10

Päästmisplaani õpetamine (1. osa)

Sissejuhatus

Päästmisplaan on Taevase Isa õnneplaan Tema laste jaoks. Selle keskmeks on Jeesuse Kristuse lepitus ja see õpetab, miks meil on vaja lepitust. Taevase Isa plaan vastab ka küsimustele „Kust ma tulin? Mis on minu elu eesmärk? Ja kuhu ma lähen pärast surma?”. Tulevased misjonärid peaksid päästmisplaaniga seotud õpetusi hästi mõistma ja olema valmis neid lihtsalt selgitama ja neist väega tunnistama.

Lisaettevalmistus

• Uurige 2. Nefi 2:22–25; Alma 12:32–34; Moosese 1:39.

• Uurige „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 48–50.

• Valmistuge näitama videot „A God Is Our Father” (3:05), mille leiab veebilehelt LDS.org.

• Valmistuge näitama videot „The Plan of Salvation” (4:30), mille leiab veebilehelt LDS.org.

Õpetamissoovitused

Elu enne maa peale tulekut: Eesmärk ja plaan, mis Jumalal meie jaoks on

Soovi korral võite alustada tundi, lauldes koos klassiga kirikulaulu „Olen Jumala laps”. Paluge õpilastel tunni alguses lugeda endamisi läbi laulu „Olen Jumala laps” esimese salmi sõnad. Paluge neil tähele panna, milliseid õpetusi ja põhimõtteid nad sealt leiavad.

Olen Jumala laps,

mind siia saatis Ta.

Mul maise kodu andis Ta

ja kallid vanemad.

Juhatage, aidake

mul leida õige tee.

Elamaks koos Temaga,

mis tegema pean veel.

(Olen Jumala laps, Kiriku lauluraamat, lk 58.)

Märkus: Teine võimalus on näidata tunni alguses videot „God Is Our Father” (3:15). Arutage videot lühidalt ja paluge siis klassil laulda laulu „Olen Jumala laps”.

Hetke pärast paluge õpilastel selgitada, milliseid olulisi õpetusi ja põhimõtteid nad sellest kirikulaulust leidsid. Vajadusel küsige:

• Kus me selle laulu sõnade kohaselt enne maa peale tulemist elasime?

• Mis on nende laulusõnade kohaselt meie elu eesmärk?

Selgitage õpilastele, et misjonäridena on neil võimalus õpetada, mis on elu eesmärk. Paluge ühel õpilasel lugeda ette kaks esimest lõiku pealkirja alt „Elu enne maa peale tulekut: eesmärk ja plaan, mis Jumalal on meie jaoks” (Jutlusta minu evangeeliumi, lk 48).

Võite jagada ka järgmisi Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri sõnu:

„Sügavaim tõde, mille taastamisel saime, on teadmised meie surelikkusele eelnenud elust. Seda tõde ei tea ega õpeta ükski teine kirik. See õpetus on antud kõigest visandina, kuid peamised tõsiasjad tulevad ilmutustes piisavalt sageli kordamisele, et meile teatud põhitõdesid kinnitada” (Our Father’s Plan, 1984, lk 14).

Küsige:

• Kuidas aitab teadmine surelikkusele eelnevast elust ja sellest, et elasime vaimulastena koos Taevase Isaga, anda meie elule surema tähenduse? (Kui õpilased vastavad, võite soovi korral rõhutada järgmist põhimõtet: Kui mõistame, et oleme Taevase Isa lapsed, omandab meie elu maa peal suurema tähenduse.)

Aidake õpilastel seda põhimõtet paremini mõista, näidates neile videot „God Is Our Father” (3:05) ja paluge õpilastel kuulata, milliseid õnnistusi videos kõnelevad inimesed välja toovad.

Pärast video vaatamist küsige õpilastelt:

• Milliseid õnnistusi on videos kõnelenud inimeste sõnul teadmine, et nad on Jumala lapsed, neile toonud?

• Kuidas on teadmine, et olete Jumala lapsed, teie elu mõtestanud?

Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 48 neli viimast lõiku. Juhendage klassi pöörama tähelepanu õpetustele ja põhimõtetele, mis õpetavad, milline eesmärk Jumalal oma laste jaoks on ja mis rolli mängib selle eesmärgi saavutamisel päästmisplaan. Seejärel küsige:

• Mida on Jumala plaan mõeldud Tema laste heaks tegema? (Õpilaste vastustest võib välja kooruda õpetus, et päästmisplaan annab igale Jumala lapsele võimaluse nautida surematuse ja igavese elu õnnistusi. Vajadusel viidake terminite surematus ja ülendus definitsioonidele, mille leiate juhisest „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 58. Rõhutage, et igavene elu on selline elu, mida elab Jumal.)

