Kas sa tahad terveks saada?
Kui otsustame meelt parandada ja pöörduda kogu südamest Päästja poole, tervendab Ta meid tänu Jeesuse Kristuse lepitusele vaimselt.
Kui meie noorim poeg oli olnud mõned kuud misjonil, täitis ta parasjagu oma kaaslasega õppimiseks antud ülesannet, kui tundis peas tuima valu. Tal oli väga imelik tunne. Algul kadus kontroll vasaku käe üle, seejärel muutus keel tundetuks. Vasak näopool hakkas alla vajuma. Tal oli raskusi rääkimisega. Ta teadis, et midagi on valesti. Ta ei teadnud, et teda oli tabanud kolmes ajuosas raskekujuline insult. Osaline halvatus hakkas tekitama hirmu. Sellel, kui kiiresti insulti haigestunu saab abi, võib olla dramaatiline mõju edasisele tervenemisele. Tema ustav kaaslane tegutses otsusekindlalt. Helistanud hädaabinumbril, andis ta talle õnnistuse. Imekombel oli kiirabi vaid viie minuti kaugusel.
Meie poeg viidi kärmelt haiglasse, kus meditsiinitöötajad hindasid kiiresti olukorda ja jõudsid otsusele, et peaksid andma talle ravimit, millel on eeldus panna insuldi halvavat mõju aja jooksul taanduma.1 Kuid kui meie pojal poleks olnud insulti, võinuks ravim tuua endaga tõsised tagajärjed, nagu ajuverejooks. Meie poeg pidi valima. Ta otsustas ravimiga nõustuda. Kuigi täielikuks taastumiseks oli vaja veel operatsioone ja see võttis mitu kuud, naasis meie poeg lõpuks misjonile ja lõpetas selle, kui insuldi mõju oli oluliselt taandunud.
Meie Taevane Isa on kõikvõimas ja kõiketeadja. Ta teab meie füüsilisi heitlusi. Ta on teadlik meie füüsilisest valust, mis kaasneb haiguse, vaevuse, vananemise, õnnetusjuhtumite või kaasasündinud häiretega. Ta on teadlik ärevuse, üksilduse, depressiooni või psüühikahäirega seotud raskustest. Ta teab igaühte, kes on kannatanud ülekohut või keda on halvasti koheldud. Ta teab meie nõrkusi, soodumusi ja kiusatusi, millega heitleme.
Surelikkuses pannakse meid proovile, et näha, kas valime halva asemel hea. Sest need, kes peavad Tema käske, hakkavad elama koos Temaga „lõputus õnnes”2. Et aidata meil saada oma arenguteel Tema-sarnaseks, on Taevane Isa andnud oma Pojale, Jeesusele Kristusele, kogu väe ja teadmised. Pole olemas füüsilist, emotsionaalset ega vaimset vaevust, mida Kristus ei suuda ravida.3
Pühakirjas jutustatakse paljudest Päästja sureliku teenimistöö ajal aset leidnud imelistest sündmustest, mil Kristus kasutas oma jumalikku väge nende tervendamiseks, kes kannatasid füüsiliselt.
Johannese evangeeliumis räägitakse lugu mehest, kes oli vaevelnud 38 aastat kurnava nõrkuse käes.
„Kui Jeesus teda nägi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, ütles ta talle: „Kas sa tahad terveks saada?””
Jõuetu mees vastas, et tal polnud kedagi, kes teda aitaks, kui ta seda enim vajas.
Jeesus ütles temale: „Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!”
Ja inimene sai kohe terveks, võttis oma voodi ja kõndis.”4
Palun pange tähele selle vastandlikkust, kui kaua see mees oli omaette kannatanud – 38 aastat – ja kui kiiresti tuli Päästja sekkudes tervenemine. Mees sai kohe terveks.
