Üldkonverents
Armastage, jagage, kutsuge
2022. aasta kevadine üldkonverents


Armastage, jagage, kutsuge

Kui me armastame, jagame ja kutsume, lööme me kaasa selles tähtsas ja hiilgavas töös, mis maad oma Messia naasmiseks ette valmistab.

Kujutage koos minuga hetkeks ette, et te seisate Galileas mäe otsas ning näete pealt seda ime ja hiilgust, kui ülestõusnud Päästja oma jüngritega räägib. Kui aukartust äratav on mõelda ise nende sõnade, Tema püha korralduse kuulmisele, mida Ta nendega jagas: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.”1 Tema apostlite-sarnaselt väestaksid, inspireeriksid ja liigutaksid need sõnad kindlasti ka igaüht meist. Pühendasid nad ju kogu oma ülejäänud elu just selle tegemisele.

Huvitaval kombel ei läinud Jeesuse sõnad südamesse ainult apostlitele. Ka varakiriku liikmed uusimatest kõige kogenumateni välja lõid Päästja tähtsas ülesandes kaasa ning jagasid evangeeliumi häid uudiseid nendega, keda kohtasid ja teadsid. Otsustavus jagada oma tunnistust Jeesusest Kristusest aitas Tema vastloodud kogudusel ulatuslikult kasvada.2

Kristuse jüngritena on ka meid kutsutud tänapäeval Tema ülesannet kuulda võtma, otsekui oleksime olnud seal Galilea mäel, kui Ta sellest esmalt kuulutas. Uuesti algas see ülesanne 1830. aastal, kui Joseph Smith oma venna Samueli Jeesuse Kristuse Kiriku esimeseks misjonäriks asetas.3 Sellest ajast peale on kogu maailmas ringi rännanud rohkem kui 1,5 miljonit misjonäri, nad on kõiki rahvaid õpetanud ja ristinud neid, kes taastatud evangeeliumi rõõmusõnumid vastu võtavad.

See on meie õpetus. Meie hell soov.

Väikestest lastest eakaimateni meie seas ihkame kõik aega, mil saame Päästja kutset kuulda võtta ja evangeeliumi maailma rahvastega jagada. Olen kindel, et teie, noored mehed ja noored naised, tunnetasite sarnast väestavat üleskutset, kui meie prohvet kutsus teid eile valmistuma põhimisjonil teenimiseks, just nagu Päästja kutsus oma apostleid.

Me ootame nagu sprinterid stardipakul ootusärevalt ametlikku kutset, mis prohveti allkirjaga viimistletuna võidujooksu algusest märku annab! See soov on üllas ja inspireeriv; aga mõelgem järgmisele küsimusele: miks ei võiks me kõik kohe alusta?

Te võite küsida: „Kuidas ma saan olla misjonär ilma nimesildita?” Võib-olla ütleme endamisi: „Põhimisjonärid asetatakse selleks tööks ametisse. Ma tahaksin aidata, kuid võib-olla hiljem, kui elu on veidi maha rahunenud.”

Vennad ja õed! Asi on palju lihtsam! On tänuväärne, et Päästja suurt ülesannet saab täita lihtsate kergesti mõistetavate põhimõtete kaudu, mida meile kõigile lapsepõlvest saati on õpetatud. Need põhimõtted on: armastage, jagage ja kutsuge.

Armastage

Esimene asi, mida me teha saame, on armastada, nagu armastas Kristus.

Me vaatame raske südamega inimeste kannatusi ja pingeid, mida kogu maailmas neil tormilistel aegadel näeme. Kuid meid võib inspireerida ka kaastundevalang ja heategevus, mida inimesed on kõikjal üles näidanud, püüdes ulatada abikätt tõrjutuile – neile, kes on oma kodust välja aetud, perest lahutatud või mingil muul põhjusel kurvad ja meeleheitel.

Hiljuti öeldi uudistes, et hulk Poola emasid, kes muretses meeleheitel põgenevate perede pärast, jättis rongijaama perroonile kenas järjekorras täisvarustuses lapsevankreid, et need oleks seal valmis pagulasemade- ja laste ootel, kes neid rongilt tulles piiriületuseks vajasid. Mõistagi naeratab meie Taevane Isa taoliste isetute ligimestarmastavate tegude peale, sest kui me kanname üksteise koormaid, siis me „täida[me] Kristuse käsku”.4

Alati, kui me oma ligimese vastu Kristuse-sarnast armastust üles näitame, jutlustame me evangeeliumi – ka siis, kui teeme seda sõnatult.

