Üldkonverents
Turvaliselt koju kogutud
2023. aasta kevadine üldkonverents


14:48

Turvaliselt koju kogutud

Meil on ainulaadne positsioon koguda Iisraeli Isa plaani järgi mõlemal pool eesriiet, nagu ei iial varem.

Meie armastatud prohvet, president Russell M. Nelson, on eriliselt rõhutanud, et meile ainuomane kohustus on aidata laiali hajutatud Iisraeli kokku koguda ja maailma Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks ette valmistada.1 Meie vaimude Isa soovib, et Tema lapsed turvaliselt koju kogutaks.

Meie Taevase Isa plaan seoses Tema laste turvalise taevasesse koju kogumisega ei põhine maisel edukusel, majanduslikul staatusel, haridusel, rassil ega sool. Isa plaan põhineb õigemeelsusel, Tema käskude pidamisel, pühade talituste saamisel ja sõlmitud lepingute austamisel.2

Selle suure kokkukogumise töö alus on jumalikult inspireeritud õpetus, et me oleme kõik vennad ja õed ning et „kõik on Jumalale ühesugused”. See õpetus on kooskõlas nendega, kellel on sügav soov, et erineva majandusliku ja rassilise staatusega inimestel oleks parem elu. Me kiidame need jõupingutused heaks ja lööme neis kaasa. Pealegi soovime, et kõik Jumala lapsed tuleksid Tema juurde ja saaksid igavesed õnnistused, mida Ta oma evangeeliumi kaudu pakub.3 Issand teatab oma Õpetuse ja Lepingute eessõnas: „Võtke kuulda teie, inimesed kaugel, ja teie, kes te olete meresaartel, kuulake koos.”4

Mulle meeldib, et kohe Õpetuse ja Lepingute esimeses salmis kaasatakse ka neid inimesi, kes on „meresaartel”. Mul on olnud kolm konkreetset kutset meresaartel teenida ja elada. Kõigepealt teenisin ma noore misjonärina Briti saartel, teiseks värske üldjuhina Filipiini saartel ja seejärel piirkonnajuhatajana Vaikse ookeani saartel, mis hõlmab ka mitmeid Polüneesia saari.

Kõik need kolm piirkonda on edukalt kogunud usklikke Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi juurde. Misjonärid saabusid esmakordselt Briti saartele 1837. aastal. See toimus aasta pärast seda, kui Joseph Smith pühitses Kirtlandi templi, kus Mooses andis „võtmed Iisraeli kokkukogumiseks maa neljast äärest ja kümne suguharu juhtimiseks põhjamaalt”.5 Briti saarte varajane edulugu on legendaarne. 1851. aastaks olid üle poolte kirikuliikmetest Briti saartel elavad ristitud usulepöördunud.6

1961. aastal külastas vanem Gordon B. Hinckley Filipiini saari ja käivitas seal põhimisjonitöö. Tol hetkel oli seal ainult üks filipiinlasest Melkisedeki preesterluse hoidja. Hämmastaval kombel on Filipiini saartel nüüdseks üle 850 000 kirikuliikme. Ma imetlen Filipiini rahvast. Nende armastus Päästja vastu on sügav ja jääv.

Polüneesia saartel käimas olevat misjonitööd vahest nii hästi ei teata. See sai alguse 1844. aastal, mil Addison Pratt saabus praegusesse Prantsuse Polüneesiasse.7 Paljud polüneeslased juba uskusid igavesse perekonda ja võtsid Jeesuse Kristuse oma Päästjaks. Tänaseks on peaaegu 25 protsenti polüneeslastest Polüneesia saartel Kiriku liikmed.8

Kord kuulasin kaugel Tahiti saarel ühte 17-aastast tütarlast, kelle pere oli olnud liikmed seitse põlvkonda. Ta avaldas austust oma esivanematele, kes pöördusid usku 1845. aastal Tubuai saarel, kaks aastat enne algusaja kirikuliikmete saabumist Soolajärve orgu.9

Meie õpetus on selge, et parajal ajal kuulevad kõik inimesed evangeeliumisõnumit ja vastavad sellele. Need näited kuuluvad vaid suurema pildi juurde. President Nelson on jätkuvalt rõhutanud, et „Iisraeli kokkukogumine [on] ‥ suuri[m] väljakuts[e], ‥ eesmär[k] [ja] ‥ [töö], mis praegu maa peal käimas on”.10

