Kutsutud tööle
Ülesanne töötada teatud paigas on vajalik ja tähtis, kuid esmajärguline on kutse teenida.
President Monson! Meil on rõõm kuulda Sinu häält ja saada Sinult juhatust. Me armastame Sind, me toetame Sind ja me palvetame alati Sinu eest.
Ma palun Püha Vaimu juhatust, kui mõtiskleme koos nende põhimõtete üle, mis seostuvad suure tööga kuulutada evangeeliumi igale rahvale, suguharule, keelele ja inimesele.
Kutsutud teenima ja määratud töötama
Igal aastal ootavad kümned tuhanded noored mehed ja noored naised ning paljud seeniorpaarid põnevusega erilist kirja Salt Lake Cityst. Selle kirja sisu mõjutab igavesti nii inimest, kellele see on adresseeritud, kui ka pereliikmeid ja rohkelt teisi inimesi. Kui ümbrik saabub, avatakse see hoolikalt ja kannatlikult või rebitakse erutatult ja suure kiiruga lahti. Selle erilise kirja lugemine on kogemus, mida iial ei unustata.
Kirjale on alla kirjutanud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president ja esimesed kaks lauset kõlavad järgmiselt: „Te olete käesolevaga kutsutud teenima Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku misjonärina. Teid on määratud töötama ______ misjonile.”
Pange palun tähele, et esimene lause kutsub teenima põhimisjonärina Issanda taastatud Kirikus. Teine lause viitab tööülesandele kindlas kohas ja misjonil. On tähtis, et me kõik mõistaksime nende kahe lause tähtsat erinevust.
Kiriku kultuuris räägime tihti, kuidas kedagi kutsuti teenima riiki, nagu Argentiina, Poola, Korea või Ameerika Ühendriigid. Kuid misjonäri ei kutsuta paika, pigem kutsutakse teda teenima. Nagu Issand kuulutas prohvet Joseph Smithile 1829. aastal: „Kui teil on soov teenida Jumalat, olete te kutsutud tööle.”
Iga misjonikutse ja ülesanne või hilisem muudetud ülesanne on Issanda teenijate kaudu saadud ilmutuse tulemus. Kutse tööle tuleb Jumalalt Kiriku presidendi kaudu. Ülesanne teenida ühes maailma 400-st misjonist tuleb Jumalalt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi ühe liikme kaudu, kes tegutseb Issanda elava prohveti volitusega. Kõikide misjonikutsete ja tööülesannetega käivad kaasas vaimsed prohvetliku ettekuulutuse ja ilmutuse annid.
Õpetuse ja Lepingute 80. osa on ülestähendus Stephen Burnetti misjonikutsest, mille ta sai Prohvet Joseph Smithi kaudu 1832. aastal. Vend Burnetti misjonikutse uurimine võib aidata meil (1) selgemini mõista, mis vahe on olla „kutsutud teenima” misjonärina ja „määratud töötama” teatud paigas, ning (2) hinnata täielikumalt meie isiklikku ja jumalikult määratud kohustust evangeeliumi kuulutada.
Selle osa esimene salm on teenimiskutse: „Tõesti, nõnda ütleb Issand sinule, minu teenija Stephen Burnett: Mine, mine maailma ja jutlusta evangeeliumi igale loodule, kes sinu hääle kuuldeulatusse tuleb.”
Huvitav, et teine salm informeerib vend Burnetti temale määratud misjonikaaslasest: „Ja kuivõrd sa soovid kaaslast, annan ma sinule oma teenija Eden Smithi.”
Kolmas salm märgib, kus need kaks misjonäri töötama peaksid: „Mispärast, minge ja jutlustage minu evangeeliumi, olgu põhja või lõunasse, itta või läände, pole oluline, sest te ei saa minna vääriti.”
Ma ei usu, et fraas „pole oluline”, mida Issand selles kirjakohas kasutas, tähendab, et Ta ei hooli, kus Tema teenijad töötavad. Tegelikult hoolib Ta sellest sügavasti. Kuid kuna evangeeliumi jutlustamine on Issanda töö, siis Ta inspireerib, juhatab ja juhib Tema volitatud teenijaid. Kui misjonärid on üha väärilisemad ja võimelisemad tööriistad Tema kätes ja annavad endast parima, et täita kohusetundlikult nende kohustusi, siis Tema abiga nad „ei saa minna vääriti” – kus tahes nad teenivad. Ehk on üks õppetund, mida Päästja meile selles ilmutuses õpetab, see, et ülesanne töötada teatud paigas on vajalik ja tähtis, kuid esmajärguline on kutse teenida.
