Kiriku sõpradele ja tutvujatele
Kui maksate ilmutuse hinna, alandate end, loete, palvetate ja parandate meelt, avanevad taevad ja te teate, et Jeesus on Kristus.
Reede pärastlõunal, 16. septembril 1988 ristiti mind Argentina pealinnas Buenos Aireses Vicente Lópezi kogudusehoones Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks. Mind ristis tol päeval mu väga hea sõber Alin Spannaus ja ma tundsin end õnnelikuna, kergemana ning olin innukas veel rohkem teada saama.
Täna tahaksin ma jagada mõnda õppetundi oma teel ristimiseni – õppetundi, millest on loodetavasti abi neile kuulajaskonna seas, kes pole veel Kiriku liikmed. Ma palvetan, et Vaim liigutaks teie südant, nagu Ta liigutas minu oma.
Esiteks, misjonäridega kohtumine
Miks peaks üks inimene, kellel pole mõjuvaid probleeme, vajadusi ega küsimusi, huvituma misjonäridega kohtumisest ja nende õpetuste kuulamisest? Minu puhul oli see armastus: armastus tüdruku vastu, kelle nimi oli Renee. Armusin temasse ja tahtsin temaga abielluda. Ta oli erinev ja tema käitumisnormid erinesid enamiku minu tuttavate noorte naiste omadest. Aga ma armusin temasse ja palusin tal minuga abielluda – ja ta ütles ei!
Olin segaduses. Pidasin end päris heaks saagiks! Nägin hea välja, olin 24aastane, kõrgkooli lõpetanud ja mul oli hea töö. Ta rääkis oma eesmärkidest – abielluda vaid sellega, kes viib ta templisse, ja saada igavene perekond – ja lükkas mu ettepaneku tagasi. Soovisin temaga edasi suhelda ja nõustusin seega misjonäre kuulama. Kas see on hea põhjus misjonäridega kohtuda? Minu jaoks oli.
Kui ma misjonäridega esimest korda kokku sain, ei mõistnud ma suurt, mida nad ütlesid, ja tõtt-öelda ei pööranud ma neile erilist tähelepanu. Mu süda oli uuele usule suletud. Tahtsin vaid tõestada, et neil pole õigus, ja võita aega, et veenda Reneed minuga ikkagi abielluma.
Tänaseks on mu lapsed teeninud ja teenimas misjonil ning ma mõistan ohverdusi, mida need noored mehed ja noored naised teevad, et Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetada. Soovin nüüd, et oleksin vanem Richardsonile, vanem Farrellile ja vanem Hylandile, neile imelistele misjonäridele, kes mind õpetasid, rohkem tähelepanu pööranud.
Seega oma esimese tunni põhjal ütlen ma teile, Kiriku sõbrad ja tutvujad, kui te misjonäridega kokku saate, võtke neid palun tõsiselt. Nad pühendavad tähtsad aastad oma elus vaid teile.
Teiseks, Kirikus käimine
Kui läksin esmakordselt Kiriku koosolekule, kuulsin palju sõnu, mis olid mulle arusaamatud. Kes on mesipuud? Mis on Aaroni preesterlus? Abiühing?
Kui olete oma esimesel Kiriku koosolekul ja miski, mida te ei mõista, ajab teid segadusse, siis ärge muretsege! Ka mina tundsin end abituna. Kuid mu muljed, uus rahu- ja rõõmutunne, mida kogesin, on mul ikka veel meeles. Siis ma seda ei teadnud, kuid Püha Vaim sosistas mulle kõrva ja südamesse: „See on õige!”
Lubage mul panna see õppetund ühte lausesse: ärge muretsege, kui olete segaduses: pidage meeles, mida tunnete – need tunded tulevad Jumalalt.
Kolmandaks, Mormoni Raamatu lugemine
Olin misjonäridega mõne korra kohtunud, kuid ei teinud edusamme. Tundsin, et pole saanud evangeeliumi õigsuse kohta kinnitust.
Ühel päeval küsis Renee minult: „Kas sa loed Mormoni Raamatut?”
Vastasin: „Ei!” Kuulasin misjonäre – kas sellest siis ei piisanud?
Renee kinnitas mulle pisarsilmi, et ta teab, et Mormoni Raamat on õige, ja selgitas, et kui tahan teada, kas see on õige, siis on ainus viis selleks – arva, mis – seda lugeda! Ja siis küsida!
