Rõõmuhääl
Templite ehitamine on olnud prohvet Joseph Smithist alates kõigi prohvetite üks tähtsamaid prioriteete.
„Nüüd, mida me kuuleme evangeeliumis, mille me oleme saanud? Rõõmuhäält! Taevast tulevat halastuse häält; ja maa seest tulevat tõe häält; rõõmuhäält elavatele ja surnutele; rõõmusõnumeid suurest rõõmust.”1
Vennad ja õed, on peaaegu võimatu kuulda neid sõnu prohvet Joseph Smithilt ja mitte laialt naeratada!
Josephi juubeldav väljend kajastab tõepoolest täielikku ja hiilgavat rõõmu, mida võib leida Jumala, meie Taevase Isa suurest õnneplaanist, sest Ta on meile kinnitanud: „Inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu.”2
Me kõik hõiskasime oma surelikkusele eelnevas elus rõõmust3, kui kuulsime Jumala õnneplaani, ja jätkame siin rõõmust hõiskamist, kui elame Tema plaani järgi. Kuid milline oli selle prohveti õnneliku avalduse täpne kontekst? Mis kutsus esile need sügavad ja südamlikud emotsioonid?
Prohvet Joseph oli õpetanud ristimist surnute eest. See oli tõepoolest hiilgav ilmutus, mis võeti vastu suure rõõmuga. Kui Kiriku liikmed said esimest korda teada, et nad võivad saada ristitud oma surnud lähedaste eest, rõõmustasid nad. Wilford Woodruff ütles: „Kui ma sellest kuulsin, hüppas mu hing rõõmust.”4
Ristimine meie surnud lähedaste eest ei olnud ainus tõde, mille Issand ilmutas ja taastas. Oli terve rida muid ande, mida Jumal oli innukas oma poegadele ja tütardele andma.
Nende teiste andide seas olid preesterluse volitus, lepingud ja talitused, abielud, mis võivad kesta igavesti, laste pitseerimine nende vanematega Jumala perekonnas ning lõpuks õnnistus naasta koju Jumala, meie taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse juurde. Kõik need õnnistused said võimalikuks Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.
Kuna Jumal pidas neid oma kõrgeimateks ja pühimateks õnnistusteks5, andis ta korralduse püstitada pühad hooned, kus Ta saaks need hinnalised annid oma lastele anda.6 Need hooned pidid saama Tema kojaks maa peal. Need hooned pidid olema templid, kus see, mis saab pitseeritud või seotud maa peal Tema nimel ja Tema sõna ja volitusega, saab seotud taevais.7
Tänapäeva Kiriku liikmetena võib mõnel meist olla lihtne neid hiilgavaid igavesi tõdesid enesestmõistetavana võtta. Nad on saanud meie teiseks loomuseks. Mõnikord on abi sellest, kui näeme neid nende inimeste pilgu läbi, kes neist esimest korda teada saavad. See sai mulle selgeks hiljutise kogemuse kaudu.
Eelmisel aastal, vahetult enne Tokyo Jaapani templi taaspühitsemist, käisid paljud külalised, kes polnud meie usku, seda templit vaatamas. Ühel sellisel ringkäigul osales ühe teise religiooni mõtlik juht. Õpetasime oma külalisele Taevase Isa õnneplaanist, Jeesuse Kristuse lunastavast rollist selles plaanis ja õpetusest, et pered võivad pitseerimistalituse kaudu igavesti ühte jääda.
Ringkäigu lõpus kutsusin meie sõbra oma tundeid jagama. Pidades silmas perede ühendamist – minevikus, olevikus ja tulevikus –, küsis see hea mees siiralt: „Kas teie usu liikmed ka tõeliselt mõistavad, kui sügavmõtteline see õpetus on?” Ta lisas: „See võib olla üks ainsatest õpetustest, mis võib seda niivõrd lõhestatud maailma ühendada.”
Kui vägev tähelepanek. Seda meest ei liigutanud lihtsalt templiehitajate suurepärane kätetöö, vaid pigem see hämmastav ja sügav õpetus, et perekonnad on igaveseks ühendatud ning pitseeritud Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega.8
Me ei tohiks siis olla üllatunud, kui isegi keegi, kes ei kuulu meie usku, tunneb ära templis toimuva ülevuse. Seda, mis võib meie jaoks tavaliseks või rutiinseks muutuda, näevad mõnikord oma hiilguses ja ülevuses need, kes seda esimest korda kuulevad või tunnevad.
