2010–2019
Isa
Oktoober 2018
10:18

Isa

Brian K. Ashton

Teine nõuandja Pühapäevakooli üldjuhatuses

Igaühel meist on potentsiaal saada Isa-sarnaseks. Et seda teha, peame kummardama Isa Poja nimel.

Terve elu on minu abikaasa Melinda püüdnud kogu südamest olla ustav Jeesuse Kristuse jünger. Kuid kuna ta ei mõistnud Taevase Isa olemust, on ta juba noorusest peale tundnud, et ei vääri Taevase isa armastust ja õnnistusi. Õnneks jätkas Melinda kurbusest hoolimata käskude pidamist. Mõni aasta tagasi oli tal mitu kogemust, mis aitasid tal paremini mõista Jumala olemust, muu seas ka Tema armastust Tema laste vastu ja Tema tänu ka meie ebatäiuslike püüdluste eest Tema töös.

Ta selgitas, millist mõju see talle avaldas: „Ma olen nüüd kindel, et Taevase Isa plaan toimib, et Ta on isiklikult huvitatud meie edust ja annab meile õppetunde ja kogemusi, mida vajame, et Tema juurde naasta. Ma näen ennast ja teisi rohkem sellisena, nagu Jumal meid näeb. Ma võin kasvatada lapsi, õpetada ja teenida suurema armastuse ja vähema kartusega. Ma tunnen rahu ja kindlust, mitte ärevust ja ebakindlust. Ma ei tunne, et minu üle kohut mõistetakse, vaid et mind toetatakse. Minu usk on kindlam. Ma tunnen oma Isa armastust sagedamini ja sügavamalt.”1

„Õige arusaam [Taevase Isa] loomusest, täiuslikkusest ja omadustest” on oluline, et rakendada ülenduse saamiseks vajalikku usku.2 Õige arusaam Taevase Isa loomusest võib muuta seda, kuidas me näeme ennast ja teisi enda ümber ning aitab meil mõista Jumala tohutut armastust oma laste vastu ja suurt soovi aidata meil saada Tema-sarnaseks. Ebaõige arusaam Tema loomusest võib panna meid tundma, et me ei suuda kunagi saada tagasi Tema juurde.

Minu eesmärk täna on õpetada Isa kohta käivaid peamisi õpetuslikke punkte, mis aitavad meil kõigil, aga eriti neil, kes kahtlevad, kas Jumal neid armastab, paremini mõista Tema tõelist loomust ja rakendada suuremat usku Temasse, Tema Poega ja Tema plaani meie jaoks.

Surelikkusele eelnev elu

Surelikkusele eelnenud maailmas sündisime me vaimudena Taevastele Vanematele ja elasime ühtse perena koos nendega.3 Nad tundsid, õpetasid ja armastasid meid.4 Me soovisime väga olla meie Taevaste Vanemate moodi. Kuid et nendesarnaseks saada, oli meil vaja:

  1. Saada ülendatud, surematu, füüsiline keha;5

  2. abielluda ja luua pere preesterluse pitseerimisväega6 ning

  3. saada teadmisi, väge ja jumalikke omadusi.7

Seetõttu lõi Isa plaani, mis võimaldab meil teatud tingimustel8 saada füüsilise keha, mis saab ülestõusmises surematuks ja ülendatakse; abielluda ja luua pere surelikkuses, või ustavatel, kellel polnud seda võimalust selles elus, pärast surelikkust;9 edeneda täiuslikkuse poole ning lõpuks naasta meie Taevaste Vanemate juurde ja elada koos Nende ja meie perega ülenduses ja igaveses õnnes.10

Pühakirjad kutsuvad seda päästmisplaaniks.11 Me olime selle plaani üle nii tänulikud, et hüüdsime rõõmust, kui seda meile esitleti.12 Igaüks meist nõustus selle plaani tingimustega, kaasa arvatud surelikkuse kogemuste ja katsumustega, mis aitavad meil arendada jumalikke omadusi.13

