Vaimselt tähendusrikkad mälestused
Kui isiklikud raskused või olukord maailmas, mis pole meie kontrolli all, meie rada pimendavad, siis on meie eluraamatu vaimselt tähendusrikkad mälestused kui helendavad kivid, mis aitavad eesolevat teed kirgastada.
Kaheksateist aastat pärast esimest nägemust kirjutas prohvet Joseph Smith selle kogemuse kohta ulatusliku aruande. Ta oli pidanud taluma vastuseisu, tagakiusamist, ahistamist, ähvardusi ja jõhkraid kallaletunge.1 Ometi jätkas ta julgelt oma esimesest nägemusest tunnistamist: „Ma olin tõepoolest näinud valgust ja keset seda valgust nägin kahte Isikut, ja nad tõesti kõnelesid minuga. Ja kuigi mind vihati ja kiusati taga, kuna ma ütlesin, et olin näinud nägemust, oli see siiski tõsi. ‥ Ma teadsin seda ja teadsin ka, et Jumal teab seda, ning ma ei saanud ‥ seda eitada.”2
Rasketel tundidel meenutas Joseph peaaegu kahe aastakümne tagust kindlustunnet, et Jumal teda armastab, ja sündmusi, mis eelnesid ammu ennustatud taastamisele. Meenutades oma vaimset rännakut, ütles Joseph: „Ma ei süüdista kedagi, et ta ei usu minu elulugu. Kui ma poleks ise seda läbi teinud, ei usuks ma ka ise.”3
Kuid need kogemused olid tõelised ja ta ei unustanud ega eitanud neid kunagi, kinnitades vaikselt oma tunnistust Carthage’i lähenedes. „Ma lähen kui tall tapale,” ütles ta, „kuid ma olen rahulik nagu suvehommik; mu südametunnistus on puhas Jumala ja kõigi inimeste ees.”4
Teie vaimselt tähendusrikkad kogemused
Prohvet Josephi eeskuju on meile õppetund. Lisaks sellele rahulikule juhatusele, mida me aeg-ajalt Pühalt Vaimult saame, kinnitab Jumal igaühele meist vägevalt ja väga isiklikul kombel, et Ta meid tunneb, ning et Ta õnnistab meid konkreetselt ja avalikult. Ja seejärel laseb Päästja neil kogemustel meile raskusehetkel meenuda.
Mõelge oma elule. Olen kuulnud aastate jooksul kõikjal maailmas viimse aja pühade tuhandetest sügavalt vaimsetest kogemustest, mis kinnitavad mulle ilma igasuguse kahtluseta, et Jumal tunneb ja armastab meid kõiki ning soovib innukalt end meile ilmutada. Me võime saada neid kogemusi pöördelistel eluhetkedel või esmalt sündmusvaesena näivate juhtumite käigus, kuid nendega kaasneb alati erakordselt tugev vaimne kinnitus Jumala armastusest.
Nende vaimselt tähendusrikaste kogemuste meelespidamine paneb meid põlvitama ja kuulutama, nagu prohvet Joseph: „See, mille sain, tuli taevast. Tean seda ja tean ka, et Jumal teab, et ma seda tean.”5
Neli näidet
Meenutage omaenda vaimselt tähendusrikkaid kogemusi, kui toon näiteid teistelt.
Aastaid tagasi palus üks eakas vaiapatriarh, kelle kahe südameklapi talitus oli häirunud, et toonane dr Russell M. Nelson sekkuks, kuigi tookord polnud teise kahjustunud klapi jaoks kirurgilist lahendust. Dr Nelson nõustus lõpuks opereerima. President Nelsoni sõnad on järgmised:
„Taastanud esimese klapi verevoolu, paljastasime teise klapi. Avastasime, et see on terve, kuid nii tõsiselt laienenud, et ei täitnud enam vajalikul kombel oma ülesannet. Kui ma seda klappi uurisin, sain oma peas selge sõnumi: vähenda klapi ümbermõõtu. Teavitasin sellest sõnumist oma assistenti. „Klapikoest piisab, kui meil õnnestub ümbermõõt normaliseerida.”
Aga kuidas? ‥ Mul tekkis mõtteis ilmekas pilt, mis näitas, kuidas teha õmblused – siia volt ja sinna sissevõte. ‥ Mul on see mälupilt ikka veel meeles –, kuni punktiirjoonteni välja, kuhu õmblused teha. Kõrvaldasime kahjustuse mulle mõtteis tekkinud joonise järgi. Kontrollisime klappi ja avastasime, et leke on märkimisväärselt kahanenud. Mu assistent ütles: „See on ime!””6 Patriarh elas veel mitu aastat.
Dr Nelson oli saanud juhatust. Ja ta teadis, et Jumal teab, et ta teab, et teda on juhatatud.