Päheõppimine Päheõppimine aitab õpilastel valitud kirjakohti mõistma ja armastama hakata. See suurendab ka tõenäosust, et Püha Vaim tuletab neid salme neile vajaduse korral meelde (vt Jh 14:26). Kui palute õpilastel pühakirjakohti pähe õppida, olge oma ootustes ettevaatlik, arvestades iga õpilase võimeid ja olukorda. Õpilasi ei tohiks panna piinlikkust tundma või liigselt muretsema, kui nad ei suuda salme pähe õppida.

Selleks et aidata õpilastel seda õpetust mõista, paluge neil lugeda läbi ja õppida pähe pühakirjakoht Moosese 1:39. Kui neil on olnud aega, et salm meelde jätta ja see peast ette lugeda, küsige:

• Kuidas mõjutab see, kui õpetada Kirikuga tutvujatele, et Jumala eesmärk on tuua meile surematust ja igavest elu, valikuid, mida nad iga päev teevad?

Andke õpilastele hetk aega, et nad võiksid mõtiskleda, millist rolli mängivad Taevase Isa töös „tuua inimesele surematus ja igavene elu” misjonärid (Ms 1:39). Paluge õpilastel vahetada mõtteid mõne teise õpilasega või panna oma mõtted kirja pühakirjapäevikusse.

Loomine ja meie füüsiline keha

Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 49 olev lõik „Loomine”. Paluge õpilastel panna tähele, kui olulisel kohal loomine on Jumala päästmisplaanis. Seejärel küsige:

• Miks on meie arvates maailma loomine Jumala päästmisplaani oluline osa? (Selleks et areneda ja saada selliseks nagu Jumal, pidi igaüks meist saama keha, et võiksime läbida maapealse prooviaja.)

Aidake õpilastel mõista, kui tähtis on saada füüsiline keha, näidates või lugedes neile ette mõtte, mille avaldas õde Susan W. Tanner, kui teenis Noorte Naiste üldjuhatajana. Paluge õpilastel tähele panna, miks tekitas füüsilise keha saamine meis elevust.

„Oma surelikkusele eelnevas asupaigas me saime teada, et keha on üks osa Jumala suurest õnneplaanist meie jaoks. Nagu on kirjas perekonna läkituses: „Surelikkusele eelnevas maailmas tundsid ja kummardasid ‥ vaimupojad ja -tütred Jumalat ‥ kui oma Taevast Isa ning võtsid vastu Tema plaani, mille kaudu võivad Tema lapsed saada füüsilise keha ning saada maapealne kogemus täiuslikkuse poole arenemiseks, ja lõpuks saavutada oma jumalik eesmärk igavese elu pärijatena.” Tegelikult me lausa „tõstsime rõõmukisa” (Ii 38:7), et saame osa sellest plaanist.

Miks me olime nõnda elevil? Me mõistsime igavesi tõdesid oma keha kohta. Me teadsime, et meie keha saab olema tehtud Jumala näo järgi. Me teadsime, et meie keha hakkab olema koduks meie vaimule. Me mõistsime samuti, et meie kehad kogevad valu, haigusi, võimetust ja kiusatusi. Kuid me tahtsime, isegi kärsitult, võtta vastu need väljakutsed, sest me teadsime, et vaid siis, kui meie vaim on lahutamatult seotud mateeriaga, võime me saada oma Taevase Isa sarnaseks (vt ÕL 130:22) ja „saada rõõmu täiuse” (ÕL 93:33).” (Keha pühadus. – 2005. a sügisene üldkonverents)

Seejärel küsige:

• Mis olid need tõed, mida me surelikkusele eelnevas elus mõistsime, mis meis maailma tuleku ja füüsilise keha saamise suhtes elevust tekitasid?

• Miks olime valmis ja tahtsime innukalt tulla maailma, kuigi teadsime, et võime seista surelikkuses silmitsi raskustega?

Andke õpilastele aega mõtiskleda järgmise küsimuse üle: Kuidas selgitaksite Kirikuga tutvujale, mil viisil aitab surelik kogemus meil areneda ja saada rohkem selliseks, nagu on Taevane Isa? Kui aeg lubab, paluge neil lugeda pühakirjakohti, mis on välja toodud „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 49 olevas pühakirjade uurimise kastis, mis asub pealkirja „Loomine” all. Paari minuti pärast paluge õpilastel selgitada enda kõrval istuvale õpilasele, kuidas nad sellele küsimusele vastaksid.