Surelik elu

Surelikkuse ajal loob Taevane Isa meile olud, mis aitavad meil Tema plaanis edeneda. Jeesus Kristus sündis Isale lihas 14 ja Isa andis talle jumalikku abi Tema sureliku missiooni täitmisel. Samamoodi aitab Taevane Isa igaühte meist, kui püüame Tema käske pidada.15 Isa annab meile valikuvabaduse.16 Meie elu on Tema kätes ja meie „päevad on teada” ja nende „arvu ei vähendata”.17 Ja ta kinnitab, et lõpuks tulevad kõik asjad kasuks neile, kes Teda armastavad.18

Taevane Isa annab meile meie igapäevast leiba,19 mis on nii toit, mida me sööme, kui ka jõud, mida vajame, et Tema käske pidada.20 Isa annab meile häid ande.21 Ta kuuleb ja vastab meie palvetele.22 Taevane Isa vabastab meid kurjast, kui laseme Tal seda teha.23 Ta nutab meie pärast, kui me kannatame.24 Lõpuks tulevad kõik meie õnnistused Isalt.25

Taevane Isa juhatab meid ja annab meile kogemusi, mida vajame, vastavalt meie tugevustele, nõrkustele ja valikutele, et võiksime kanda head vilja.26 Kui vaja, siis Isa karistab meid, kuna Ta meid armastab.27 Ta on „Nõuande Inimene”28, kes annab meile nõu, kui me seda palume.29

Taevane Isa on see, kes saadab meie ellu nii Püha Vaimu mõju kui anni.30 Püha Vaimu anni kaudu võib meiega olla Isa hiilgus – ehk mõistus, valgus ja vägi.31 Kui püüame kasvada valguses ja tões, kuni peame silmas üksnes Jumala hiilgust, siis saadab Taevane Isa meile lubaduse Püha Vaimu, kes pitseerib meid igavesse ellu ja näitab meile Tema nägu – kas selles elus või järgmises.32

Surelikkusele järgnev elu

Surelikkusele järgnevas vaimumaailmas jätkab Taevane Isa Püha Vaimu ja misjonäride läkitamist nende juurde, kes vajavad evangeeliumi. Ta vastab palvetele ja aitab saada asendustalitusi inimestel, kes pole saanud päästvaid talitusi.33

Isa äratas üles Jeesuse Kristuse ja andis Talle väe saata täide ülestõusmine34, mille kaudu me saame surematud kehad. Päästja lunastus ja ülestõusmine toovad meid tagasi Isa juurde, kus Jeesus Kristus meie üle kohut mõistab.35

Inimesed, kes toetuvad täielikult Püha Messia teenetele ja halastusele ja armulikkusele36, saavad ülendatud keha 37 ja elavad Temaga „lõputus õnnes”.38 Seal pühib Isa ära kõik meie pisarad39 ja aitab meil jätkata meie teekonnal Tema-sarnaseks saamisel.

Nagu näete, on Taevane Isa alati meie jaoks olemas.40

Isa olemus

Et saada Isa-sarnaseks, peame arendama Tema loomuomadusi. Taevase Isa täiuslikkus ja omadused kaasavad järgnevat:

  • Isa on „Lõputu ja Igavene”.41

  • Ta on täiuslikult õiglane, halastav, lahke, pikameelne ja soovib meile ainult paremat.42

  • Taevane Isa on armastus.43

  • Ta peab kinni oma lepingutest.44

  • Ta ei muutu.45

  • Ta ei saa valetada.46

  • Isa ei tee vahet isikute vahel.47

  • Ta teab kõike – minevikku, olevikku ja tulevikku – algusest peale.48

  • Taevasel Isal on rohkem mõistust49 kui meil kõigil.50

  • Isal on kogu vägi51 ja Ta teeb kõik, mida Ta kavatseb oma südames teha.52

Vennad ja õed! Me võime Isa usaldada ja Tema peale loota. Kuna Tema näeb igavikulisest vaatenurgast, näeb Taevane Isa seda, mida meie ei näe. Tema õnn, töö ja hiilgus on tuua meile surematus ja ülendus.53 Kõik, mida Ta teeb, on meile kasuks. Ta „soovib [meie] igavest õnne isegi rohkem, kui [meie] seda soovime”.54 Ja Ta „ei nõua, et kogeksime raskusi isegi hetke kauem, kui see on absoluutselt vajalik meie või meie lähedaste kasuks”.55 Selle tulemusel keskendub Ta sellele, et aidata meil edeneda, mitte ei mõista meid hukka.56