Enne kui Jeesuse Kristuse Kirik taastati ja muu hulgas Mormoni Raamat esile tuli ning prohvet Joseph Smith sai ilmutuse ja preesterluse võtmed, oli arusaam Iisraeli kokkukogumisest lünklik ja piiratud.11

Iselaadne Iisraeli nimi oli Jaakobile antud nimetus.12 Sellest nimest sai Aabrahamile Iisaki ja Jaakobi kaudu sündinud järelpõlve sümbol. Isale Aabrahamile antud esialgne lubadus ja leping tuuakse välja Aabrahami 2. peatüki 9. ja 10. salmis, kus on osalt kirjas:

„Ja ma teen sind suureks rahvaks, ‥

ja ma õnnistan neid sinu nime kaudu; sest kõiki neid, kes võtavad vastu selle evangeeliumi, hakatakse kutsuma sinu nime järgi ning nad loetakse sinu seemneks ja nad tõusevad üles ja õnnistavad sind kui oma isa.”

Päästmisplaani arutati ja toetati surelikkusele eelnenud Taevanõukogus. See plaan hõlmas teatud preesterluse seadusi ja talitusi, mis kehtestati enne maailma rajamist ja mis põhinevad kokkukogumisel.13 Selle juurde kuulus ka ülimuslik valikuvabaduse põhimõte.

Pärase seda, kui Iisrael oli olnud sajandeid muu hulgas Sauli, Taaveti ja Saalomoni valitsuse all vägev rahvas, jagunes see kaheks. Juuda ja osast Benjamini suguharust sai Juuda kuningriik. Ülejäänutest, keda teatakse kui kümmet suguharu, sai Iisraeli kuningriik.14 Eksisteerinud 200 aastat teineteisest lahus, leidis 721 aastat eKr aset esimene Iisraeli hajutamine, kui Assüüria kuningas Iisraeli kümme suguharu vangistusse viis.15 Hiljem läksid nad põhjamaadesse.16

Aastal 600 eKr, Mormoni Raamatu algusajal, juhatas isa Lehhi ühe iisraellaste koloonia Ameerikasse. Lehhi mõistis Iisraeli hajutamist, milles ta oli osaline. Nefi tsiteerib tema sõnu, et Iisraeli koda „võrreldakse õlipuuga, mille oksad murtakse ära ning hajutatakse kogu maa pinnal”.17

Niinimetatud Uues Maailmas lõpeb Mormoni Raamatus kirjas olev nefilaste ja laamanlaste ajalugu umbes 400. aasta paiku pKr. Isa Lehhi järeltulijad hajutatakse üle kogu Ameerika.18

Mormon kirjeldab seda selgelt 3. Nefi 5. peatüki 20. salmis, kus on kirjas: „Mina olen Mormon ja ma olen puhas Lehhi järglane. Mul on põhjust ülistada oma Jumalat ja oma Päästjat Jeesust Kristust, et ta tõi meie isad välja Jeruusalemma maalt.”19

Iisraeli kronoloogilise ajaloo kõrghetk on selgelt meie Issanda ja Päästja, Jeesuse Kristuse sünd, sõnum, teenimistöö ja missioon.20

Pärast Päästja igavikulise tähtsusega surma ja ülestõusmist leidis ajavahemikus 70 kuni 135 aastat anno Domini aset teine hästi tuntud Juuda hajutamine, mil juudid Rooma ikke ja tagakiusamise tõttu tookord teada olnud maailma laiali läksid.