Järgmine salm rõhutab kõikide misjonäride jaoks olulisi omadusi: „Seepärast, kuulutage asju, mida te olete kuulnud ja tõesti usute ja teate olevat tõesed.”
Viimane salm tuletab vend Burnettile ja meile kõigile meelde, kellelt kutse teenida tõepoolest tuleb: „Vaata, see on tema tahe, kes on teid kutsunud, teie Lunastaja, nimelt Jeesuse Kristuse tahe. Aamen.”
Vääritimõistmiste ületamine
Mõned teie seast võivad endalt küsida, miks ma otsustasin arutada üldkonverentsi preesterluse koosolekul pealtnäha enesestmõistetavat erinevust teenima kutsumise ja töötama määramise vahel. Minu vastus teie küsimusele on päris otsekohene: kogemus on mulle õpetanud, et paljud Kiriku liikmed ei mõista neid põhimõtteid väga hästi.
Üks suur põhjus sellest rääkida on see, et olen aja jooksul kuulnud murest, valust ja isegi süütundest, mida tunnevad paljud misjonärid, kelle teenimiskohta nende misjonil teenimise ajal erinevatel põhjustel muudeti. Seesugused ümberpaigutused on mõnikord vajalikud selle tõttu, millised on sündmused ja olukorrad, näiteks füüsilised õnnetused ja vigastused, viivitused ja probleemid viisade saamisel, poliitiline ebastabiilsus, uute misjonite loomine ja misjonäridega täitmine või kogu maailmas evangeeliumi kuulutamise arenevad ja alati muutuvad vajadused.
Kui misjonär määratakse teenima teisele tööpõllule, siis on see protsess täpselt samasugune kui alguses. Kaheteistkümne Kvoorumi liikmed otsivad selliste muudatuste tegemisel inspiratsiooni ja juhatust.
Ma rääkisin hiljuti ühe ustava mehega, kes jagas minuga oma südame sügavaimaid tundeid. Koosolekul olin just selgitanud erinevust teenima kutsumise ja töötama määramise vahel. See hea vend surus mu kätt ja ütles mulle pisarsilmil: „See, mida te aitasite mul täna õppida, tõstis minu õlgadelt koorma, mida olen kandnud rohkem kui 30 aastat. Noore misjonärina määrati alguses minu tööpõlluks Lõuna-Ameerika. Kuid ma ei saanud viisat ja seepärast muudeti minu misjonikoht Ameerika Ühendriikideks. Kõik need aastad olen püüdnud mõista, mis ma ei saanud teenida paigas, kuhu mind kutsuti. Nüüd ma tean, et mind kutsuti tööle ja mitte paika. Ma ei suuda teile öelda, kui palju see mõistmine on mind aidanud.”
Mu süda valutas selle hea mehe pärast. Kui ma olen neid põhimõtteid kogu maailmas õpetanud, on loendamatul hulgal inimesi mulle privaatselt öelnud sama, mida ütles see mees, keda ma kirjeldasin. Ma räägin sellest teemast täna, kuna mitte ükski selle Kiriku liige ei peaks kandma mittevajalikku vääritimõistmise, ebakindluse, ahastuse või süü koormat neile määratud teenimispaiga pärast.
„Mispärast, minge ja jutlustage minu evangeeliumi, olgu põhja või lõunasse, itta või läände, pole oluline, sest te ei saa minna vääriti.” Kui te mõtisklete selle kirjakoha sõnade üle ja avate oma südame, siis ma loodan ja palvetan, et te kutsute Püha Vaimu kandma sügavale oma südamesse teadmise, tervenemise ja taastamise, mida te vajate.
Teine põhjus, miks olen tundnud, et peaksin seda teemat arutama, on minu isiklik aastatepikkune kogemus misjonäride tööle määramisel. Kaheteistkümnele ei kinnita miski käimasoleva viimse aja ilmutuse reaalsust vägevamalt kui püüe tajuda Issanda tahet, täites meie kohustust määrata misjonäre nende vastavale tööpõllule. Ma tunnistan, et Päästja tunneb isiklikult igaüht meist nimepidi ja on meist teadlik.
Valmistumine tööle kutsumiseks
Nüüd soovin ma lühidalt arutada tööle kutsumiseks valmistumise peamist, kuid tihti tähelepanuta jäävat aspekti.
Kolm omavahel seotud sõna määratlevad Jumala poegade valmistumise ja arengu mustri: preesterlus, tempel, misjon. Mõnikord keskendume lapsevanemate, sõprade ja Kiriku liikmetena nii palju noorte meeste misjoniks ettevalmistamisele, et jätame mõnevõrra hooletusse teised olulised sammud lepingurajal, mis tuleb enne põhimisjonil teenimist astuda. Misjonärina teenimine on üks, kuid mitte ainus tähtis ehituskivi eluaegsele vaimsele kasvule ja teenimisele tugeva aluse rajamisel. Preesterlus ja templiõnnistused, mis mõlemad eelnevad määratud tööpõllule saabumisele, on samuti vajalikud, et meid kogu elu jooksul vaimselt kindlustada ja tugevdada.
