Unustatud raamatud, meenunud tunnistus
Artikli autor elab Filipiinidel Cagayan’is.
Kõik vaatasid mind. Kas ma võisin kaitsta Kirikut oma lihtsa tunnistusega?
Ühel aastal oli mul eesmärk oma vaimset õppimist paremaks muuta. Kandsin endaga kõikjal, ka koolis, kaasas Kiriku raamatuid, brošüüre, käsiraamatuid ja pühakirju, sest tundsin nälga Jumala sõnade järele. Kuid minu pingutused hääbusid, kui kogu mu aja hakkas võtma peagi saabuvateks eksamiteks õppimine.
Ühel päeval algatas õpetaja arutelu, mille käigus palus püsti tõusta kõigil õpilastel, kes ei ole katoliiklased. Ma olin klassi ainukene viimse aja püha. Püsti tõusis lisaks minule veel kuus õpilast.
Siis meid küsitleti: mis kirikusse sa kuulud? Kes oli selle asutaja? Kuidas sinu kirik rajati?
Mina vastasin viimasena. Olin pabinas, kui mõistsin, et mul pole Kiriku raamatuid kaasas, kuid püüdsin õpitut meenutada. Mulle meenus piiblisalm:
„Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!
Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks” (Õp 3:5–6).
Seisin julgelt klassi ees ja unustasin oma hirmud. Ma ütlesin, et olen Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige. Jagasin lugu noorest poisist Joseph Smithist, kes nägi Jumalat. Tundsin oma rinnus põletavat tunnet ja mu silmad täitusid pisaratega. Jagasin, et Kirik organiseeriti 6. aprillil 1830, ja tunnistasin, kuidas Jumal kutsus prohveti ja taastas preesterluse. Tunnistasin, et tean, et see kõik on tõde.
Kõik need tunnid, mis olin veetnud evangeeliumi õppides, olid end ära tasunud. See oli aidanud mul kaitsta oma usku ja jagada evangeeliumi. Olin uhke, kui mõni nädal hiljem neli klassikaaslast koos minuga kirikusse tulid.
See kogemus õpetas mulle, kui tähtis on tunnistus. Alguses imestasin, miks Issand ei olnud andnud õhutust tol päeval Kiriku raamatuid kaasa võtta. Need oleksid aidanud mul täiuslikult kõikidele küsimustele vastata. Kuid siis ma mõistsin, et me ei peaks kogu infot Kiriku kohta pähe õppima ega toetuma viidetele – me peaksime uurima, elama ja jagama evangeeliumi, toetudes Pühale Vaimule. Mul ei olnud kaasas raamatuid, kuid mul oli tunnistus.