President Nelson on õpetanud: „Mormoni Raamat tuli märgina, et Issand oli hakanud lepingulapsi kokku koguma.”21 Nõnda siis on Mormoni Raamat, mille prohvet Joseph Smith tõlkis Jumala anni ja väega, suunatud Lehhi järeltulijatele, hajutatud Iisraelile, ja paganatele, kes on Iisraeli suguharudesse lapsendatud. 1. Nefi 22. peatüki päises on osalt kirjas: „Iisrael hajutatakse kogu maa pinnal. Paganad hoolitsevad Iisraeli eest ja kosutavad teda evangeeliumiga viimsetel päevadel.” Mormoni Raamatu tiitellehel on kirjas, et ühe eesmärgi järgi on see raamat „juudi ja pagana veenmiseks, et Jeesus on Kristus”. Tänu evangeeliumi taastamisele ja Mormoni Raamatule on Iisraeli kokkukogumise mõiste oluliselt laienenud.22

Need, kes Jeesuse Kristuse evangeeliumi päritolule vaatamata vastu võtavad, hakkavad kuuluma kokkukogutud Israeli.23 Tänu sellele kokkukogumisele ning arvukatele valminud ja teavitatud templitele on meil nüüd ainulaadne positsioon koguda Iisraeli Isa plaani järgi mõlemal pool eesriiet, nagu ei iial varem.

President Spencer W. Kimball, kõneledes tegelikust Iisraeli kogumisest, õpetas: „Iisraeli kokkukogumine kujutab endast õige kirikuga liitumist ja õigest Jumalast teadasaamist. ‥ Seega iga inimene, kes on võtnud vastu taastatud evangeeliumi ja tahab nüüd kummardada Issandat oma emakeeles koos pühadega oma elukoha rahvaste seas, täidab Iisraeli kokkukogumise seadust ja on kõigi sel viimsel ajal pühadele lubatud õnnistuste pärija.”24

„Iisraeli kokkukogumise juurde kuulub nüüd usule pööramine.”25

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed võivad näha otsekui läbipaistva objektiivi kaudu, et neil on suurepärane privileeg armastada, jagada, kutsuda ja aidata Iisraeli koguda, et saada täielikke Issanda lepinguõnnistusi. See hõlmab aafriklasi ja eurooplasi, lõuna- ja põhjaameeriklasi, asiaate, austraallasi ja meresaartel olijaid. „Sest tõesti, Issanda hääl kõlab kõikidele inimestele.”26 „See kokkukogumine jätkub, kuni õigemeelsed on kogunenud maailma rahvaste seas pühade kogudustesse.”27

Keegi pole kõnelenud sellest kokkukogumisest otsekohesemalt kui president Russell M. Nelson: „Kui te ükskõik millal teete midagi, mis aitab kedagi – olgu siis siin- või sealpool eesriiet – astuda sammu lähemale Jumalaga lepingute sõlmimisele ja hädavajalike ristimis- ja templitalituste saamisele, siis aitate te koguda kokku Iisraeli. Nii lihtne see ongi.”28

Kus on kirik tänapäeval? Nende 62 aasta jooksul pärast seda, mil mina 1960. aastal misjonile teenima läksin, on prohveti kutse all teenivate põhimisjonäride arv kasvanud 7683-lt 62 544-le. Misjonite arv on kasvanud 58-lt 411-le. Liikmearv on kasvanud umbes 1,7 miljonilt 17 miljonini.

COVID-19 pandeemia mõjutas ajutiselt mõnda meie evangeeliumi jagamise võimalust, kuid pakkus ka uusi kogemusi tehnikaga, mis kokkukogumisele tublisti kaasa aitavad. Me oleme tänulikud, et liikmed ja misjonärid teevad nüüd suuremaid jõupingutusi, et hajutatud Iisraeli kokku koguda. Kasv muudkui jätkub kõikjal, eriti Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Lisaks oleme tänulikud, et nii paljud on kogu maailmas vastanud president Nelsoni vägevale misjonitöö laiendamise kutsele. Sellest hoolimata saame pühenduda veel enam armastama, jagama ja kutsuma.

Sellise misjonitöö pingutuse oluliseks osaks on see, et liikmed ka omaette kõikjal, kus me elame29, majakatulena eeskuju näitaksid30. Me ei saa end maskeerida. Kui me oleme Kristuse-sarnaselt lahked, õigemeelsed ja õnnelikud ning armastame siiralt kõiki rahvaid, pole meie eeskuju neile vaid juhatav majakatuli, vaid annab ka mõista, et nad leiavad Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi päästvates ja ülendavates talitustes turvalise sadama.