Kohtasime Kathyga Beatrice Magréd esmakordselt 30 aastat tagasi Prantsusmaal. Beatrice rääkis mulle hiljuti ühest kogemusest, mis peagi pärast seda, kui ta teismelisena ristitud sai, ta elu mõjutas. Need on tema sõnad:
„Meie koguduse noored olid sõitnud koos oma juhtidega Lacanau Beachi rannale, Bordeaux’st pooleteise tunni kaugusele.
Enne kojunaasmist otsustas üks juht viimast korda ujuma minna ja sukeldus, prillid peas, lainetesse. Kui ta pinnale tuli, olid prillid kadunud. ‥ Ta kaotas need ookeani.
Prillide kaotamise tõttu ei saanud ta oma autot juhtida. Olime abitutena kodust kaugel.
Üks usku täis õde soovitas meil palvetada.
Pobisesin, et palvetamisest pole meile mingit kasu, ja ühinesin kohmetult rühmaga, et vööni ulatunud häguses vees avalikult palvetada.
Kui palve oli lõppenud, sirutasin käed välja, et kõiki pritsida. Kätega üle veepinna tõmmates jäid mulle pihku prillid. Mu hinge läbistas vägev tunne, et Jumal tõepoolest kuuleb meie palveid ja vastab neile.”7
Ta meenutas seda nelikümmend viis aastat hiljem, otsekui see oleks eile juhtunud. Beatrice’i õnnistati ja ta teadis, et Jumal teab, et ta teab, et teda on õnnistatud.
President Nelsoni ja õde Magré kogemused on väga erinevad, kuid ometi jäi kummagi südamesse unustamatu vaimselt tähendusrikas mälestus Jumala armastusest.
Sellised tähendusrikkad sündmused tekivad sageli taastatud evangeeliumist teada saades või jagades seda evangeeliumi teistega.
See pilt tehti São Paulos Brasiilias 2004. aastal. Floripes Luzia Damasio Brasiiliast Ipatinga vaiast oli 114-aastane. Kui õde Damasio rääkis mulle oma usulepöördumisest, ütles ta, et misjonärid olid andnud tema külas preesterluse õnnistuse ühele kriitilises seisus väikelapsele, kes sai imetabaselt terveks. Ta tahtis rohkem teada saada. Kui ta nende sõnumi üle palvetas, sai ta Vaimult vaieldamatu tunnistuse, mis kinnitas talle, et Joseph Smith on Jumala prohvet. Ta sai 103-aastaselt ristitud ja 104-aastaselt templianni. Ta võttis igal aastal ette 14-tunnise bussisõidu, et nädal aega templis veeta. Õde Damasio oli saanud taevase kinnituse ja teadis, et Jumal teab, et ta teab, et see tunnistus on õige.
Nüüd üks vaimne mälestus minu esimeselt misjonilt Prantsusmaale 48 aastat tagasi.
Kirikuga tutvujaid otsides jätsin ma ühele eakale naisele Mormoni Raamatu. Kui me umbes nädala pärast tema korteri juurde naasime, avas ta ukse. Enne ühegi sõna lausumist tundsin ma kombatavat vaimset väge. Tundeküllasus jätkus, kui proua Alice Audubert meid sisse kutsus ja ütles, et oli Mormoni Raamatu läbi lugenud ja teadis, et see on tõsi. Tol päeval tema korterist lahkudes palvetasin ma: „Taevane Isa, palun aita mul mitte kunagi unustada, mida ma just tundsin.” See pole mul iial meelest läinud.
Ühel näiliselt tavalisel hetkel, sadade muude uste sarnase järjekordse ukse taga, olin ma tundnud taeva väge. Ja ma teadsin, et Jumal teab, et ma tean, et taevaluuk oli avatud.
Individuaalne ja vaieldamatu
Sellised vaimselt tähendusrikkad hetked saabuvad erinevatel aegadel ja erineval moel, arvestades meist igaühega individuaalselt.
Mõelge oma lemmikutele pühakirjaeeskujudele. Apostel Peetruse kuulajatel „läks see ‥ südamest läbi”8. Laamanlanna Abis uskus „oma isa tähelepanuväärse[t] nägemus[t]”9. Enos kuulis oma mõtteis häält.10
Mu sõber Clayton Christensen on kirjeldanud oma kogemusi, mille osaliseks ta sai, kui oli lugenud Mormoni Raamatut tõeliselt palvemeelselt: „Olin ümbritsetud kaunist, soojast ja armastavast vaimust, mis tungis mu hinge ja mässis mind armastusetundesse, mida ma polnud kunagi ettegi kujutanud, [ja see tunne jätkus õhtust õhtusse].”11
Vahel laskuvad vaimsed tunded meie südamesse tulena, valgustades meie hinge. Joseph Smith selgitas, et saame mõnikord „ootamatuid ideid” ja vahetevahel „voogab [meisse] puhas arukus”.12
Vastates ühele mehele, kes väitis siiralt, et ta pole kunagi midagi sellist kogenud, andis president Dallin H. Oaks nõu: „Võib-olla on teie palvetele ikka ja jälle vastatud, kuid olete kinnitanud oma ootused nii suurele tunnustähele või nii valjule häälele, et polegi enda arvates vastust saanud.”13 Päästja ise rääkis ühest rahvast, kel oli suur usk, keda õnnistati „tule ja Püha Vaimuga, [kuid] nad ei teadnud seda”.14
Kuidas te Teda kuulete?