Isa-sarnaseks saamine

Jumala vaimupoegade ja -tütardena on meil igaühel potentsiaal saada Isa-sarnaseks. Et seda teha, peame kummardama Isa Poja nimel.57 Teeme seda, püüdes olla kuulekad Isa tahtele, nagu oli Päästja 58, ja jätkuvalt meelt parandades.59 Kui me seda teeme, siis saame „armu armu peale”, kuni saame Isa täiuse osaliseks60 ning Tema loomuse, täiuslikkuse ja omadused”.61

Kui vaadata, kui suur vahe on meil kui surelikel ja sellel, milliseks on saanud Taevane Isa, siis ei ole üllatav, et mõned tunnevad, et Isa-sarnaseks saamine on kättesaamatu. Kuid pühakirjad on selgesõnalised. Kui hoiame usus Kristuse poole, parandame meelt ja otsime Jumala armu kuulekuse kaudu, siis saame lõpuks Isa-sarnaseks. Mulle pakub suurt tröösti tõsiasi, et inimesed, kes püüavad olla kuulekad, saavad „armu armu peale” ning saavad lõpuks „osa tema täiusest”.62 Ehk teisisõnu, me ei saa Isa-sarnaseks isepäi.63 Pigem tuleb see armu andide kaudu, millest mõni on suur, kuid enamik väikesed, ja mis üksteist täiendavad, kuni saame täiuse. Kuid vennad ja õed, me saame selle!

Ma kutsun teid usaldama seda, et Taevane Isa teab, kuidas teid ülendada; otsige Tema igapäevast, toetavat abi ja pürgige edasi usuga Kristuses, isegi kui te ei suuda tunda Jumala armastust.

On palju, mida me ei mõista Isa-sarnaseks saamise kohta.64 Kuid võin kindlusega tunnistada, et püüded saada Isa-sarnaseks on väärt igat ohvrit.65 Ohverdused, mida teeme siin surelikkuses, olgu need kuitahes suured, on võrreldamatud mõõtmatu õnne ja armastusega, mida tunneme Jumala juures.66 Kui teil on raske uskuda, et see on väärt seda ohverdust, mida teil teha palutakse, siis Päästja kutsub teid, öeldes: „Te ei ole veel aru saanud, kui suured õnnistused on Isal ‥ teie jaoks valmistatud; ja te ei suuda taluda kõiki asju praegu; ometi, olge rõõmsad, sest mina juhin teid edasi.”67

Ma tunnistan, et teie Taevane Isa armastab teid ja soovib, et te elaksite taas koos Temaga. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Märkmed autori omanduses; vt ka D. Melinda Ashton. The Holy Ghost: Direction, Correction, and Warning. – Brigham Youngi ülikooli naiste konverents, 28. apr 2016, byutv.org.

  2. Lectures on Faith, 1985, lk 38.

  3. Vt „Perekond: läkitus maailmale”. – jeesusekristusekirik.ee.

  4. Apostel Paulus ütles, et me tundsime Isa nii hästi, et meie hing ihkab ikka veel kutsuda Teda Abba, mis tähendab „issi” – termin, mida kasutatakse ainult juhul, kui oleme oma isaga väga lähedased (vt Rm 8:15).

