Issand Jeesus Kristus õpetab meid teenima
Päästja abiga saame armastada Tema kalleid lambaid ja teenida neid nii, nagu Tema seda teeks.
Issand Jeesus Kristus ütles:
„Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest. ‥
Nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ja ma jätan oma elu lammaste eest.”1
Selle pühakirja kreekakeelses versioonis tähendab sõna hea ka „kaunis, suurepärane”. Seega tahan täna rääkida Heast Karjasest, Kaunist Karjasest, Suurepärasest Karjasest, nimelt Jeesusest Kristusest.
Uues Testamendis nimetatakse teda suureks karjaseks2, Ülimkarjaseks3 ja meie hingede Karjaseks ja Hooldajaks.4
Vanas Testamendis kirjutas Jesaja, et „otsekui karjane hoiab ta oma karja”.5
Mormoni Raamatus nimetatakse teda heaks karjaseks6 ning suureks ja tõeliseks karjaseks.7
Õpetuses ja Lepingutes kuulutab Ta: „Mispärast, mina olen teie keskel, ja mina olen Hea Karjane.”8
Meie päevil on president Russell M. Nelson kuulutanud: „Hea karjane hoolitseb armastavalt kõigi oma karja lammaste eest ja meie oleme Tema tõelised alamkarjased. Meie au on kanda Tema armastust ja lisada sellele oma armastus sõprade ja ligimeste eest hoolitsemisel – neid toita ja kosutada ning nende eest hoolt kanda –, nagu Päästja soovib, et me teeksime.”9
Hiljuti ütles president Nelson: „Issanda tõelise ja elava Kiriku tunnus on alati organiseeritud ja juhatatud püüdlused teenida Jumala lapsi ja nende peresid. Kuna see on Tema Kirik, siis teenime meie Tema teenijatena seda ühte, just nagu Tema seda tegi. Me teenime Tema nimel, Tema väe ja volitusega ja Tema armastava lahkusega”.10
Kui variserid ja kirjatundjad nurisesid Issanda vastu, öeldes: „See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega!”11, vastas ta, jagades kolm kaunist lugu, mida meie tunneme kui tähendamissõna kadunud lambast, tähendamissõna kadunud drahmirahast ja tähendamissõna kadunud pojast.
Huvitav on märkida, et kui evangeeliumikirjutaja Luukas neid kolme lugu tutvustab, kasutab ta sõna tähendamissõna ainsuses, mitte mitmuses.12 Näib, et Issand õpetab ühtsama ainulaadset õppetundi kolme looga – lugudega, mis esitavad erinevaid numbreid: 100 lammast, 10 münti ja 2 poega.
Kõigi nende lugude võtmenumber on aga number üks. Ja sellest arvust võime saada õppetunni, et te võite olla alamkarjane oma vanemate kvoorumis, kus on 100 vanemat ja potentsiaalset vanemat, või nõustaja kümnele noorele naisele või kahe lapse Algühingu õpetaja, kuid te teenite neid, hoolitsete nende eest ja armastate neid ükshaaval, individuaalselt. Te ei ütle kunagi „Milline rumal lammas” või „Mul pole tegelikult seda münti vaja” või „Oh kui mässumeelne poeg ta on”. Kui meil teiega on Kristuse puhas armastus13, siis meie, nagu too mees kadunud lamba loos, jätame „üheksakümmend üheksa kõrbe [ja läheme] kadunule järele, kuni [… kuni … kuni me tema leiame]”.14 Või nagu naine kadunud drahmiraha loos, süütame küünla ja pühime koda ning otsime hoolega [… hoolega], kuni [… kuni … kuni] me selle leiame.15 Kui meiega on Kristuse puhas armastus, siis järgime loos kadunud pojast isa eeskuju, kes, kui poeg „alles kaugel oli, nägi teda ‥ ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale ümber kaela ja andis temale suud”.16
Kas tunneme pakilisust selle mehe südames, kes kaotas vaid ühe lamba? Või pakilisust selle naise südames, kes kaotas vaid ühe mündi? Või kirjeldamatut armastust ja kaastunnet kadunud lapse isa südames?
