimib ilusasti.
Vennad ja õed, kui te kunagi mõtlete, et evangeelium ei toimi teie heaks väga hästi, kutsun ma teid astuma sammu tagasi, vaatama oma elule kõrgemalt tasandilt ja lihtsustama oma lähenemisviisi jüngriks olemisele. Keskenduge evangeeliumi põhiõpetustele, põhimõtetele ja rakendustele. Ma luban, et Jumal juhatab ja õnnistab teid teel rahuldust pakkuva elu poole ning evangeelium toimib teie jaoks paremini.
Alustage sealt, kus olete
Minu teine soovitus on: alustage sealt, kus olete.
Mõnikord tunneme heitumust, kuna me ei ole „rohkem”. Vaimsem, austusväärsem, intelligentsem, tervem, rikkam, sõbralikum või võimekam. Loomulikult ei ole mingit probleemi soovis paremaks saada. Jumal lõi meid kõiki, et kasvaksime ja edeneksime. Kuid pidage meeles, et meie nõrkused peaksid aitama meil olla alandlikud ja pöörduda Kristuse poole, kes laseb „nõrkadel asjadel saada ‥ tugevaks”.4 Saatan aga teisest küljest kasutab meie nõrkusi, et heidutada meid isegi proovimast millegi rohkema poole pürgida.
Olen oma elus õppinud, et me ei pea olema midagi „rohkemat”, et alustada selliseks inimeseks saamist, kelleks Jumal soovib, et saaksime.
Jumal võtab teid sellistena, nagu te olete praegusel hetkel, ja hakkab teie kallal tööle. Kõik, mis teil vaja läheb, on vaid valmis süda ja soov uskuda ning usaldus Issandasse.
Gideon nägi ennast kui vaest talumeest, noorimat oma isa peres. Kuid Issand nägi temas vägevat vaprat meest.5
Kui Saamuel valis Sauli kuningaks, püüdis Saul teda ümber veenda. Saul oli ühest Iisraeli koja kõige väiksemast suguharust. Kuidas võiks temast kuningas saada?6 Kuid Jumal nägi, et tema on „peajagu pikem kui kõik muu”.7
Isegi suur prohvet Mooses tundis ennast nii ülekoormatuna ja heidutatuna, et tahtis alla anda ja surra.8 Kuid Jumal ei andnud Moosese suhtes alla.
Mu kallid vennad ja õed! Kui me vaatame endid ainult läbi enda surelike silmade, ei näe me ennast küllalt heana. Kuid meie Taevane Isa näeb meid sellisena, nagu me tõeliselt oleme ja kelleks me võime saada. Tema näeb meid oma poegade ja tütardena, igavese valguse olevustena, kellel on igavikuline potentsiaal ja jumalik saatus.9
Päästja ohverdus avas päästmise ukse, et kõik võiksid naasta Jumala juurde. Tema „arm on küllaldane kõikidele inimestele, kes alandavad end [Jumala] ees”.10 Tema arm on suutlikuks tegev vägi, mis võimaldab ligipääsu Jumala päästekuningriikidesse. Tema armu kaudu tõuseme kõik üles ja saame päästetud hiilguse kuningriiki.
Isegi kõige madalam hiilguse kuningriik, telestiline kuningriik, „ületab kogu arusaamise”11 ja loendamatu hulk inimesi pärib selle päästmise.12
Kuid Päästja arm võib teha meie jaoks palju enamat. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena püüdleme me millegi ettekujutamatult suurema poole. See on ülendus selestilises kuningriigis. See on igavene elu Taevase Isa juures. See on Jumala suurim and.13 Selestilises kuningriigis saame „osa tema täiusest ja tema auhiilgusest”.14 Meile antakse tõepoolest kõik, mis Isal on.15
Ülendus on meie eesmärk, jüngripõlv on meie teekond.
Kui te rakendate pisuke usku ja alustate oma teekonda meie Issanda Jeesuse Kristuse järgijana, siis muutub teie süda teiseks.16 Teie kogu olemus täitub valgusega.17
Jumal aitab teil saada millekski enamaks, kui te ise kunagi arvasite võimalik olevat. Ja te avastate, et Jesuse Kristuse evangeelium tõepoolest toimib teie elus. See toimib.
See toimib!
Vennad ja õed! Kallid sõbrad. Ma palvetan, et meil oleks keskmes „lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime”18 ja me laseks Tema armul ennast selle maise teekonna jooksul tõsta sealt, kus me praegu oleme, ja kanda hiilgavasse tulevikku meie Isa juures.
Kui me seda teeme ja keegi küsib: „Kuidas toimib teie jaoks Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks olemine?”, võime vastata uhkuse, suure alandlikkuse ja suure rõõmuga: „See toimib imeliselt. Suur tänu küsimast. Kas soovite rohkem teada saada?”
See on minu lootus, palve, tunnistus ja õnnistus. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.