Üha eredamaks ja eredamaks, kuni saabub täiuslik päev
Isegi kõige raskematel ja pimedamatel aegadel on valgus ja headus kõikjal meie ümber.
Paulus jagas korintlastega imelist lootuse sõnumit:
„Meid rõhutakse kõikepidi, kuid ei suruta maha; me oleme nõutud, aga me ei heida meelt;
me oleme taga kiusatud, aga me ei ole hüljatud; me oleme maha vajutatud, aga me ei hukku.”
Mis oli Pauluse lootuse allikas? Kuulake tema selgitust: „Sest Jumal, kes ütles: „Paistku valgus pimedusest!”, on see, kes on hakanud paistma meie südametes, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala aust.”
Isegi kõige raskematel ja pimedamatel aegadel on valgus ja headus kõikjal meie ümber. Eelmisel konverentsil meenutas president Dieter F. Uchtdorf meile: „Meie ümber on ‥ aukartustäratavalt külluslikult valgust ja tõde, et ma imestan, kas me tõeliselt hindame seda, mis meil on.”
Kuid vastane sooviks, et me tähelepanu keskpunktis oleks pigem „pimeduse udu ‥, mis [teeb] inimlaste silmad pimedaks ja südamed kõvaks ning juhi[b] neid ära”.
Kuid mõistes täiuslikult meie aja katsumusi, lubab Issand: „See, mis on Jumalast, on valgus; ja see, kes saab valgust ja jätkab Jumalas, saab rohkem valgust ning see valgus kasvab üha eredamaks ja eredamaks, kuni saabub täiuslik päev.”
Me oleme Jumala lapsed. Valguse saamine, Jumalas jätkamine ja rohkema valguse saamine on see, mida meid tegema loodi. Päris algusest peale järgisime valgust, me järgisime oma Taevast Isa ja Tema plaani. Valguse otsimine on meie vaimne DNA.
Ma kuulsin, kuidas seda tõde õpetati ühes ootamatus kohas. Kui ma ühe suure panga heaks töötasin, kutsuti mind osalema Michigani ülikooli juhtide programmis. Professor Kim Cameron õpetas seal meile positiivse juhtimise kontseptsiooni ja selle healoomulist mõju. Ta selgitas: „See viitab kõikide elavate süsteemide suunitlusele liikuda positiivse energia [valguse] suunas ja eemalduda negatiivsest energiast [pimedusest]. Üherakulistest organismidest kuni keeruliste inimsüsteemideni – kõigel elaval on sünnipärane kalduvus läheneda positiivsele ja eemalduda negatiivsest.”
Toetudes paljudele uurimustele, keskendus ta samuti eduka tööpaiga kolmele kriitilisele komponendile: kaastunne, andestus ja tänulikkus. On täiesti arusaadav, et kui inimesed pöörduvad positiivse (valguse) poole, on nendega ka omadused, milles maailma valgus Jeesus Kristus meile eeskujuks oli.
Vennad ja õed! Palun leidke lohutust sellest, et valgus on meile kõigile kättesaadav. Kas võin soovitada kolme ala, kus võime alati valgust leida?
1. Kiriku valgus
Kirik on valguse majakas pimenevas maailmas. See on imeline aeg olla Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige. Kirik on tugevam kui kunagi varem ja kasvab sõna otseses mõttes iga päevaga tugevamaks, kui meiega liituvad uued liikmed, moodustatakse uusi kogudusi, kutsutakse uusi misjonäre ja evangeeliumile avatakse uusi territooriume. Me näeme naasmas inimesi, kes on Kiriku aktiivsusest mõneks ajaks eemaldunud, kui president Thomas S. Monsoni ettekujutatud päästmistöö igapäevaseid imesid toob.
Hiljuti külastasin ma Paraguay, Uruguay, Tšiili ja Argentina noori nende konverentsi „Sulle, noor” ajal. Tuhanded ja tuhanded noored mehed ja naised veetsid nädala, tugevdades oma armastust Päästja vastu ning seejärel naasid koju oma pere ja sõprade juurde Kristuse valgust ja armastust kiirates.
Teate, Kirikul on alati kriitikuid. See on olnud nii algusest peale ja jätkub kuni lõpuni. Kuid me ei või lubada sellisel kriitikal nüristada meie tundlikkust saadaval oleva valguse suhtes. Valguse äratundmine ja selle otsimine teeb meid rohkema valguse vääriliseks.
Pimenevas maailmas särab Kiriku valgus eredamalt ja eredamalt, kuni saabub täiuslik päev.
2. Evangeeliumi valgus
Evangeeliumi valgus on rada, mis „muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud”, ja see särab kõige eredamalt meie peres ja kogu maailma templites.