Teenisime koos abikaasa Maria Isabeliga Kesk-Ameerikas Guatemala linnas. Seal oli mul võimalus kohtuda Juliaga, ustava Kiriku liikmega. Tundsin õhutust küsida tema perekonna kohta. Tema ema suri 2011. aastal vähki. Tema isa oli olnud oma vaias ustav juht, teenides mitu aastat piiskopi ja vaiajuhataja nõuandjana. Ta oli Issanda tõeline alamkarjane. Julia rääkis mulle tema väsimatutest pingutustest külastada, teenida ja abistada. Ta rõõmustas tõepoolest Issanda kallite lammaste toitmise ja hoolitsemise üle. Ta abiellus uuesti ja jäi Kirikus aktiivseks.
Mõni aasta hiljem elas ta taas üle lahutuse ja pidi taas üksi kirikus käima. Ta tundis, et tema jaoks pole Kirikus kohta ja samuti, et mõned inimesed olid lahutuse tõttu tema vastu kriitilised. Ta lõpetas kirikus käimise, kuna negatiivne vaim täitis ta südame.
Julia kiitis seda imelist alamkarjast, kes oli töökas, armastav ja kaastundlik mees. Mäletan eredalt, et kui Julia teda kirjeldas, tundsin pakilisust. Soovisin teha midagi selle mehe heaks; selle mehe jaoks, kes oli nende aastate jooksul nii paljude jaoks niivõrd palju teinud.
Julia andis mulle oma isa mobiilinumbri ja ma hakkasin talle helistama, lootuses, et mul on võimalik temaga isiklikult kohtuda. Pärast mitut nädalat ja paljusid vastamata telefonikõnesid vastas ta ühel päeval lõpuks telefonile.
Rääkisin talle, et olin kohtunud tema tütre Juliaga ja et mind köitis viis, kuidas mees oli Issanda kalleid lambaid nii palju aastaid abistanud, teeninud ja armastanud. Ta ei osanud sellist kommentaari oodata. Ütlesin talle, et tahan väga temaga silmast silma, näost näkku kohtuda. Ta küsis minult, miks ma temaga kohtuda tahan. Ma vastasin: „Ma soovin kohtuda selle imelise naise isaga.” Seejärel valitses telefonis mõneks sekundiks vaikus – paar sekundit, mis tundusid mulle terve igavikuna. Ta ütles lihtsalt: „Kus ja millal?”
Päeval, mil temaga kohtusin, palusin tal jagada minuga mõningaid kogemusi Issanda kallite lammaste külastamise, teenimise ja abistamise kohta. Kui ta jutustas mõningaid liigutavaid lugusid, märkasin, et tema hääletoon muutus ja sama vaim, mida ta oli nii palju kordi alamkarjasena tundnud, naasis. Nüüd olid tema silmad täis pisaraid. Teadsin, et see on minu jaoks õige hetk, kuid ei teadnud, mida öelda. Ma palvetasin mõttes: „Isa, aita mind.”
Järsku kuulsin end ütlemas: „Vend Florian, Issanda teenijana ma vabandan, et me sind ei toetanud. Palun anna meile andeks. Anna meile veel üks võimalus näidata, et me armastame sind. Et me vajame sind. Et sa oled meile tähtis.”
Järgmisel pühapäeval oli ta tagasi kirikus. Ta vestles pikalt oma piiskopiga ja jäi aktiivseks. Mõni kuu hiljem ta suri, kuid ta oli tagasi tulnud. Ta oli tagasi tulnud. Ma tunnistan, et Päästja abiga saame armastada Tema kalleid lambaid ja teenida neid nii, nagu Tema seda teeks. Ja nii, seal Guatemala Citys, tõi Issand Jeesus Kristus oma karja tagasi veel ühe hinnalise lamba. Ja Ta andis mulle õppetunni teenimises, mida ma ei suuda unustada. Hea karjase, kauni karjase, suurepärase karjase, nimelt Issanda Jeesuse Kristuse nimel, aamen.