Aukartus Kristuse ja Tema evangeeliumi vastu
Mälestus sellest, mida meie silmad on näinud ja meie süda on tundnud, suurendagu meie imetlust Päästja lepitusohvri vastu.
Mul on üks hea sõber, kes on geniaalne, pensionile jäänud ülikooliprofessor, tegus kirjanik ja ennekõike pühendunud Jeesuse Kristuse jünger. Ta on kümneid kordi külastanud püha maad, et osaleda konverentsidel, teha akadeemilisi uuringuid ja korraldada ekskursioone. Tema sõnul naudib ta igat korda, kui külastab maad, kus Jeesus kõndis, sest õpib alati midagi uut, hämmastavat ja põnevat Päästja, tema sureliku teenistuse ja tema armastatud kodumaa kohta. See aukartus, mida mu sõber üles näitab, kui ta räägib kõigest, mida ta pühal maal õpib, on nakkav, ja see aukartus on olnud tema elu suurte saavutuste ja akadeemiliste püüdluste alus.
Kui ma olen kuulanud tema kogemusi ja tundnud tema entusiasmi, olen mõtisklenud selle üle, kui palju suuremat vaimset, nii-öelda imetlust me võime ja peaksime tundma Jeesuse Kristuse evangeeliumi suhtes ja kuidas võiks see aidata kaasa meie jüngripõlvele ja meie teekonnale igavese elu suunas. Imetlus, millele ma viitan, on emotsiooni, aukartuse või hämmastuse tunne, mis on ühine kõigile neile, kes keskenduvad oma elus kogu südamest Päästjale ja Tema õpetustele ning tunnistavad alandlikult Tema kohalolekut oma elus. Selline Püha Vaimu mõjul inspireeritud imetluse tunne ergutab entusiasmi, et elada rõõmsalt Kristuse õpetuse järgi.1
Pühakirjades on mitu näidet selle kohta, kuidas see tunne avaldub. Näiteks väljendas prohvet Jesaja oma sügavat tänulikkust Issanda vastu Temas rõõmustades.2 Need, kes kuulsid Jeesust Kapernaumas kogudusekojas jutlustamas, olid üllatunud tema õpetuse ja jõu üle, millega ta õpetas.3 See oli sama tunne, mis läbistas noore Joseph Smithi südame igat soppi, kui ta luges Piiblist Jaakobuse raamatu esimest peatükki, mis pani teda otsima Jumala tarkust.4
Mu vennad ja õed, kui me Jeesuse Kristuse ja Tema evangeeliumi vastu tõelist aukartust tunneme, siis oleme õnnelikumad, meil on rohkem entusiasmi Jumala töö suhtes ja me näeme Issanda kätt kõigis asjades. Lisaks on Jumala sõnade uurimine meie jaoks sisukam, meie palved sihipärasemad, meie jumalateenistus austavam ja meie teenistus Jumala kuningriigis hoolsam. Kõik need tegevused aitavad kaasa sellele, et Püha Vaimu mõju meie elus oleks sagedasem.5 Nii tugevneb meie tunnistus Päästjast ja Tema evangeeliumist, me hoiame Kristust enda sees elus6 ja elame oma elu, „olles juurdunud ja ülesehitatud temas ning kinnitatud usus, ‥ [olles] ülevoolavad tänus”7. Kui me niimoodi elame, muutume vaimselt vastupidavamaks ja oleme kaitstud vaimse apaatia lõksu langemise eest.