Noored mehed, kui te täidate oma kohustusi Aaroni preesterluses ehk vähemas preesterluses ja seda austate, valmistute saama ja suurendama Melkisedeki preesterluse ehk kõrgema preesterluse vannet ja lepingut. Isiklik väärilisus on kõige tähtsam nõue kõrgema preesterluse saamiseks. Teil seisab ees eluaegne isetu preesterluses teenimine. Valmistuge praegu tihti tähendusrikkalt teenides. Palun õppige armastama väärilisena olemist ja vääriliseks jäämist. Olge vääriline. Püsige väärilisena.
Pärast Melkisedeki preesterluse ja teenimiskutse saamist võib noor mees olla relvastatud väega püha templi lepingute ja talituste kaudu. Templisse minemine ja templi vaimu sügavalt endaga hoidmine eelneb efektiivsele teenimisele põhimisjonärina. Isiklik väärilisus on üks tähtsamaid nõudeid teile, noored mehed ja kõik Kiriku liikmed, templiõnnistuste saamiseks. Kui te elate evangeeliumi käitumisnormide järgi, võite siseneda Issanda kotta ja osaleda pühades talitustes kogu oma teismeea jooksul. Teie armastus templitalituste vastu ja nende mõistmine tugevdavad ja õnnistavad teid terve elu jooksul. Palun õppige armastama väärilisena olemist ja vääriliseks jäämist. Olge vääriline. Püsige väärilisena.
Paljudel noortel meestel ja noortel naistel on juba piiratud kasutusõigusega templisoovitus. Aaroni preesterluse hoidjatena leiate enda sugulaste nimesid ja sooritate templis oma pereliikmete asendusristimisi ja liikmeks kinnitamisi. Templisoovituse hoidmine näitab teie väärilisust ja templis teiste teenimine on tähtis osa Melkisedeki preesterluse saamiseks valmistumisel.
Noored mehed, igaüks teist on juba praegu misjonär. Kõikjal teie ümber on iga päev sõbrad ja naabrid, „keda hoiab tõest eemal vaid see, et nad ei tea, kust seda leida”. Kui Vaim teid juhatab, võite jagada mõtet, kutset, saata sõnumi või säutsu, mis tutvustab teie sõpradele taastatud evangeeliumi tõdesid. Te ei pea ootama oma ametliku misjonikutse saabumist, et olla õhinaga kinni misjonitöös.
Kui preesterluse, templi ja misjoni õnnistused „Kristuses kokku võetakse” ja kui need noore misjonäri südames, meeles ja hinges sünergiliselt koos toimivad, on ta selleks tööks kõlblik. Tema võimed suurenevad, et täita usaldusväärselt kohustust esindada Issandat Jeesust Kristust. Vaimselt jõuline kombinatsioon, mis tähendab austada preesterlust ja templilepinguid, saada „jumalikkuse” vägi preesterluse talituste kaudu, teenida isetult ja kuulutada Jumala lastele igavikulist evangeeliumi, teeb noored mehed suutlikuks, et saada usus kindlaks ja vankumatuks, „juurdunuina [Kristusesse] ja rajatuina temale”.
Meie kodus ja kirikus peaksime rõhutama tasakaalukalt kõiki kolme osa Issanda mustris ustavate Jumala poegade ettevalmistamisel ja arengus: preesterlus, tempel, misjon. Kõik kolm nõuavad väärilisena olemise ja väärilisena püsimise armastamist. Olge vääriline. Püsige väärilisena.
Lubadus ja tunnistus
Mu kallid vennad! Ma luban, et vaimne ilmutuse and kaasneb teie kutsega evangeeliumi jutlustamise tööle ja teie määramisega teatud paika või tööpõllule. Kui te praegu usinasti isetu preesterluses ja templis teenimise kaudu valmistute, siis tugevneb teie tunnistus Issanda reaalsusest. Armastus Tema ja Tema töö vastu täidab teie südame. Kui te õpite armastama väärilisena olemist, saate vägevaks tööriistaks Issanda käes, et paljusid inimesi õnnistada ja teenida.
Ma tunnistan teile rõõmsalt, et meie Taevane Isa ja Tema armastatud Poeg Jeesus Kristus elavad. Nende teenistuses olemine on üks suurimatest õnnistustest, mida me kunagi saada võime. Tunnistan sellest Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.