Lugege, mõtisklege oma südames ja „küsi[ge] Jumalalt, Igaveselt Isalt, Kristuse nimel, .. siira südamega, tõsise kavatsusega, uskudes Kristusesse” (Mn 10:4), kas Mormoni Raamat on õige, kas see Kirik on õige.
Seega kolmas õppetund ühe lausega: kui saate need asjad ehk Mormoni Raamatu ning teid õhutatakse lugema ja küsima Jumalalt, kas need on õiged, siis lihtsalt tehke seda!
Viimaseks, meeleparandus
Viimane kogemus, mida tahaksin jagada, on meeleparandus. Kui olin lõpetanud kõik misjonäriõpetused, polnud ma ikka veel veendunud, et pean elus midagi muutma. Ühel päeval ütles noor enesekindel misjonär, vanem Cutler, kelle hispaania keele oskus oli puudulik: „Joaquin, loeme koos Alma 42. peatükki ja lisame sellele lugedes sinu nime.”
Minu arvates oli see tobe, kuid tegin, nagu vanem Cutler palus, ja lugesin esimest salmi: „Ja nüüd, mu poeg [Joaquin], ma märkan, et on veel midagi, mis vaevab su meelt, mida sa ei mõista.” Oo! Raamat rääkis minuga.
Ja me lugesime teist salmi: „Nüüd, vaata, mu poeg [Joaquin], ma selgitan sulle seda asja” ning seejärel kirjeldati loomist ja Aadama langemist.
Ja siis neljas salm: „Ja nõnda me näeme, et [Joaquinile] on antud aeg, et meelt parandada.”
Me lugesime aeglaselt, salm salmi järel, kuni jõudsime kolme viimase salmini. Seejärel rabas mind mingi võimas vägi. Raamat rääkis otse mulle ja ma hakkasin nutma, kui lugesin: „Ja nüüd, [Joaquin], mu poeg, ma soovin, et sa ei laseks neil asjadel endale enam muret teha ja lase ainult oma pattudel endale muret teha, selle murega, mis toob sind meeleparandusele” (s 29).
Mõistan nüüd, et olin oodanud ilmutust, ilma maksmata ilmutuse saamise hinda. Selle ajani polnud ma iial Jumalaga tõeliselt rääkinud ja mõte kellegagi rääkida, keda pole kohal, näis rumalusena. Pidin end alandama ja tegema, mida minult paluti, kuigi see näis mu maisele mõistusele tobe.
Tol päeval avasin ma südame Vaimule, soovisin meelt parandada ja tahtsin saada ristitud! Enne seda hetke olin ma mõelnud meeleparandusest kui millestki negatiivsest, mis on seotud vaid patu ja üleastumisega, kuid äkitselt nägin seda teises valguses – kui midagi positiivset, mis sillutas teed kasvule ja õnnele.
Vanem Cutler on täna siin ja ma tahan teda tänada, et ta avas mu silmad. Kõik otsused, mille olen elus sellest ajast peale teinud, said mõjutust hetkest, kui end alandasin, andestust palusin, ja lepitusest, mille Jeesus Kristus oli teinud minu heaks, sai minu elu osa.
Seega viimane õppetund ühe lausega: saage osa meeleparandusest: miski ei too teid lähemale Issandale Jeesusele Kristusele kui soov muutuda.
Mu kallis tutvuja, Kiriku sõber! Kui sa täna kuulad, oled sa väga lähedal suurimale õnnele. Sa oled lähedal!
Luba mul kutsuda sind kogu südame jõuga ja hingepõhjast: mine ja lase end ristida! See on parim, mida sa eales teed. See muudab mitte ainult sinu elu, vaid ka sinu laste ja lastelaste elu.
Issand on õnnistanud mind perega. Abiellusin Reneega ja meil on neli toredat last. Ja tänu ristimisele saan ma kutsuda neid muistse prohvet Lehhi sarnaselt maitsma elupuu vilja, mis on Jumala armastus (vt 1Ne 8:15; 11:25). Saan aidata neil tulla Kristuse juurde.
Seega, palun mõelge minu kogemustele ja 1) võtke misjonäre väga tõsiselt, 2) minge kirikusse ja pidage meeles vaimseid tundeid, 3) lugege Mormoni Raamatut ja küsige Issandalt, kas see on õige, ning 4) parandage meelt ja saage ristitud.
Tunnistan teile, et kui maksate ilmutuse hinna, alandate end, loete, palvetate ja parandate meelt, avanevad taevad ja te teate, nagu tean mina, et Jeesus on Kristus, et Ta on minu Päästja ja teie Päästja. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.