Sellist apaatiat iseloomustab see, et järk-järgult kaob meie vaimustus Issanda evangeeliumiga täiel määral tegelemiseks. See algab tavaliselt siis, kui me tunneme, et oleme juba saavutanud kõik vajalikud teadmised ja õnnistused oma õnneks selles elus. See enesega rahulolu viib selleni, et me võtame evangeeliumi ande iseenesestmõistetavatena, ja sealt edasi on oht, et me jätame hooletusse nii oma regulaarse sukeldumise Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhitõdedesse8 kui ka sõlmitud lepingud. Sellest tulenevalt eemaldume järk-järgult Issandast, nõrgendades oma võimet Teda kuulda9, muutudes ükskõikseks ja tundetuks Tema suure töö suhtes. Kahtlus juba saadud tõdede suhtes võib tungida meie meelde ja südamesse, muutes meid haavatavaks vaenlase ahvatlustele.10
Pastor Aiden Wilson Tozer, tuntud kirjanik ja vapper kristlane, kirjutas: „Rahulolu on igasuguse vaimse kasvu surmav vaenlane.”11 Kas mitte täpselt nii ei juhtunud Nefi rahvaga vahetult pärast Kristuse sündi? Nad „hakkas[id] üha vähem imeks panema tunnustähte või imetegu taevast ‥ ning nad lakkasid uskumast seda, mida nad olid kuulnud ja näinud”. Seega tegi Saatan „pimedaks nende silmad ja pani nad uskuma, et Kristuse õpetus on rumal ja tühine”12.
Mu armsad vennad ja õed, oma täiuslikus ja lõpmatus armastuses ning teades meie inimlikku loomust13, on Päästja rajanud meile tee, et me ei langeks vaimse apaatia lõksu. Päästja kutse annab meile laiema vaatenurga, eriti arvestades keerulist maailma, milles me elame: „Õppige minu käest ja kuulake minu sõnu; kõndige minu Vaimu tasaduses ja teil saab olema rahu minus.”14 Kui me võtame vastu Päästja kutse, näitame oma alandlikkust, soovi olla õpetatav ja lootust saada rohkem Tema-sarnaseks.15 See kutse hõlmab ka Tema teenimist ja Jumala laste abistamist „kõigest oma südamest, väest, meelest ja jõust”.16 Meie püüdluste keskmes sellel teekonnal on muidugi kaks suurt käsku: armastada Issandat, meie Jumalat, ja armastada oma ligimest nagu iseennast.17
Selline käitumine on osa Jeesuse jumalikust iseloomust ja oli ilmne kõiges, mida Ta tegi oma maise teenimisaja jooksul.18 Seega, kui me pühendume tahtlikult ja tõeliselt sellele, et vaadata Tema poole ja õppida Tema täiuslikust eeskujust19, õpime Teda paremini tundma. Meie entusiasm kasvab ja soovime kaasata oma ellu ülima käitumisviisi, kuidas me peaksime elama, millist eeskuju peaksime andma ja milliseid käske peaksime järgima. Saame lisaks mõistmist, tarkust, jumalikku iseloomu ja armu Jumala ja meie ligimeste vastu.20 Võin teile kinnitada, et meie võime tunda Päästja mõju ja armastust tugevneb meie elus, suurendades meie usku, meie soovi tegutseda õigesti ja motivatsiooni teenida Teda ja teisi.21 Lisaks tugevneb meie tänulikkus õnnistuste ja väljakutsete eest, mida me surelikkuses kogeme, ja muutub osaks meie tõelisest jumalateenistusest.22
Mu kallid sõbrad, kõik need asjad tugevdavad meie vaimset imetlust evangeeliumi üle ja panevad meid rõõmsalt hoidma lepinguid, mida me Issandaga sõlmime – isegi keset katsumusi ja väljakutseid, mida me kogeme. Loomulikult, et need tulemused aset leiaksid, peame me usu ja tõelise kavatsusega sukelduma Päästja õpetustesse23, püüdes kaasata Tema omadusi enda ellu.24 Lisaks peame lähenema Talle meeleparanduse kaudu25, otsides Tema andestust ja Tema lunastavat väge meie elus ning pidades Tema käske. Issand ise lubas, et Ta juhib meie teed, kui me usaldame Teda kogu südamest, tunnistame Teda kõigil oma teedel ja ei toetu omaenese mõistusele.26
Üks mees, keda ma hiljuti kohtasin, kelle nimi on Wes ja kes on täna siin konverentsil, võttis vastu Kristuse kutse õppida tundma Teda ja Tema evangeeliumi ning hakkas pärast 27 aastat lepingurajalt eemalolekut kogema aukartust Tema armastuse vastu. Ta rääkis mulle, et ühel päeval võttis temaga Facebooki kaudu ühendust üks misjonär, vanem Jones, kes enne oma määratud misjonile Panamasse minemist oli ajutiselt määratud Wesi piirkonda. Kui vanem Jones sattus Wesi Facebooki lehele, teadmata, et ta oli juba Kiriku liige, tundis ta Püha Vaimu juhatust ja teadis, et peaks kohe Wesiga ühendust võtma. Ta tegutses kohe selle mulje ajel. Wes oli sellest ootamatust kontaktist üllatunud ja hakkas mõistma, et kuigi ta oli lepingurajast kaugel, on Issand temast teadlik.