Teiste armastamine väljendub kõnekalt teises suures käsus oma ligimest armastada5, see näitab puhastusprotsessi, kui Püha Vaim meie enda hinges toimetab. Kui näitame teiste vastu üles Kristuse armastust, võime panna neid, kes meie häid tegusid näevad, „an[dma] au [meie] Isale, kes on taevas”.6

Me teeme seda tasu ootamata.

Loomulikult loodame, et nad võtavad meie armastuse ja sõnumi vastu, kuigi see, kuidas nad reageerivad, ei ole meie kontrolli all.

Kuid see, mida meie teeme ja kes meie oleme, on meie kontrolli all.

Teisi Kristuse-sarnaselt armastades jutlustame Kristuse evangeeliumi hiilgavast elumuutvast eripärast ning lööme tähendusrikkalt kaasa Tema tähtsa ülesande täitmises.

Jagage

Teine asi, mida me saame teha, on jagada.

COVID-19 pandeemia alguskuudel tundis Taist pärit vend Wisan õhutust jagada oma sotsiaalmeediakontol tundeid ja muljeid selle kohta, mida ta Mormoni Raamatut uurides õppis. Ühes eriti isiklikus postituses jagas ta lugu kahest Mormoni Raamatu misjonärist, Almast ja Amulekist.

Tema vend Winai oli sellest postitusest liigutatud ja kuigi tal olid omad usulised tõekspidamised, küsis ta postituse peale ootamatult: „Kas mul oleks võimalik saada seda raamatut Tai keeles?”

Wisan oli tark ja lasi Mormoni Raamatu kohale toimetada kahel misjonäriõel, kes ta venda õpetama hakkasid.

Wisan liitus nendega virtuaalsetes õppetundides, mille käigus ta jagas Mormoni Raamatu kohta oma tundeid. Winai õppis tõe otsimise vaimus palvetama ja uurima, et tõde vastu võtta ja seda väärtustada. Mõne kuu pärast Winai ristiti!

Hiljem ütles Wisan: „Meie kohustus on olla Jumala käes tööriistaks ja me peame olema alati valmis, et Ta saaks teha oma tööd Talle sobival viisil meie kaudu.” Nende peres sündis ime, kuna Wisan jagas evangeeliumi lihtsalt ja loomulikult.

Me kõik jagame teistega midagi. Me teeme seda sageli. Me jagame seda, millised filmid ja toidud meile meeldivad, milliseid naljakaid asju me näeme, milliseid kohti külastame, millist kunsti hindame ja millised tsitaadid meid inspireerivad.

Kuidas me saaksime lihtsalt lisada nende juba jagatavate asjade loetellu ka selle, mida me Jeesuse Kristuse evangeeliumi juures armastame?

Vanem Dieter F. Uchtdorf on selgitanud: „Kui keegi küsib, kuidas teie nädalavahetus läks, siis ärge häbenege jagada, mida te kirikus kogesite. Rääkige neile väikestest lastest, kes koguduse ees innukalt laulsid, et püüavad olla kui Jeesus. Rääkige noorterühmast, kes veetis aega, et aidata hooldekodu eakatel sugupuud koostada.”7

Jagamine ei tähenda evangeeliumi „müümist”. Te ei pea panema kirja jutlust ega parandama kellegi väärarusaamu.

Mis puutub misjonitöösse, siis Jumalal pole vaja, et te oleksite Ta jaoülem, kuid Ta palub, et te oleksite Ta jagaja.

Evangeeliumiga seotud positiivseid kogemusi teistega jagades lööme me kaasa Päästja tähtsa ülesande täitmises.

Kutsuge

Kolmas, mida te teha saate, on kutsuda.

Õde Mayra pöördus hiljuti usule Ecuadoris. Rõõm, mida ta evangeeliumist tundis, kasvas hoogsalt kohe pärast ristimist, kui ta sotsiaalmeediakontode abil sõpru ja armsaid inimesi enda ümber evangeeliumi juurde kutsus. Paljud tema postitusi näinud pereliikmed ja sõbrad esitasid nende kohta küsimusi. Mayra asus lähedastega suhtlema, kutsudes neid sageli oma koju, et üheskoos misjonäridega kohtuda.

Mayra vanemad, õed-vennad, tädi, kaks nõbu ja mitu sõpra said ristitud, kuna ta kutsus neid vapralt: „Tulge ja vaadake”, „tulge ja teenige” ning „tulge ja kuuluge.” Tema lihtsa ja loomuliku kutsumise peale on ta kutse vastu võtnud ja Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks ristitud üle 20 inimese. See sai tõeks seetõttu, kuna õde Mayra lihtsalt kutsus teisi tundma sama rõõmu, mida ta ise Kiriku liikmena tundis.

