Lootuse leegi läitmine
Mitmetele tuhandetele Brasiilia viimse aja pühadele on Alalise Hariduse Fond elumuutvaks õnnistuseks.
Kui Dilson Maciel de Castro noorem São Paulos oma töö kaotas, kolis ta koos naisega Brasiilia kirdeosa peamisesse sadamalinna, Recifesse, et elada seal koos oma vanematega. Vaatamata Dilsoni töökogemustele telekommunikatsiooni alal, leidis ta ainult juhutöid.
„Meil olid tollal väga rasked ajad,” meenutab Dilson. Nende rasked katsumused muutusid veelgi hullemateks, kui nad üleujutuste ajal kogu oma varast ilma jäid.
Sellel mõõnaperioodil kohtus Dilson, kes oli teeninud São Paulo lõunamisjonil koos vanem Gutenberg Amorimiga, piirkonna seitsmekümne ja usuinstituudi juhatajaga. Nad rääkisid karjääri tegemisest ja hariduse saamise võimalustest. Oma huvidest rääkides sai Dilson vaimse õhutuse, et ta peaks õppima meditsiini. Tänu Kirikus äsjaloodud Alalise Hariduse Fondile oli tal 2003. aastal võimalik see õhutus teoks teha. Järgnesid 18-kuused põetajate kursused.
„Ilma selle fondita oleks mul olnud võimatu käia neil kursustel, mida mul vaja läks,” ütleb Dilson, kes töötab Recife munitsipaalhaiglas. Samamoodi poleks tema naisel Alexandral olnud võimalik saada laenu, et tasuda hariduse eest, mis võimaldas tal hakata kooliõpetajaks.
„Kuus aastat tagasi olime töötud,” räägib Dilson. „Alalise Hariduse Fond on olnud meile hädavajalik selleks, et saavutada kõike, mis meil praegu on. See on muutnud meie elu.”
Vastus Issandalt
Kui Kiriku liikmed Brasiilias kirjeldavad Alalise Hariduse Fondi (AHF), ei saa nad midagi parata, et kasutavad selleks ülivõrdeid: miraculoso (imeline), inspirado (inspireeriv), maravilhoso (suurepärane). See on nii seetõttu, et fond saavutab seda, mida president Gordon B. Hinckley (1910–2008) ennustas: „See muutub õnnistuseks kõikidele, kelle elu ta puudutab – nii noortele meestele kui naistele, nende tulevastele peredele, Kirikule, kuhu tekivad tugevad kohalikud juhid,” ning see tõstab „tuhandeid välja vaesuse mülkast teadmiste ning heaolu kiirgusesse.”1
Kui president Hinckley selle programmi välja kuulutas, maadlesid Kiriku juhid nagu Paolo R. Grahl, piirkonna ususeminaride ja -instituutide juhataja Brasiilias, Brasiilia viimse aja pühade haridust ja tööhõivet puudutavate muredega, mis eriti vaevasid noori naasnud misjonäre.
„Aga me ei leidnud vastust enne, kui Issand avaldas president Hinckleyle, et me peaksime looma selle imelise fondi,” räägib vend Grahl. „Varem polnud mitmetel misjonilt naasnud noortel võimalust omandada haridust ja elukutset. Nüüd nad teavad, et naasnute jaoks on loodud fond, mida nad võivad vajaduse korral kasutada. See on noortele suureks õnnistuseks ja abiks. See annab lootust.”
Umbes 10 000 Brasiilia viimse aja püha sõltuvad hetkel AHF laenudest, mis avardavad hariduse saamise võimalusi ning sellest tulenevalt ka töökoha leidmise väljavaateid tulevikus. Brasiilias on majandus heal järjel ning haritutele pakutakse mitmeid võimalusi eriti kui haridusega kaasnevad misjonil omandatud kogemused.
Avades uksi
Vanem Pedro Penha, piirkonna seitsekümmend ning Recife põhjaosa usuinstituudi juhataja, ütleb, et kojunaasnud misjonäridel on omadusi, mida tööandjad otsivad. „Nende kogemuste, õppimisharjumuste, välimuse ning korraliku käitumise tõttu avanevad neile kiiresti võimalused saada erinevat tööd,” ütleb ta. „Nad saavutavad kiiresti edu ning nende käitumine toob inimesi Kirikusse.”
2002. aastal, pärast São Paulo põhjamisjonil teenimist, kasutas Ricardo Aurélio da Silva Fiusa AHF-i laenu, et omandada nelja aastaga kõrgharidus ärijuhtimises.