Sellest ajast alates hakkasid Wes ja misjonärid tihedalt suhtlema. Vanem Jones ja tema kaaslane pakkusid iganädalast teenimist ja vaimseid sõnumeid, mis aitasid taastada Wesi aukartuse Päästja ja Tema evangeeliumi ees. See sütitas temas taas tunnistuse tõest ja Päästja armastusest tema vastu. Wes tundis Trööstijast tulevat rahu ja sai jõudu, mida ta vajas, et tagasi Kirikusse pöörduda. Ta ütles mulle, et see kogemus tõi ta vaimselt ja emotsionaalselt tagasi ellu ning aitas tal kõrvaldada aastate jooksul kogunenud kibeduse tundeid, mis olid tekkinud elu jooksul läbielatud raskustest.
Nagu minu eespool mainitud professorist sõber on täheldanud, on Jeesuse Kristuse ja Tema evangeeliumi kohta alati midagi imelist ja põnevat õppida.27 Issand on andnud imelisi lubadusi, mis laienevad kõigile neile, kaasa arvatud meile, kes püüavad Teda tundma õppida ja Tema sõnu oma ellu kaasata. Eenokile ütles Ta: „Vaata, minu Vaim on sinu peal, mispärast ma mõistan õigeks kõik sinu sõnad, ja mäed põgenevad sinu eest ning jõed muudavad oma suunda; ja sina püsid minus ja mina sinus; seepärast, kõnni minuga.”28 Ta kuulutas oma sulase kuningas Benjamini kaudu: „[Teid] kutsutakse ‥ Kristuse lasteks, tema poegadeks ja tema tütardeks; sest vaata, sel päeval on ta teid vaimselt sünnitanud, sest te ütlete, et teie südamed on muutunud usu läbi tema nimesse; seepärast, te olete sündinud temast ja olete saanud tema poegadeks ja tema tütardeks.”29
Seepärast, kui me püüame siiralt ja pidevalt õppida Päästjast ja järgida Tema eeskuju, siis ma luban teile Tema nimel, et Tema jumalikud omadused kirjutatakse meie mõtetesse ja südamesse30, et me muutume rohkem Tema-sarnaseks ja et me kõnnime koos Temaga.31
Mu armsad vennad ja õed, ma palvetan, et me seisaksime alati aukartuses Jeesuse Kristuse ja Tema täieliku, lõpmatu ja täiusliku armastuse ees. Mälestus sellest, mida meie silmad on näinud ja süda on tundnud, suurendagu meie hämmastust Päästja lepitusohvri üle, mis võib meid tervendada meie vaimsetest ja emotsionaalsetest haavadest ja aidata meil Temale lähemale tulla. Imetlegem neid suuri tõotusi, mis on Isa käes ja mida Ta on valmistanud neile, kes on ustavad:
„Kuningriik on teie ja selle õnnistused on teie ning igaviku aarded on teie.
Ja see, kes võtab kõik asjad vastu tänuga, tehakse hiilgavaks.”32
Jeesus on maailma Lunastaja ja see on Tema Kirik. Ma tunnistan neid tõdesid meie Päästja Jeesuse Kristuse aukartustärataval, pühal ja üleval nimel, aamen.