Teise juhtumi puhul tuli naine, kes oli olnud 12 aastat veritõves ning „[p]olnud võinud ühegi käest saada tervist, ‥ tema selja taha ja puudutas ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks. ‥
Kuid Jeesus ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väe enesest välja minevat!”
Kui nüüd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, ‥ ta ‥ teatas temale kõige rahva kuuldes, ‥ kuidas ta kohe oli terveks saanud.”5
Kristus õpetas oma teenimistööd tehes, et Tal on vägi füüsilise keha üle. Ajastus, mil Kristus meie füüsilised vaevused tervendab, pole meie kontrolli all. Tervenemine toimub vastavalt Tema tahtele ja tarkusele. Pühakirjas kannatas osa aastakümneid, teised kogu sureliku elu. Surelikud nõrkused saavad meid täiustada ja süvendada meie lootust Jumalale. Kuid kui lubame Kristusel sekkuda, tugevdab Ta meid alati vaimselt, nii et me suudame oma koormaid paremini taluda.
Me teame, et igast füüsilisest vaevusest, haigusest või puudest saadakse lõpuks terveks ülestõusmise ajal. Selle kingituse sai kogu inimkond Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.6
Jeesus Kristus saab teha terveks enam kui meie füüsilise keha. Ta saab teha terveks ka meie vaimu. Kõikjal pühakirjas õpetatakse sellest, kuidas Kristus aitas neid, kelle vaim oli nõrk, ja tegi nad terveks.7 Kui mõtiskleme nende kogemuste üle, tugevneb meie lootus ja usk, et Päästjal on vägi meie elu õnnistada. Jeesus Kristus saab muuta meie südant, teha meid terveks võimaliku ülekohtu ja halva kohtlemise tagajärgedest ning tugevdada meie võimet tulla toime kaotuse ja südamevaluga, tuues meile rahu, et aidata meil vastu pidada elukatsumustele, ning tervendades meid vaimselt.
Kristus saab meid tervendada ka siis, kui teeme pattu. Kui patustame, rikume teadlikult ühte Jumala seadustest.8 Kui patustame, meie hing määrdub. Jumala juures ei saa elada miski, mis pole puhas.9 „Patust puhtakssaamine on vaimne tervenemine.”10
Isa Jumal teab, et teeme pattu, kuid Ta on valmistanud meile mooduse, kuidas meid saab lunastada. Vanem Lynn G. Robbins on õpetanud: „Meeleparandus pole [Jumala] tagavaraplaan, juhul kui peaksime eksima. Meeleparandus ongi Tema plaan, teades, et me eksime.”11 Kui patustame, on meil võimalus valida halva asemel hea. Valime hea, kui parandame pärast patustamist meelt. Jeesuse Kristuse ja Tema lepitusohvri kaudu saab meid lunastada meie pattudest ja tuua tagasi Isa Jumala juurde, kui meelt parandame. Vaimne tervenemine pole ühepoolne – selleks on vaja Päästja lunastavat väge ja patustaja siirast meeleparandust. Kes otsustavad, et nad ei paranda meelt, keelduvad Kristuse pakutud tervenemisest. Nende jaoks on nõnda, nagu polekski lunastust tehtud.12
Kui olen pidanud nõu teistega, kes tahavad meelt parandada, on mind hämmastanud, et patus elavatel inimestel on raske teha õigeid valikuid. Püha Vaim lahkub nende juurest ja neil on sageli raske teha valikuid, mis toovad neid Jumalale lähemale. Nad maadlevad kuid või lausa aastaid, tundes häbi või hirmu patu tagajärgede pärast. Tihti tundsid nad, et ei suuda iial muutuda ega andeks saada. Olen kuulnud neid sageli jagamas oma hirmu, et kui nende armsamad teaksid, mida nad olid teinud, ei armastaks nad neid enam või jätaksid nad maha. Sellist mõttelaadi järgides otsustasid nad vaikida ja meeleparandusega viivitada. Nad tundsid valesti, et parem on jätta praegu meeleparandus tegemata, et enam mitte haiget teha neile, keda nad armastavad. Nende meelest oli parem kannatada pärast seda elu, kui teha meeleparandus läbi praegu. Vennad ja õed! Meeleparandusega viivitamine pole iial hea mõte. Vastane kasutab sageli hirmu, et takistada meil tegutseda kohe oma usu ajel Jeesusesse Kristusesse.
