Üks Kristuses
Mu kallid kaaslased Issanda töös! Ma usun, et võime olla paremad ja peaksime olema paremad uute sõprade Kirikusse vastuvõtmisel.
Tere, kallid vennad ja õed! Nagu öeldakse minu emakeeles Brasiilia portugali keeles: „Boa tarde!” Olen tänulik, et võime koguneda sellel imelisel Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku üldkonverentsil meie armastatud prohveti, president Russell M. Nelsoni juhtimisel. Ma imetlen seda suurt võimalust, mis meil kõigil on kuulata Issanda häält Tema teenijate kaudu, kes neil viimsetel aegadel maa peal on.
Minu kodumaa Brasiilia on väga rikas loodusvarade poolest. Üks neist on kuulus Amazonase jõgi, mis on üks maailma pikimaid jõgesid. Selle moodustavad kaks jõge, Solimões ja Negro. Huvitav on, et nad voolavad mitu kilomeetrit koos enne seda, kui nende veed lõpuks omavahel segunevad. Seda selle pärast, et neil kahel jõel on väga erinev algupära, kiirus, temperatuur ja keemiline koostis. Pärast mitut kilomeetrit segunevad veed viimaks, saades jõeks, mis erineb oma algsetest osadest. Alles pärast seda, kui need algsed veevoolud segunevad, saab Amazonase jõgi nii võimsaks, et kui see jõuab Atlandi ookeanini, surub ta ookeanivee tagasi nii, et värsket jõevett võib leida ookeanis mitme kilomeetri kaugusel.
Samamoodi nagu Solimõese ja Negro jõed koos voolates suure Amozonase jõe moodustavad, tulevad Jumala lapsed kokku taastatud Jeesuse Kristuse Kirikusse erinevatest sotsiaalsetest oludest, traditsioonidest ja kultuuridest, moodustades Kristuse pühade imelise kogukonna. Lõpuks, kui me üksteist innustame, toetame ja armastame, saame maailmas üheskoos suureks headuse väeks. Jeesuse Kristuse järgijatena, voolates ühtsena selles headuse jões, võime anda evangeeliumi värsket vett janusele maailmale.
Issand on inspireerinud oma prohveteid õpetama meile, kuidas võime üksteist toetada ja armastada, et võiksime saada ühtseks usus ja eesmärgis Jeesuse Kristuse järgimisel. Nagu Paulus, Uue Testamendi apostel, ütles: „Teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud ‥ , sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.”1
Kui lubame ristimisel Päästjat järgida, siis tunnistame Isale, et oleme valmis võtma enda peale Kristuse nime.2 Kui püüame tuua oma ellu Tema jumalikke omadusi, siis muutume Issanda Kristuse lepituse kaudu erinevaks sellest, kes olime, ja meie armastus inimeste vastu suureneb loomulikul viisil.3 Me tunneme siirast muret igaühe heaolu ja õnne pärast. Me näeme üksteist vendade ja õdedena, Jumala lastena, kellel on jumalik algupära, omadused ja potentsiaal. Me soovime üksteise eest hoolitseda ja kanda üksteise koormaid.4
Paulus kirjeldas seda kui ligimesearmastust.5 Mormoni Raamatu prohvet Mormon kirjeldas seda kui puhast Kristuse armastust,6 mis on kõige suursugusem, üllam ja tugevam armastus. Meie praegune prohvet, president Russell M. Nelson kirjeldas hiljuti selle puhta Kirstuse armastuse ilmingut kui teenimist, mis on enam keskendunud ja püham lähenemine teiste inimeste armastamisele ja nende eest hoolitsemisele, nagu seda tegi Päästja.7
Vaatame Päästja viisil armastamise ja hoolitsemise põhimõtet hiljutiste uskupöördunute ja Kiriku teenistustel osalemise vastu huvi tundvate inimeste innustamise, abistamise ja toetamise kontekstis.