„Jutlusta minu evangeeliumi” ütleb: „Evangeeliumi valguse kaudu saavad pered lahendada arusaamatusi, tülisid ja probleeme. Lahkhelidest lõhestatud perekonnad võivad saada terveks meeleparanduse, andestuse ja usu kaudu Jeesuse Kristuse lepituse väesse.” Rohkem kui kunagi varem peavad pered nüüd olema suure valguse allikaks kõigile meie ümber. Perekonnad kasvavad valguses, kui nad kasvavad armastuses ja lahkuses. Kui me rajame pere „usu, palvetamise, meeleparanduse, andestuse, austuse, armastuse [ja] kaastunde ‥ põhimõtetele”, suureneb meie armastus Päästja ning üksteise vastu. Perekond kasvab tugevamaks ja valgus igaühes meis muutub eredamaks.
Piibli sõnaraamatust (Bible Dictionary) võime lugeda, et „ainult kodu on võrreldav templiga selle pühaduses”. Meil on nüüdseks 155 töötavat templit ja mitmed, mis peagi valmivad. Üha rohkem ja rohkem peresid pitseeritakse ajaks ja igavikuks. Liikmed viivad templisse üha rohkem ja rohkem esivanemate nimesid, et teha nende eest päästvaid talitusi. Me kogeme tõepoolest suurt rõõmu ja tähistamist mõlemal pool eesriiet.
Pimenevas maailmas särab evangeeliumi valgus eredamalt ja eredamalt, kuni saabub täiuslik päev.
3. Kristuse valgus
Ei saa rääkida maailmas olevast valgusest, rääkimata maailma valgusest Jeesusest Kristusest. Armastav Taevane Isa avaldub selles, et kõiki, kes tulevad sellesse ellu, õnnistatakse Kristuse valgusega, mis aitab neil koju naasta. Juhataja Boyd K. Packer on õpetanud: „Kristuse Vaim on alati inimesega. ‥ Kristuse valgus on nii üldlevinud nagu päikesevalguski. Kõikjal, kus on tegu inimeluga, on ka Kristuse Vaim.” Kristuse valgus „kutsub ja meelitab tegema pidevalt head” ja valmistab ette kõik, kes otsivad headust ja tõde, saama Püha Vaimu.
Päästja õpetab, et Tema on valgus, kes „valgustab teie silmi”, „elavdab teie mõistmist” ja „annab elu kõikidele asjadele”. Kristuse valgus aitab meil näha teisi läbi Päästja silmade. Me oleme armastavamad ja mõistvamad teiste probleemide suhtes. See aitab meil olla kannatlikum nendega, kes ei pruugi kummardada ja teenida Jumalat, nagu meie seda teeme. See aitab meil mõista suurt päästmisplaani täielikumalt ja näha, kuidas me kõik oleme suure armastava plaani osa. See annab elu, mõtte ja eesmärgi kõigele, mida me teeme. Nüüd kogu rõõm, mis tuleb meile Kristuse valguse suuremast mõistmisest, ei ole võrdväärne rõõmuga, mida me tunneme, kui näeme Kristuse valgust töötamas teistes – perekonna, sõprade ja isegi täielike võõraste seas.
Mina tundsin seda rõõmu, kui kuulsin vapratest tuletõrjujatest, kes võitlesid, et päästa põlevat vaiakeskust Lõuna-Californias 2015. a. Tuli raevutses, pataljoniülem helistas viimse aja pühast sõbrale uurimaks, kus hoitakse pühasid reliikviaid ja sakramendikarikaid, et neid võiks päästa. Tema sõber kinnitas talle, et meil pole pühasid reliikviaid ja sakramenditopsid on väga kergesti asendatavad. Kuid pataljoniülem tundis, et peab tegema enamat, seega saatis ta tuletõrjujad tagasi põlevasse hoonesse, et tuua välja kõik Kristuse pildid, et need võiks tulest päästa. Nad panid ühe neist isegi tuletõrjeautosse lootuses, et see tuletõrjujaid kaitseks. Mind puudutas tugevalt ülema lahkus, headus ja tundlikkus valguse suhtes ohtlikul ja raskel ajal.
Pimenevas maailmas särab Kristuse valgus eredamalt ja eredamalt, kuni saabub täiuslik päev.
Ma kordan taas Pauluse sõnu: „Varustugem valguse relvadega.” Ma tunnistan Kristusest. Ta on maailma valgus. Andku meile jõudu valgus, mis tuleb suuremast osavõtlikkusest kirikus ja meie peredes paremini evangeeliumi põhimõtete rakendamisest. Nähkem teistes pidevalt Kristuse valgust ja aidakem ka neil seda näha. Kui me saame seda valgust, siis õnnistatakse meid suurema valgusega, kuni saabub täiuslik päev ja me näeme taas „valguse Isa”, meie Taevast Isa. Ma tunnistan sellest maailma valguse, Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.