Kuulsime hiljuti, kuidas president Russell M. Nelson ütles: „Kutsun teid mõtlema sügavalt ja sageli järgmisele võtmeküsimusele: kuidas teie Teda kuulete? Lisaks kutsun teid üles astuma samme, et kuulata Teda paremini ja sagedamini.”15 Ta kordas seda kutset täna hommikul.
Me kuuleme Teda oma palveis, oma kodus, pühakirjades, meie kirikulauludes, kui võtame vääriliselt sakramenti, kui kuulutame oma usku, kui teenime teisi ja kui käime koos usukaaslastega templis. Vaimselt tähendusrikkad hetked saabuvad, kui kuulame palvemeelselt üldkonverentsi ja peame paremini käske. Ja lapsed, sellised kogemused on mõeldud ka teile. Pidage meeles, et Jeesus „õpetas ja teenis ‥ laste seas ‥ ja [lapsed] rääkisid ‥ suuri ja imepäraseid asju”.16 Issand ütles:
„Need [teadmised] on teile antud minu Vaimu kaudu ‥ ja teil ei saaks neid olla muidu kui minu väe kaudu;
mispärast, te võite tunnistada, et te olete kuulnud minu häält ja tunnete minu sõnu.”17
Me võime „Teda kuulata” tänu Päästja võrratu lepituse õnnistusele.
Kuigi me ei saa valida, millal need tähendusrikkad hetked meile saabuvad, on president Henry B. Eyring andnud meile valmistumiseks järgmist nõu: „Ehk teete te täna ja homme õhtul palve ning mõtisklete: „Kas Jumal saatis mõne sõnumi just minu jaoks? Kas ma nägin Tema kätt enda või oma [pere] elus?””18 Usk, kuulekus, alandlikkus ja tõsine kavatsus avavad taevaluugid.19
Illustratsioon
Ehk mõtlete oma vaimsetele mälestustele niimoodi. Me navigeerime oma eluteel pideva palvetamise, otsusekindla lepingute pidamise ja Püha Vaimu anniga. Kui isiklikud raskused, kahtlused ja heitumus meie rada pimendavad või kui olukord maailmas pole meie kontrolli all ja paneb meid tulevikule mõtlema, siis on meie eluraamatu vaimselt tähendusrikkad mälestused kui helendavad kivid, mis aitavad eesolevat teed kirgastada ning kinnitavad meile, et Jumal meid tunneb ja armastab ning on saatnud oma Poja, Jeesuse Kristuse, et aidata meil koju naasta. Ja kui keegi lükkab oma tähendusrikkad mälestused kõrvale ning on eksinud ja segaduses, suuname nad Päästja poole, kui jagame nendega oma usku ja mälestusi ning aitame neil taasavastada neid hinnalisi vaimseid hetki, mida nad kord kalliks pidasid.
Osa kogemusi on nii pühad, et hoiame neid oma vaimses mälus ega jaga neid.20
„Inglid räägivad Püha Vaimu väel; mispärast, nad räägivad Kristuse sõnu.”21
„Inglid pole lakanud teenimast inimlaste seas.
Sest vaata, nad on [Kristuse] alamad, et teenida vastavalt tema käsu[le], näidates end nendele, kel on tugev usk ja kindel meel igas jumalikkuse vormis.”22
Ja „Trööstija, Püha Vaim, ‥ õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik.”23
Pidage oma pühi mälestusi hellalt meeles. Uskuge neid. Pange need kirja. Jagage neid oma perega. Usaldage, et te saate need oma Taevaselt Isalt ja Tema Armsalt Pojalt.24 Toogu need teile kahtlustes kannatlikkust ja raskustes mõistmist.25 Ma luban teile, et kui olete valmis neid vaimselt tähendusrikkaid eluhetki märkama ja hoolikalt kalliks pidama, saate te neid üha rohkem. Taevane Isa tunneb ja armastab teid!
Jeesus on Kristus, Tema evangeelium on taastatud ja ma tunnistan, et kui me jääme ustavaks, kuulume me igavesti Talle. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.