Jällenägemiseni!
Jumala vägi
Preesterluse üldistungi kõnest „The Doctrine of the Priesthood” (Ensign, mai 1982, lk 32–34).
Usk on vägi ja vägi on preesterlus.
Del Parson, Siioni linn muudetakse
Jumal on Jumal, kuna Ta on kogu usu, väe ja preesterluse kehastus. Elu, mida Tema elab, kutsutakse igaveseks eluks.
Ja meie saame Tema-sarnaseks ainult sedavõrd, kuivõrd me saavutame Tema usu, omandame Tema väe ja rakendame Tema preesterlust. Ja kui me oleme saanud Tema-sarnaseks täielikus ja tõelises mõttes, siis saame ka meie igavese elu.
Usk ja preesterlus käivad käsikäes. Usk on vägi ja vägi on preesterlus. Kui oleme saanud usku, saame preesterluse. Seejärel, preesterluse kaudu, kasvame usus, kuni meil on kogu vägi ja oleme saanud Issanda-sarnaseks.
Meie aeg siin surelikkuses on katseaeg ja proovilepanekute aeg. Siin olles on meil võimalus täiustada oma usku ja kasvada preesterluse väes.
Püha preesterlus tegi rohkem inimeste täiustamise heaks Eenoki päevil kui ühelgi teisel ajal. Tol ajal tunti seda kui Eenoki korda (vt ÕL 76:57), see oli vägi, mille kaudu teda ja tema rahvast muudeti. Ja nemad muudeti, kuna neil oli usku ja nad rakendasid preesterluse väge.
Issand tegi Eenokiga igavese lepingu, et kõigil, kes saavad preesterluse, on vägi – usu kaudu – juhtida ja kontrollida kõiki asju maa peal, trotsida rahvaste sõjavägesid ja seista hiilguses ja ülenduses Issanda ees.
Melkisedek oli sarnase usuga mees „ja tema rahvas tegi õigemeelsuse tegusid ning võitis taeva poolehoiu, ja nad otsisid Eenoki linna” (JST, 1Ms 14:34). ‥
Mis on siis preesterluse õpetus? Ja kuidas me võime elada Issanda teenijatena?
See õpetus on, et Jumal, meie Isa, on hiilguse, täiuslikkuse ja ülenduse saanud isik, kelle käes on kogu vägi ja võim ja valitsemine, kes teab kõike ja on lõpmatu kõigis oma omadustes ning kes elab pereüksuses.
See on, et meie Igavene Isa on saanud selle kõrge hiiglusastme ja täiuslikkuse ja väe, kuna Tema usk on täiuslik ja Tema preesterlus on piiritu.
See on, et preesterlus on Jumala väe nimi ja kui me oleme saanud Tema-sarnaseks, peame me võtma vastu ja rakendama Tema preesterlust või väge, nagu Tema seda rakendab. ‥
See on, et meil on usu kaudu vägi juhtida ja kontrollida kõiki asju, nii ajalikke kui vaimseid, teha imetegusid ja täiustada elusid; seista Jumala juures ja olla nagu Tema, kuna oleme saavutanud Tema usu, Tema täiuslikkuse ja Tema väe ehk teisisõnu Tema preesterluse täiuse.
See on siis preesterluse õpetus, millest ei ole ega saa olla midagi suuremat. See on vägi, mille me võime saada usu ja õigemeelsuse kaudu. ‥
Tõepoolest on preesterluses vägi – vägi, mida me püüame saada, et seda kasutada, vägi, mis, me pühendunult palume, et see võiks olla meie ja meie järglaste peal igavesti.