Vanem Ezra Taft Benson Poola pühasid külastamas. – Liahoona, sept 2022.
Lood raamatust „Saints” (Pühad), 3. köide
Vanem Ezra Taft Benson Poola pühasid külastamas
Esimese Presidentkonna ülesandel juhtis vanem Benson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist Euroopas Kiriku teise maailmasõja järgseid abiandmise püüdlusi. 11 seal veedetud kuu jooksul sõitis ta maha üle 96 000 kilomeetri. Tema selja taga on varemeis Poola pealinn Varssavi.
Fotod avaldatud Salt Lake Citys asuva Kiriku Ajalooraamatukogu loal
Ühel 1946. aasta jahedal pühapäevaõhtul sõitis Ezra Taft Benson koos oma kahe reisikaaslasega Poolas Zełwągi küla hirmvaiksetel tänavatel. Karmid teeolud ja ränk vihm olid teelisi kogu päeva jooksul väntsutanud, kuid kehv ilm oli lõpuks selginenud, kui mehed oma sihtkohale lähenesid.
Zełwągi oli kuulunud kunagi Saksamaale ja selle nimeks oli olnud Selbongen. Kuid riigipiirid olid pärast sõda nihkunud ning suur osa Kesk- ja Ida-Euroopast oli läinud Nõukogude Liidu mõju alla. 1929. aastal oli majanduslikult õitsev Selbongeni kogudus ehitanud Saksamaal esimese viimse aja pühade kogudusehoone. Kuid kuue sõja-aasta järel olid selle küla pühad vaevu hinges.1
Ainuüksi tõsiasi, et vanem Benson Poolas viibib, tundus neile imena. Kuna Poolas telefoniliinid ei toiminud, oli ta näinud koos oma kaaslastega vaeva, et saada ühendust ametnikega, kes neile riiki sisenemiseks vajalikke pabereid saada aitaksid. Apostlil õnnestus vajalikud viisad saada vaid pärast suurt palvetamist ja korduvat ühenduse võtmist Poola valitusega.2
Kui džiip Zełwągis vanale kogudusehoonele lähenes, pages enamik inimesi tänavatelt peitu. Vanem Benson ja ta kaaslased peatasid sõiduki hoone ees ja ronisid välja. Nad tutvustasid ennast läheduses viibinud naisele ja küsisid, kas nad on leidnud viimse aja pühade kogudusehoone. Naise silmad täitusid kergenduspisaratega. „Vennad on siin!” hüüdis ta saksa keeles.
Inimesed väljusid otsekohe suletud uste tagant ning nutsid ja naersid rõõmust. Zełwągi pühadel polnud kolm aastat Kiriku üldjuhtidega mingeid kontakte olnud ning tol hommikul olid paljud neist paastunud ja palvetanud, et mõni misjonär või Kiriku juht neid külastaks. Mõne tunni jooksul kogunes umbes sada püha apostli kõnet kuulama.
Kui vanem Benson pühadele kõneles, astusid kogudusehoonesse kaks relvastatud Poola sõdurit. Kogudus oli hirmust kange, kuid apostel viipas, et sõdurid võtaksid istet ruumi eesotsa lähedal. Ta rõhutas oma kõnes, kui tähtsad on priius ja vabadus. Sõdurid kuulasid tähelepanelikult, jäid ka lõpulauluks oma kohale ja lahkusid ilma vahejuhtumiteta. Hiljem kohtus vanem Benson koguduse juhatajaga ning jättis pühadele toitu ja raha, kinnitades neile, et lisaabi on tulemas.3
Veidi pärast seda kirjutas vanem Benson Esimesele Presidentkonnale. Teda julgustati jälgima, et Kiriku abi Euroopas pühadeni jõuaks, kuid ta muretses raskuste pärast, millega pühad endiselt silmitsi seisid.
„Võib-olla ei saada iial teada, kui palju kasu on neil ja meie teistel pühadel Euroopas Kiriku suurest sotsiaalabiprogrammist,” kirjutas ta, „kuid paljude elu on kahtlemata säästetud ning paljude meie pühendunud liikmete usku ja südikust on kõvasti tugevdatud.”4
Kiriku liikmed Saksamaal Selbongenis (sõjajärgselt Zełwągi, Poola) u 1930. aastal kogudusehoone ees kogunemas.