„See fond on aidanud mul saada iseseisvaks, valmistuda tööks ja abieluks, ning Kirikus pühendunult teenida,” räägib Ricardo. Nagu mitmetele AHF-i kasutajatele, nii pakuti tallegi tööd juba enne, kui ta jõudis kraadigi kätte saada. „See fond on olnud minu elus õnnistuseks. Mul on hea meel teha igakuiseid laenutagasimakseid, et teisedki saaksid sellest fondist toetust.”
Misjonil olles õppis Ricardo inimestega rääkima, hoolega õppima ning olema kuulekas. Need omadused on teinud temast hea õpilase ja töötaja.
„Paljud minu õppejõud on öelnud, et minus oli midagi erilist, mida nad ei ole suutnud seletada,” ütleb Ricardo, kes töötab Recifest lõunas Port Suape kompaniis logistikuna. „Ma ütlesin, et olen selline tänu oma usulistele põhimõtetele.” See vastus on võimaldanud Ricardol vestelda Kirikust oma õppejõudude ja teiste inimestega.
Mauricio A. Araújo, üks esimestest Brasiilia kojunaasnud misjonäridest, keda õnnistas AHF, lisab: „Koos minu karjääri edenemisega on mul rohkem võimalusi mõjutada kaasinimesi oma eeskujuga. Mõnikord ütlevad inimesed mulle: Kuule, sa erined teistest. Sa oled oma naisele truu. Sa teed seda, mida ütled.” AHF-i pakutud võimalusi ära kasutades ning tehes ka oma osa, saame me õnnistusi ning õnnistame teisi.”
Mauriciot, kes 1990-ndate lõpus teenis Brasiilias Rio de Janeiro misjonil, on pärast AHF-i poolt rahastatud kliendihalduse õpet São Paulos asuvas rahvusvahelises ajaplaneerimisega tegelevas konsultatsioonifirmas töötades mitmeid kordi edutatud: müügimehest müügijuhiks, edasi osakonna juhatajaks ning seejärel juhatuse liikmeks.
„Alalise Hariduse Fond on insprireeritud Jumala poolt,” ütleb ta. „Fond oli vajalikuks lüliks, mis aitas mul lõpetada oma haridustee ning karjääriredelil edasi jõuda.”
Hea investeering
Kuigi Gabriel Salomão Neto ei ole viimse aja püha, on ta samuti saanud osa Alalise Hariduse Fondi õnnistustest. „See on suurepärane, mida teie kirik teeb,” ütleb ta, väljendades mitmete Brasiilia tööandjate hinnanguid.
Hr São Paulo müügiautomaatide suure firma juhatajal ja kaasomanikul Netol on põhjust olla tänulik. Talle avaldasid niivõrd tugevat muljet Kiriku liikme Silvia O. Parra omadused, kes oli saanud kraadi ärijuhtimises AHF laenu abiga, et ta palkas naise oma sekretäriks.
„Meie arvates teeb ta suurepärast tööd. Ta on töökas ja ettevõtlik. Me usume temasse ja usaldame teda,” räägib hr Neto. „Kiriku investeering temasse, on kasuks tulnud – teiele, talle endale ning meiele kõigile.”
Olles tänulik Alalise Hariduse Fondi ning Kiriku liikmeks olemise eest, annab Silvia São Paulo koguduses nii liikmetele kui ka mitteliikmetele inglise keele tunde. „Nii nagu ma olen saanud,” ütleb ta, „tahan ma ka anda.”
Nagu Silvia edusammud meile näitavad, ei ole noored mehed ainukesed, kes Alalisest Hariduse Fondist kasu saavad. Majanduslikel põhjustel peavad ka paljud Brasiilia viimse aja pühadest naised tööd otsima.
„Paljud Brasiilia naised ei tööta mitte selleks, et osta uus auto või kalleid riideid, vaid nad on selleks sunnitud,” ütleb Kiriku Lõuna-Brasiilias asuva Curitiba tööhõivekeskuse juhataja Lorival Viana de Aguirra. „Nad soovivad võimaldada oma peredele paremat toitu ning oma lastele piisavalt riideid ja head haridust.”
Suurem õnn, tugevamad tunnistused
Keite de Lima A. Ahmedil ja Viviana Torres Nogueral oli raske ots otsaga kokku tulla, kuigi nende abikaasad töötasid usinalt, et peret toita. Nende mõlema jaoks oli AHF suureks õnnistuseks.
Keite perekonna vähemaktiivsed liikmed kahtlesid, kuid sellest hoolimata registreeris Keite end 18-kuulistele ohutustehnika kursustele. Aga ta paistis oma õpingutes silma ning 2007. aastal pakuti talle õpitud erialal täiskohaga tööd.