Kui need uued sõbrad tulevad maailmast välja ja võtavad vastu Jeesuse Kristuse evangeeliumi, liitudes Tema Kirikuga, saavad nad Tema jüngriteks, olles Tema kaudu uuesti sündinud.8 Nad jätavad maha endale tuttava maailma ja otsustavad järgida Jeesust Kristust kogu südamest, liitudes uue jõega nagu Amazonase jõega – jõega, mis on vapper headuse ja õigemeelsuse jõud, mis voolab Jumala juurde. Apostel Peetrus kirjeldas seda kui „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas”.9 Kui need uued sõbrad ühinevad selle uue ja tundmatu jõega, siis võivad nad tunda end esiti veidi eksinuna. Need uued sõbrad leiavad end segunemas jõega, millel on unikaalne algupära, temperatuur ja keemiline koostis – jõega, millel on omad traditsioonid, kultuur ja sõnavara. See uus elu Kristuses võib tunduda neile rõhuv. Mõelge, kuidas nad võivad end tunda, kui kuulevad esmakordselt väljendeid, nagu „pereõhtu”, „noortekomitee”, „paastupühapäev”, „ristimised surnute eest”, „kolmikköide” ja nii edasi.
On kerge näha, miks nad võivad tunda, et ei kuulu meie sekka. Sellises olukorras võivad nad endalt küsida: „Kas siin on minu jaoks kohta? Kas mina sobin Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse? Kas Kirikul on mind vaja? Kas ma leian uusi sõpru, kes on valmis mind aitama ja toetama?”
Mu kallid sõbrad! Sellistel hetkedel peavad need meie seast, kes on pika jüngriteekonna teises punktis, ulatama sooja sõbrakäe meie uutele sõpradele, võtma neid vastu seal, kus nemad on, ja aitama, armastama ja kaasama neid meie ellu. Kõik need uued sõbrad on Jumala kallid pojad ja tütred.10 Me ei või lubada, et isegi üks neist kaotsi läheb, sest nagu Amazonase jõgi, mis sõltub seda toitvatest lisajõgedest, vajame meie neid sama palju kui nemad meid, et saada maailmas suureks headuse väeks.
Meie uued sõbrad toovad endaga Jumalalt saadud ande, elevust ja headust. Nende entusiasm evangeeliumi suhtes võib olla nakkav, aidates seeläbi meie enda tunnistust taaselustada. Nad toovad samuti värske vaatenurga, kuidas mõista elu ja evangeeliumi.
Meile on kaua õpetatud, kuidas võime aidata oma uutel sõpradel tunda end Jeesuse Kristuse taastatud Kirikus teretulnu ja armastatuna. Nad vajavad kolme asja, et terve elu kestel tugevaks ja ustavaks jääda.
Esiteks vajavad nad vendi ja õdesid Kirikus, kes on neist siiralt huvitatud, tõelisi ja lojaalseid sõpru, kelle poole nad võivad pidevalt pöörduda, kes käivad nende kõrval ja vastavad nende küsimustele. Liikmetena peaksime olema alati tähelepanelikud ja püüdma leida Kiriku üritustel ja koosolekutel käies uusi nägusid vaatamata meie kohustustele, ülesannetele või muredele. Me võime teha lihtsaid asju, et meie uued sõbrad tunneksid end Kirikus omaksvõetu ja teretulnuna, nagu neid soojalt tervitada, neile siiralt naeratada, istuda nende kõrval ja koos laulda ja Jumalat kummardada, neid teistele liikmetele tutvustada ja nii edasi. Kui me sellisel viisil avame oma südame meie uutele sõpradele, siis tegutseme teenimise vaimus. Kui me teenime neid, nagu Päästja teenis, siis ei tunne nad end kui „võõrad, kes on [me] väravais”. Nad tunnevad, et siin on nende koht ja leiavad uusi sõpru ning mis kõige tähtsam – nad tunnevad Päästja armastust meie siira hoolitsuse kaudu.
Teiseks vajavad uued sõbrad ülesannet – võimalust teisi teenida. Teenimine on üks tähtsatest Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku osadest. Teenimise kaudu võib meie usk tugevamaks kasvada. Iga uus sõber väärib seda võimalust. Samal ajal kui neile peatselt pärast ristimist ülesannete andmine langeb piiskoppide ja koguduse nõukogu otseste kohustuste hulka, ei takista miski meid kutsumast oma uusi sõpru appi teisi mitteametlikult teenimisprojektide kaudu teenima.
Kolmandaks peab meie uusi sõpru „kosutama Jumala hea sõnaga”.11 Me võime aidata neil pühakirju armastada ja nendega tuttavamaks saada, kui me koos nendega pühakirjade õpetusi loeme ja arutame, aidates neil teada lugude konteksti ja selgitades keerulisi sõnu. Samuti võime neile õpetada, kuidas saada isiklikku juhatust järjepidava pühakirjade uurimise kaudu. Lisaks võime väljaspool Kiriku koosolekuid ja üritusi külastada oma uusi sõpru nende kodus ja kutsuda neid endale külla, aidates neil ühineda pühade kogukonna suure jõega.