  5. Vt ÕL 130:22.

  6. Vt ÕL 132:19–20.

  7. Vt Mt 5:48; vt ka 2Pt 1:3–8.

  8. Nende tingimuste seas on, et jääme ustavaks oma esimeses seisundis (vt Aabr 3:26) ja seejärel rakendame surelikkuses usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse, parandame meelt, meid ristib Jumala preesterluse volitust hoidev isik vee alla kastmise teel, võtame vastu Püha Vaimu anni ja peame vastu lõpuni (vt 3Ne 27:16–20).

  9. President Dallin H. Oaks õpetas: „Mõni, kes seda sõnumit kuulab, küsib arvatavasti: „Aga mis saab minust?” Me teame, et paljudel väärilistel ja imelistel viimse aja pühadel ei ole praegu edenemiseks vajalikke ideaalseid võimalusi ja olulisi eeldusi. Vallalisus, lastetus, surm ja lahutus nurjavad ideaali ja viivitavad lubatud õnnistuste täitumist. ‥ Kuid need pettumused on vaid ajutised. Issand on lubanud, et igavikes ei jää saamata ükski õnnistus Tema poegadel ja tütardel, kes peavad käske, on ustavad oma lepingutele ja soovivad seda, mis on õige.” (The Great Plan of Happiness – Ensign, nov 1993, lk 75)

  10. Vt Mo 2:41.

  11. Vt Al 42:5; seda kutsutakse ka lunastusplaaniks (vt näiteks Jb 6:8) ja õnneplaaniks (vt Al 42:8, 16).

  12. Vt Ii 38:4–7.

  13. Vt näiteks Hb 5:8; 12:11; Et 12:27. Vähemalt alguses võib meie piiratud arusaamisega tunduda, et mõned katsumused, millega surelikkuses silmitsi seisame, takistavad meil saada mõnd kõige oodatumat õnnistust. Vaatamata nendele näilistele vastuoludele annab Jumal meile iga lubatud õnnistuse, kui püsime ustavana.

  14. Vt Lk 1:31–35; Jh 1:14; 1Ne 11:18–21; Pühakirjajuht, märksõna „Jeesus Kristus”, scriptures.lds.org.

  15. Vt ÕL 93:4–5, 16–17, 19–20.

  16. Vt Ms 7:32.

  17. ÕL 122:9.

  18. Vt Rm 8:28.

  19. Vt Mt 6:11.

  20. Vt N. Eldon Tanner. The Importance of Prayer. – Ensign, mai 1974, lk 50–53.

  21. Vt Lk 11:10–13; Jk 1:17.

  22. Vt Lk 11:5–10; Joseph Smith Translation, Luke 11:5–6 (Luke 11:5, joonealune märkus a, KJP); 3Ne 13:6.

  23. Vt Mt 6:13.

  24. Vt Ms 7:31–40.

  25. Vt Jk 1:17.

  26. Vt Jh 15:1–2; ÕL 122:6–7.

  27. Vt Hb 12:5–11; ÕL 95:1.

  28. Ms 7:35.

  29. Vt Al 37:12, 37.

  30. Vt Jh 14:26; 2Ne 31:12.

  31. Vt Jh 17:21–23, 26; ÕL 93:36.

  32. Vt ÕL 76:53; 88:67–68.

  33. Vt 1Pe 4:6. Vanem Melvin J. Ballard, rääkides, miks üks mees, keda ta ristis, oli Kirikuga liitunud, ütles: „Mulle anti teada, et tema vaimumaailmas olevad esivanemad olid juba aastaid varem evangeeliumi vastu võtnud ning palvetasid, et keegi nende maisest perekonnast avaks neile ukse. Nende palveid võeti kuulda ja Issand juhatas misjonärid selle mehe ukse taha.” (Melvin R. Ballard. Melvin J. Ballard, Crusader for Righteousness [1966], lk 250)

  34. Vt Mr 7:5–6; vt ka Jh 5:21, 26; 1Kr 6:14; 2Ne 9:11–12; Al 40:2–3; 3Ne 27:14.

  35. Vt Jh 5:22; Jk 6:9; Al 11:44; Hl 14:15–18. Kristuse lepitus saab võitu kõigist Aadama langemise tagajärgedest, sealjuures füüsilisest ja vaimsest surmast, sest mõlemast peab üle saama, et võiksime naasta meie Taevase Isa juurde. Inimesed, kes on parandanud meelt oma pattudest, elavad koos Isa ja Pojaga igavikus. Kuid inimesed, kes pole meelt parandanud, kogevad teist surma, mille põhjustavad nende enda patud (vt Hl 14:15–18).