„Fond tegi rohkem, kui vaid aitas mul omandada oskusi ja saada töökohta; see aitas mul ka ennast paremini tunda, rohkem uskuda oma võimetesse,” räägib Keite. Ta oli üks esimesi naisi, keda Curitiba lähedal São José dos Pinhais asuv firma palkas juhtima ohutustehnika kontrollimist, koolituste läbiviimist ning saadud juhiste ellurakendamist. „See inspireeritud programm on toonud meie perele suurt õnne ja tugevdanud tunnistusi,” ütleb ta.
Keite vanemad ja sugulased, kes olid hämmastunud tema käitumisest ja kindlameelsusest ning AHF-i abiga tema perele osakssaanud õnnistustest, on muutunud taas aktiivseteks Kiriku liikmeteks. „Neile meenutati, et Kirik ülendab inimesi ning aitab neil kasvada mitmel erineval viisil – mitte ainult vaimselt, vaid ka kõikidel muudel olulistel viisidel, mis muudavad elu täielikumaks,” ütleb ta.
Otsides 2002. aastal paremaid majanduslikke võimalusi, kolis Viviana koos abikaasa Rafaeliga Colombiast Manausesse, mis on Põhja-Brasiilia tähtis tööstuskeskus. „Palve, perekonnanõukogud, soovitused preesterluse hoidjatelt ning karjääri töötoad aitasid meil aru saada, mida Taevane Isa meie jaoks tahtis, ning teha õige otsus õigel ajal,” räägib Viviana, kes tundis õhutust kasutada AHF-i laenu, et õppida rahvusvahelist äri.
2007. aastal läks Viviana tööle Manause kaubahalli ostujuhiks. Tema perekond vajas seda lisasissetulekut, aga kuna ta ootas last, pidi ta ameti maha panema. Paar kuud pärast neljanda lapse sündi pakuti Vivianale tööd rahvusvahelise kaubanduse juhina ühes teises firmas. Selleks ajaks oli ta õppinud rääkima portugali keelt, ning tema emakeel – hispaania keel – muutis ta hindamatuks ärisuhete arendamisel hispaania keelt kõnelevate Brasiilia naaberriikidega.
„Kui mulle seda tööd pakuti, ütlesin: „Mul on neli last. Ma ei saa pühenduda tööle kella 8st hommikul kuni kella 6ni õhtul,” räägib Vivian. „Mu ülemus ütles mulle, et ta usub minu võimetesse, ja lisas: „Ma vajan kedagi, keda usaldada. Tööta kodus.” „See üllatas mind.”
Kasutades Internetti ning arvutit, töötab Vivian kodus sel ajal, kui ta vanemad lapsed on koolis ning kõige väiksem magab. Ainult mõnikord peab ta minema kontorisse.
Rafaeli arvates on nende õnnistuste taga muu kui juhus. „Õnnistused, mida oleme saanud, tulenevad mitmetest palvemeelsetest otsustest ja tegudest, mille on võimalikuks teinud Kiriku antud vahendid,” ütleb ta.
Lootuse leek
Gilmar Dias da Silca, AHF-i juhataja Brasiilias ütleb, et mõnedel Brasiilia viimse aja pühadel on pärast hariduse saamist töö leidmisega probleeme, „aga enamik meie AHF-ist osavõtnutest arenevad oma töökohtadel ning nende elu edeneb. Fond on siin edukas.”
Fondi edu on vastavalt president Thomas S. Monsoni sõnadele “sütitanud lootuseleegi nende silmis, kes tundsid, et nende saatuseks on keskpärasus, kuid kellel on nüüd võimalus helgemaks tulevikuks.”2
Foto: Michael R. Morris
AHF-i logo: Beth M. Whittaker
Tänu Alalise Hariduse Fondi abile hakkas Dilson Maciel de Castro Noorem vaimse õhutuse ajel Brasiilias Recife linnas medvennaks. All: Vaade Recifele iidsest Olinda linnast.
Ülalt: Poodide fassaadid Curtiba ajaloolises keskuses Largo da Ordemis. Alalise Hariduse Fond mängis olulist rolli Ricardo Aurélio da Silvia Fiusa haridus- ja ametialastes saavutustes; Mauricio A. Araújo juhtimas ärikoosolekut koos viimse aja pühade Renato A. Romeo (vasakul) ning João B. Moreiraga (keskel); Silvia O. H. Parra koos piirkonna seminaride ja usuinstituutide sekretäri Adan Tallmanniga.
Ülal: Keite de Lima A. Ahmed arutab turvalisuse küsimusi Kiriku tööhõive Curtiba keskuse juhataja Lorvival Viana de Aguirraga. Vasakul all: Viviana Torres Noguera töötab kodus Manausis. Väikesel fotol: Viviana koos oma abikaasa Rafaeli ja lastega.