Mõistes, milliseid muudatusi ja raskusi meie uued sõbrad läbi elavad, et saada Jumala pere liikmeks, meie vendadeks ja õdedeks, võime jagada, kuidas meie oma elus sarnaseid raskusi läbi elasime. See aitab neil teada, et nad pole üksi ning et Jumal õnnistab neid, kui nad rakendavad usku Tema lubadustesse.12
Kui Solimõese ja Negro jõed omavahel segunevad, saab Amazonase jõgi suureks ja vägevaks. Samamoodi kui meie ja me uued sõbrad tõeliselt ühtseks saame, muutub taastatud Jeesuse Kristuse Kirik veel tugevamaks ja kindlamaks. Minu armas Rosana ja mina oleme väga tänulikud kõigile, kes aitasid meil paljude aastate eest selle uue jõega seguneda, kui meie oma kodumaal Brasiilias Jeesuse Kristuse evangeeliumi vastu võtsime. Aastate jooksul on need imelised inimesed meid tõeliselt teeninud ja aidanud meil jätkata õigemeelsuses elamist. Me oleme nende eest väga tänulikud.
Prohvetid läänepoolkeral teadsid hästi, kuidas aidata uutel sõpradel voolata ustavalt koos selles uues headuse jões igavese elu suunas. Näiteks olles näinud meie päeva ja teades, et seisame vastamisi sarnaste katsumustega,13 kaasas Moroni Mormoni Raamatu ülestähendustesse mõne nendest tähtsatest sammudest:
„Ja pärast seda, kui nad olid vastu võetud ristimisele ja Püha Vaimu vägi oli neid mõjutanud ja puhastanud, loeti nad Kristuse kiriku rahva hulka; ja nende nimed märgiti üles, et neid võidaks meeles pidada ja kosutada Jumala hea sõnaga, et hoida neid õigel teel, et hoida neid pidevalt valvsana palves, toetudes üksnes Kristuse teenetele, kes on nende usu alustaja ning täidesaatja.
Ja kirik kohtus tihti, et paastuda ja palvetada ja rääkida üksteisega oma hingede heaolust.”14
Mu kallid kaaslased Issanda töös! Ma usun, et võime olla paremad ja peaksime olema paremad uute sõprade Kirikusse vastuvõtmisel. Ma palun teil mõelda, mida võiksime teha, et olla nende vastu hoolivamad, vastuvõtvamad ja abivalmimad, ja teha sellega juba järgmisel pühapäeval algust. Olge ettevaatlikud, et te ei laseks oma Kiriku ülesannetel takistada teil tervitamast uusi sõpru Kiriku koosolekutel ja üritustel. Sest need hinged on Jumala silmis kallid ja palju tähtsamad kui programmid ja üritused. Kui teenime oma uusi sõpru, süda täidetud puhta armastusega, nagu seda tegi Päästja, siis ma luban teile, Tema nimel, et Ta aitab meid meie püüdlustes. Kui tegutseme ustavate teenijatena, nagu seda tegi Päästja, siis saavad meie uued sõbrad abi, mida nad vajavad, et püsida tugeva, pühendunu ja ustavana kuni lõpuni välja. Nad ühinevad meiega Jumala vägevaks rahvaks saamisel ja aitavad meil tuua värsket vett maailmale, kes hädasti vajab Jeesuse Kristuse evangeeliumi õnnistusi. Need Jumala lapsed tunnevad, et ei ole „enam võõrad ega majalised, vaid pühade kaaskodanikud”.15 Ma luban teile, et nad tunnevad meie Päästja Jeesuse Kristuse kohalolu Tema Kirikus. Nad jätkavad voolamist koos meiega jõe kombel kogu headuse allikasse, kuni Issand Jeesus Kristus neid avasüli vastu võtab, ja nad kuulevad Isa ütlemas: „Te saate igavese elu.”16
Ma kutsun teid otsima Issanda abi, et armastada teisi, nagu Tema on teid armastanud. Järgigem kõik Mormoni nõuannet: „Mispärast, mu armsad vennad [ja õed], paluge Isa kogu südame jõuga, et te võiksite täituda selle armastusega, mida ta on andnud kõigile, kes on tema Poja Jeesuse Kristuse tõelised järgijad.”17 Tunnistan nendest tõdedest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.