Palun mõistke, et Jeesuse Kristuse evangeeliumi jagamisega kaasnevad tähelepanuväärt õnnistused. Pühakirjades räägitakse rõõmust ja rahust, pattude andestamisest, kiusatustest kaitstusest ja Jumala toetavast väest.31 Vaadates sellest surelikust elust kaugemale, oleme valmis jagama evangeeliumi nendega, kes on „suures surnute vaimude maailmas pimeduses ja patu ahelais”.32

Ma esitan täna konkreetse palve, et iga laps, noor mees, noor naine, pere, kvoorum, Abiühing ja klass vaataks üle, kuidas me nõustume omaette ja üheskoos Issanda ja meie armastatud prohveti julge nõuandega aidata Iisraeli kokku koguda.

Me austame valikuvabadust. Selles ilmalikus maailmas ei vasta paljud Iisraeli kokkukogumisele ega osale selles. Kuid paljud teevad seda ja Issand ootab, et need, kes on Tema evangeeliumi vastu võtnud, püüavad pakiliselt näidata majakatulesarnast eeskuju, mis aitab teistel Jumala juurde tulla. See võimaldab meie vendadel ja õdedel üle kogu maa tunda rõõmu Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi taevastest õnnistustest ja talitustest ning saada turvaliselt koju kogutud.

Ma jagan oma kindlat ja vaieldamatut apostlitunnistust, et Jeesus Kristus on jumalik, ja et meie Taevaisal on meie jaoks plaan. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Russell M. Nelson. Tervitussõnum. – 2021. a kevadine üldkonverents.

  2. Vt ÕL 20:37.

  3. Vt 2Ne 26:33.

  4. ÕL 1:1. Kirjakohas Õpetus ja Lepingud 1:4 jätkab Issand: „Ja hoiatushääl kõlab kõikidele inimestele minu jüngrite suu läbi, kelle ma olen valinud nendel viimsetel päevadel.”

  5. ÕL 110:11.

  6. 1851. aastal oli seal kokku 52 165 kirikuliiget. Kiriku andmete ja „1851. aasta usuloenduse” andmetel Inglismaal ja Walesis oli liikmeid üle 28 000 (vt Robert L. Lively Jr., „Some Sociological Reflections on the Nineteenth-Century British Mission”, Mormons in Early Victorian Britain , toim. Richard L. Jensen ja Malcolm R. Thorp [1989], lk 19–20).

  7. Vt Saints: The Story of the Church of Jesus Christ in the Latter Days, 1. kd, The Standard of Truth, 1815–1846, 2018, lk 494–495, 514–515, 573.

  8. Tonga: 45 protsenti; Samoa: 31 protsenti; Ameerika Samoa: 22,5 protsenti ja Prantsuse Polüneesia: 7 protsenti.

  9. Vt Saints, lk 573–574.

  10. Russell M. Nelson. Iisraeli lootus. Ülemaailmne noorte pühalik koosolek, 3. juuni 2018, HopeofIsrael.ChurchofJesusChrist.org.

  11. See ainulaadne ja vägev õpetus on kirjas Mormoni Raamatus ja lühidalt kümnendas usuartiklis, mis algab sõnadega: „Me usume tegelikku Iisraeli kogumisse ja kümne suguharu taastamisse.” (vt James E. Talmage, The Articles of Faith, 12. kd. [1924], lk 314–344).

  12. 1. Moosese 32:28 on kirjas: „Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael, sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega.”

  13. Vt „History, 1838–1856, volume D-1”, 1572, josephsmithpapers.org; vt ka Joseph Smith. „Discourse, 11 June 1843–A, as Reported by Wilford Woodruff”, [lk 42–43], josephsmithpapers.org; Joseph Smith, „Discourse, 11 June 1843–A, as Reported by Willard Richards”, [lk 241], josephsmithpapers.org.

  14. Vt märsõna „Israel, Kingdom of“ – Bible Dictionary; James E. Talmage. The Articles of Faith, lk 315. Samal ajal kui Rehabeami ja ta alamaid tunti Juuda kuningriigina ning kes paiknesid nüüdisaja Iisraeli lõunaosas.