  36. 2Ne 2:8.

  37. Vt ÕL 76:56; 88:28–29.

  38. Mo 2:41.

  39. Vt Ilm 7:17.

  40. Vt Ms 7:30. Taevane Isa jätkab ka terrestrilise kuningriigi inimeste üle vaatamist ja nende eest hoolitsemist Jeesuse Kristuse ja teiste selestiliste isikute teenimise kaudu (vt ÕL 76:77, 87) ning telestilise kuningriigi inimeste üle vaatamist Püha Vaimu ja inglite teenimise vahendusel (vt ÕL 76:86, 88).

  41. Mo 7:35; vt ka Ps 90:2.

  42. Vt Ps 103:6–8; Lk 6:36; Ms 7:30.

  43. Vt 1Jh 4:16.

  44. Vt ÕL 84:40.

  45. Vt Jk 1:17.

  46. Vt 4Ms 23:19.

  47. Vt Ap 10:34–35.

  48. Vt 1Ne 9:6; ÕL 130:7.

  49. Eesti keele seletav sõnaraamat selgitab mõistust järgmiselt: „Teadvuse võime tunnetada nähtusi nende muutuvates seostes, tabada üldist üksiku kaudu, avastada ja formuleerida seaduspärasusi, intellekt; aru, arusaamisvõime.”

  50. Vt Aabr 3:19. Jeesusel Kristusel kui ülendatud, täiuslikul olendil on samuti rohkem mõistust kui meil kõigil.

  51. Vt Il 21:22.

  52. Vt Aabr 3:17.

  53. Vt Ms 1:39.

  54. Richard G. Scott. Trust in the Lord. – Ensign, nov 1995, lk 17.

  55. Richard G. Scott. Trust in the Lord. – Ensign, nov 1995, lk 17.

  56. Vt Jh 5:22; Ms 1:39. Saatan ja meie ise mõistame ennast hukka (vt Ilm 12:10; Al 12:14).

  57. Vt Jh 4:23; ÕL 18:40; 20:29.

  58. Vt 3Ne 11:11; ÕL 93:11–19.

  59. Meeleparandus on protsess, mille kaudu me muudame oma loomust, et võiksime saada Jumala-sarnaseks. Seepärast peaksime järjepidevalt meelt parandama ja mitte tegema seda ainult siis, kui oleme midagi valesti teinud.

  60. Vt ÕL 93:19–20.

  61. Lectures on Faith, lk 38; vt ka Mn 7:48; 10:32–33; ÕL 76:56, 94–95; 84:33–38.

  62. ÕL 93:20; rõhutus lisatud.

  63. Vt Mn 10:32–33; ÕL 76:69, 94–95.

  64. Miks ei ilmuta Jumal rohkem Tema-sarnaseks saamise protsessi kohta? Ausalt öelda ma ei tea kõiki põhjuseid. Kuid on vähemalt kaks, mida ma mõistan. Esimene asi on, et mõned asjad on meie surelikus seisundis lihtsalt mõistetamatud (vt ÕL 78:17). See võib sarnaneda püüdega selgitada kellelegi, kes elas keskajal, mis on internet. Neil lihtsalt puudub vajalik kontekst ja vaatenurk. Ja teine, et saame armu ande just selle pärast, et peame mitteteadmise tõttu piinlema ja vaevlema.

  65. Ohverdused, mida meil teha palutakse, on olulised täiuslikkuse saavutamiseks (vt Joseph Smith Translation, Hebrews 11:40 [Hebrews 11:40, joonealune märkus a], KJP).

  66. Vt Rm 8:18.

  67. ÕL 78:17–18.