Kujutis
Õde Mayra ja need, keda ta on kutsunud evangeeliumi rõõmu kogema

Me saame esitada teistele sadu kutseid. Me saame kutsuda teisi „tulema ja vaatama” sakramenditeenistust, koguduse üritust, internetis olevat videot, kus selgitatakse Jeesuse Kristuse evangeeliumi. „Tule ja vaata” võib olla kutse lugeda Mormoni Raamatut või külastada lahtiste uste päevadel enne pühitsemist uut templit. Vahel on see kutse midagi sellist, mille esitame iseendale – kutse, mis aitab meil tajuda ja näha ümbritsevaid võimalusi, millest kinni haarata.

Praegusel digiajastul jagavad liikmed sageli sõnumeid sotsiaalmeedia kaudu. Neid meeltülendavaid asju, mida võite jagamisväärseteks pidada, võib olla sadu kui mitte tuhandeid. Selline sisu esitab kutse: „Tulge ja vaadake”, „tulge ja teenige” ning „tulge ja kuuluge”.

Kui kutsume teisi rohkem Jeesuse Kristuse evangeeliumi kohta õppima, lööme kaasa Päästja kutses end Tema ülesande täitmisega hõivata.

Kokkuvõte

Mu kalid vennad ja õed! Oleme rääkinud täna kolmest lihtsast asjast – kergetest asjadest, millega igaüks saab hakkama. Asjadest, mida teie teha saate! Äkki te juba teete neid – isegi kui te seda täielikult ei mõista!

Kutsun teid kaaluma, kuidas te saaksite armastada, jagada ja kutsuda. Seda tehes saate te tunda rõõmu teadmisest, et te oma armastatud Päästja sõnu kuulda võtate.

See, mida ma teid tegema õhutan, pole mingi uus programm. Te olete neid põhimõtteid juba varem kuulnud. See pole mingi „järgmine suur asi”, mida Kirik teil teha palub. Need kolm asja on lihtsalt selle täiendus, kes me Jeesuse Kristuse jüngritena juba oleme.

Mingit nimesilti ega kirja pole vaja.

Ka ametlikku kutset pole vaja.

Kui neist kolmest asjast saab meie olemuse ja elu loomulik osa, hakkame nende vahendusel automaatselt ja sundimatult siirast armastust väljendama.

Kristuse jüngrite sarnaselt, kes 2000 aastat tagasi Galileas Tema käest õpetust saama kogunesid, võime ka meie Päästja korraldusega nõustuda ja kogu maailma evangeeliumi jutlustama minna.

Kui me armastame, jagame ja kutsume, lööme me kaasa selles tähtsas ja hiilgavas töös, mis maad oma Messia naasmiseks ette valmistab.

Ma palvetan, et me võiksime Päästja kutset kuulda võtta ja püüaksime end Tema tähtsa ülesandega hõivata, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Mt 28:19.

  2. Mis oli varakiriku kasvu põhjuseks? Üks ajaloolane pakub: „Esimene asi, mis võis selle usu olemust tõsiselt uurima panna, oli isiklik kontakt teiste usklikega. ‥ Jeesuse Kristuse järgijate kõrval elamine ja töötamine, nende käitumise lähedalt nägemine ja nende kuulamine, kui nad igapäevaste argitegevuste ajal evangeeliumist rääkisid, oli sama, mis näha enda ees tõendeid muutunud elust. Selles mõttes pole kristliku usu külgetõmbejõud seisnenud ilmselt sageli mitte niivõrd kuulsaimate usuesindajate avalikes väljaütlemistes, kuivõrd tavaliste Jeesuse kummardajate vaikses tunnistuses, mis nende ausameelsuse, järjepidevuse ja teistega arvestamise kaudu nende pühendumise usaldusväärsusest tunnistab.” (Ivor J. Davidson. The Birth of the Church: From Jesus to Constantine, AD 30–312, 2005, lk 108–109)

  3. Vt Lucy Mack Smith, History, 1845, lk 169. – josephsmithpapers.org.

  4. Gl 6:2.

  5. Vt Mt 22:39.

  6. Mt 5:16.

  7. Dieter F. Uchtdorf. Misjonitöö: jagage, mis on teil südames. – 2019. a kevadine üldkonverents.

Prindi