Kui armsamad saavad teada tõe patuse käitumise kohta, võib see teha neile sügavalt haiget, kuid sageli tahavad nad aidata siiralt meelt parandaval patusel muutuda ja end Jumalaga lepitada. Vaimne tervenemine tõepoolest kiireneb, kui patustaja üles tunnistab ja tema ümber on need, kes teda armastavad ja tal patte hüljata aitavad. Pidage palun meeles, et Jeesus Kristus on vägev ka selles, kuidas ta tervendab süütuid patuohvreid, kes Tema poole pöörduvad.13
Juhataja Boyd K. Packer on öelnud: „Meie vaimud saavad viga, kui me teeme vigu ja patte. Kuid vastupidiselt surelikele kehadele, kui meeleparanduse protsess on lõpule viidud, ei jää sellest arme tänu Jeesuse Kristuse lepitusele. See on lubadus: „Vaata, see, kes on parandanud meelt oma pattudest, sellele on andeks antud ja mina, Issand, ei pea neid enam meeles” (ÕL 58:42).”14
Kui parandame meelt „kogu südamest”15, „astub suur lunastusplaan [meie elus] otsekohe jõusse”16. Päästja teeb meid terveks.
Meie insuldi saanud poega aidanud misjonikaaslane ja meditsiinitöötajad tegutsesid kiirelt. Meie poeg otsustas võtta insulti pärssivat ravimit. Insuldi halvav mõju, mis oleks võinud saata teda kogu ülejäänud sureliku elu, taandus. Samamoodi on ka meie tervenemine patu mõjust seda varasem, mida kiiremini meelt parandame ja oma ellu Jeesuse Kristuse lepituse toome.
President Russell M. Nelson on esitanud üleskutse: „Kui te olete sellelt rajalt eemale astunud, siis lubage mul ‥ teid tagasi kutsuda. Olgu teie mured või väljakutsed millised tahes, siin, Issanda Kirikus, leidub paik teie jaoks. Teid ja veel sündimata põlvkondi õnnistatakse teie praeguste tegude kaudu naasta lepingurajale.”17
Meie vaimne tervenemine nõuab, et allutaksime end Päästja visandatud tingimustele. Me ei tohi viivitada! Peame tegutsema täna! Tegutsege nüüd, et vaimne halvatus ei takistaks teie igavest arengut. Kui tundsite minu kõne ajal vajadust andeks paluda kelleltki, kellele olete teinud ülekohut, siis kutsun teid seda tegema. Öelge neile, mida olete teinud. Paluge neilt andeks. Kui olete teinud pattu, mis mõjutab teie templiväärilisust, kutsun ma teid täna oma piiskopiga nõu pidama. Ärge viivitage.
Mu vennad ja õed! Jumal on meie armastav Taevaisa. Ta on andnud kogu väe ja kõik teadmised oma Armsale Pojale Jeesusele Kristusele. Tänu Temale terveneb kogu inimkond ühel päeval kõigist füüsilistest vaevustest igaveseks. Kui otsustame meelt parandada ja pöörduda kogu südamest Päästja poole, tervendab Ta meid tänu Jeesuse Kristuse lepitusele vaimselt. See tervenemine võib alata kohe. Valik on meie. Kas me tahame terveks saada?
Tunnistan, et Jeesus Kristus tasus vajaliku hinna, et võiksime saada terveks. Kuid meie peame otsustama võtta Tema pakutavat tervendavat ravimit. Võtke seda täna. Ärge viivitage. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.