  15. Vt 2Kn 17:23.

  16. Vt ÕL 133:26; vt ka ÕL 110:11.

  17. 1Ne 10:12. Ammon ütles hiljem: „Õnnistatud on minu Jumala nimi, kes on meeles pidanud seda rahvast, kes on Iisraeli puu oks ja on kadunud oma tüvest võõrale maale.” (Al 26:36)

  18. Rääkides Iisraeli kuuluvatest laamanlastest, õpetas president Spencer W. Kimball, et Siion on terve Ameerika. Ta ütles: „Me oleme Iisraelis ja meid kogutakse.” The Teachings of Spencer W. Kimball, toim Edward L. Kimball [1982], lk 439).

  19. Kui isa Lehhit juhatati oma peret võtma ja kõnnumaale lahkuma, oli üks põhjusi see, et Jeruusalemm hävitatakse (vt 1Ne 2). Saalomoni templi hävinemine, Jeruusalemma allakäik ja Juuda suguharu vangistamine toimusid u 586. a eKr.

    „Iisrael vallutati u 720 e.m.a. ja selle 10 suguharu pagendati, Jeruusalemmas ‥ pidas Saalomoni tempel vastu mõnele võõrvõimu rünnakule, enne kui viimaks, 586 e.m.a., Babüloni kuninga, Nebukadnetsari sõjavägi selle täielikult hävitas.” (David B. Green. The History of the Jewish Temple in Jerusalem, Haaretz, 11. aug 2014, haaretz.com/jewish/.premium-history-of-the-temple-in-jerusalem-1.5256337) Vt ka 2Kn 25:8–9.

  20. Vt Tad R. Callister. The Infinite Atonement, 2000.

  21. Russell M. Nelson. Children of the Covenant. – Ensign, mai 1995, lk 33; vt ka Lepingud. – 2011. a sügisene üldkonverents.

  22. Vt Russell M. Nelsoni tsitaat R. Scott Lloydi artiklis „Seminar for New Mission Presidents: ‘Swift Messengers’ to Scattered Israel” – Church News, 13. juuli 2013, thechurchnews.com. President Russell M. Nelson on teatanud, et kokkukogumisel pole „küsimus füüsilises asukohas, küsimus on isiklikus pühendumuses. Inimesi saab „tuua ‥ teadmisele Issandast” [3Ne 20:13], ilma et nad lahkuksid oma kodumaalt” (Iisraeli hajutatute kokkukogumine. – 2006. a sügisene üldkonverents). Vt ka 3Ne 21:1–7.

  23. Meie õpetus on selge: Issand hajutas Iisraeli suguharud, kuna nad hakkasid vastu ja polnud õigemeelsed. Samas hajutas Issand oma väljavalitud rahva maailma rahvaste sekka selleks, et neid rahvaid õnnistada. (Vt märksõna „Iisrael – Iisraeli hajutamine”. – Pühakirjajuht, scriptures.ChurchofJesusChrist.org.)

  24. Spencer W. Kimball. The Teachings of Spencer W. Kimball, lk 439.

  25. Spencer W. Kimball. The Teachings of Spencer W. Kimball, lk 438. Vaata ka „All Are Alike unto God”, toim. E. Dale LeBaron (1990), 23 mustanahaliste viimse aja püha pöördumislugude kogumik. Õde Julia N. Mavimbla ütles, et enne kui ta liitus Kirikuga ja avastas sõna „Iisrael”, heitis ta raamatu kõrvale ja ütles: „See on valgete jaoks, see pole meie jaoks. Meie pole valitud. Täna ma tean, et ma kuulun kuninglikku perekonda, kui elan õigemeelselt. Ma olen iisraellane ja kui ma tegin templis talitusi, tabas mind tunne, et me oleme kõik maa peal kui üks perekond.” (All Are Alike unto God, lk 151).

  26. ÕL 1:2.

  27. Spencer W. Kimball. The Teachings of Spencer W. Kimball, lk 438.

  28. Russell M. Nelson. Iisraeli lootus.

  29. Apostel Paulus ütles Timoteosele: „Ole usklikele eeskujuks” (1Tm 4:12).

  30. Vt 1Tm 4:12. Apostel Paulus käskis oma noorel sõbral Timoteosel „usklikele eeskujuks” olla.

  31. Vt Mo 18:8–13; 3Ne 18:25; ÕL 18:10–16; 31:5; 62:3.

  32. ÕL 138:57.