Kuigi templeid ehitati ka muiste, siis alates Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamise koidikust on templite ehitamine olnud prohvet Joseph Smithist alates kõigi prohvetite üks tähtsamaid prioriteete. Ja on lihtne mõista, miks.
Kui prohvet Joseph õpetas ristimist surnute eest, avaldas ta veel ühe suure tõe. Ta õpetas: „Lubage mul teile kinnitada, et need on surnute ja elavate kohta käivad põhimõtted, millest ei või kergekäeliselt mööda vaadata, kuna need kuuluvad meie pääste juurde. Sest nende pääste on vajalik ja oluline meie endi päästeks, ‥ et neid ilma meieta ei tehta täiuslikuks – samuti ei tehta meid täiuslikuks ilma oma surnuteta.”9
Nagu näeme, saab väga selgeks vajadus templite ja selle töö järele, mida tehakse nii elavate kui ka surnute heaks.
Vastane on valvel. Tema võimu ohustavad templites tehtavad talitused ja lepingud ning ta teeb kõik endast oleneva, et proovida seda tööd peatada. Mispärast? Sest ta teab seda väge, mis selle püha tööga kaasneb. Iga uue templi pühitsemisel laieneb Jeesuse Kristuse päästev vägi üle kogu maailma, et seista vastu vastase pingutustele ja lunastada meid, kui me Tema juurde tuleme. Templite ja lepingupidajate arvu kasvades muutub vastane nõrgemaks.
Kiriku algusaegadel muretsesid mõned, kui kuulutati välja uus tempel, sest nad ütlesid: „Ühegi templi ehitamist pole alustatud, ilma et põrgu kellad oleks helisema hakanud.” Kuid Brigham Young vastas julgelt: „Ma tahan neid uuesti helisemas kuulda.”10
Selles surelikus elus ei pääse me kunagi sellest sõjast, kuid meil on võim vaenlase üle. See vägi ja jõud tuleb Jeesuselt Kristuselt, kui me sõlmime templilepinguid ja peame neist kinni.
President Russell M. Nelson on õpetanud: „Tuleb aeg, mil need, kes ei kuuletu Issandale, eraldatakse neist, kes kuuletuvad. Meie turvalisim kindlustus on olla Tema pühasse kotta sissepääsemise vääriline.”11
Siin on mõned lisaõnnistused, mida Jumal on meile oma prohveti kaudu lubanud.
Kas vajate imet? Meie prohvet on öelnud: „Ma luban teile, et Issand toob need imed, mida Ta teab teid vajavat, kui te ohverdate, et teenida ja kummardada Tema templites.”12
Kas vajate Päästja Jeesuse Kristuse tervendavat ja tugevdavat väge? President Nelson kinnitab meile, et „kõik, mida õpetatakse templis ‥ suurendab meie arusaamist Jeesusest Kristusest. ‥ Kui me peame kinni oma lepingutest, annab Ta meile oma tervendavat tugevdavat väge. Ja oo, kui väga me vajame Tema väge eelseisvatel päevadel.”13
Esimesel palmipuudepühal, kui Jeesus Kristus võidukalt Jeruusalemma sisenes, rõõmustas suur hulk Tema jüngreid ja ülistas Jumalat valjul häälel, öeldes: „Kiidetud olgu kuningas, kes tuleb Issanda nimel!”14
Kui kohane, et 1836. aasta palmipuudepühal pühitseti Kirtlandi tempel. Ka sel korral rõõmustasid Jeesuse Kristuse jüngrid. Selles pühitsuspalves kuulutas prohvet Joseph Smith järgmiseid kiidusõnu:
„Oo Kõikvõimas Issand Jumal, kuula neid meie palveid ja vasta meile taevast ‥, kus sa istud troonil hiilguse, au, võimu, majesteetlikkuse [ja väega]. ‥
Aita meid oma Vaimu väega, et meie hääled võiksid seguneda nende säravate, hiilgavate seeravite omadega sinu trooni ümber, ülistushüüetega, lauldes: Hosianna Jumalale ja Tallele! ‥
Ja sinu pühad hõisaku rõõmust.”15
Vennad ja õed, täna, sellel palmipuudepühal, kiitkem ka meie kui Jeesuse Kristuse jüngrid oma püha Jumalat ja rõõmustagem Tema headuse üle meie vastu. „Nüüd, mida me kuuleme evangeeliumis, mille me oleme saanud?” See on tõepoolest rõõmuhääl!16
Ma tunnistan, et tunnete Issanda pühadesse templitesse sisenedes üha enam rõõmu. Ma tunnistan, et kogete õnne, mida Tema omakorda teile pakub. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.