Valikuvabadus ning Aadama ja Eeva langemine

Kirjutage tahvlile pealkirjad:

Mida Aadam ja Eeva Eedeni aias teha said?

Mida Aadam ja Eeva Eedeni aias teha ei saanud?

Paluge õpilastel uurida pühakirjakohta 2. Nefi 2:22–25 ja „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 49 olevat osa „Valikuvabadus ning Aadama ja Eeva langemine”. Paluge poolel klassil koostada lugemise ajal nimekiri asjadest, mida Aadam ja Eeva Eedeni aias teha said (nad võisid elada igavesti süütuse seisundis, nad võisid kasutada oma valikuvabadust, et langetada otsuseid). Ülejäänud poolel klassil paluge koostada lugemise ajal nimekiri asjadest, mida Aadam ja Eeva Eedeni aias teha ei saanud (nad ei saanud areneda ega kogeda vastandlikkust, nad ei saanud kogeda rõõmu, kurbust ega valu, nad ei saanud patustada, nad ei saanud kogeda haigusi ega kannatusi, nad ei saanud seal lapsi). Mõni minut hiljem paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Võiksite paluda ühel õpilasel klassiliikmete vastused tahvlile kirjutada.

Juhtige õpilaste tähelepanu juhises „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 49 välja toodud terminitele füüsiline surm ja vaimne surm. Ilmselt mõistavad kõik õpilased, et füüsiline surm tähendab füüsilise keha surma. Aidake neil mõista, et vaimne surm tähendab eraldatust Jumala juurest. Mõlemat liiki surmad on Aadama langemise tagajärjed. Me saame mõlemat liiki surmast jagu ainult Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

Te võite aidata õpilastel langemise tähtsust päästmisplaanis paremini mõista, näidates neile järgmist president Joseph Fielding Smithi (1876–1972) tsitaati ning paludes ühel õpilasel see klassile ette lugeda:

„Kui Aadam Eedeni aiast välja aeti, määras Issand talle kohtuotsuse. Mõnede arvates oli see kohtuotsus midagi hirmsat. Kuid see pole nii, see oli õnnistus. Ma ei arva, et seda saab üldse mingiks karistuseks pidada kas või varjatud kujul.

Selleks et inimkond päästetud ja ülendatud saaks, on neil vaja saada selles maailmas keha, kogemused ja väljaõpe, mida võib omandada ainult surelikkuses. Issand on öelnud, et tema töö ja hiilgus on „tuua inimesele surematus ja igavene elu” (Ms 1:39). Ilma surelikkuseta jääks see õnnistus saamata. Seega luuakse maailmasid ja täidetakse need Jumala lastega ning neile antakse võimalus läbida surelik eksistents, kaasas valikuvabaduse hinnaline and. Selle anni kaudu valivad nad kas head või halba ja saavad sellele vastavalt eesseisvas igavikus tasu. Me oleme siin surelikus elus tänu Aadama üleastumisele. ‥

Inimese langemisest sai varjatud õnnistus ja vahend, mille kaudu saavutada Issanda eesmärk inimesi arendada, mitte kammitseda.” (Doctrines of Salvation. Koost Bruce R. McConkie, 3-köiteline, 1954–1956, 1. kd, lk 113–114)

Seejärel küsige:

• Miks on sobilik näha Aadama ja Eeva langemises Jumala päästmisplaani ülimalt tähtsat osa? (Aadama ja Eeva langemine võimaldas Jumala vaimulastel saada füüsiline keha ja areneda, et saada selliseks, nagu on Tema.)

Paluge õpilastel vaadata üle juhises „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 50 olev osa „Langemisest õpetamine”. Seejärel paluge õpilastel langemist puudutavat õpetust oma sõnadega kõrvalistujale selgitada.

Meie maapealne elu

Näidake videot „The Plan of Salvation” (4:30) ja laske ühel õpilasel lugeda ette järgmine Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri tsitaat. Paluge õpilastel leida viise, mille poolest sümboliseerib päästmisplaani kolmevaatuseline näidend:

„Kolmeosalist lunastusplaani võiks võrrelda suurejoonelise kolmevaatuselise näidendiga. Esimene vaatus kannab pealkirja „Surelikkusele eelnev elu”. Pühakirjad kirjeldavad seda kui meie esimest seisundit (vt Jd 1:6; Aabr 3:26, 28). Teine vaatus, mis vältab sünnist ülestõusmiseni, on „Teine seisund”. Ja kolmanda vaatuse pealkiri on „Elu pärast surma” või „Igavene elu”.

Meie oleme surelikkuses justkui näitlejad, kes astuvad lavale niipea kui eesriie teise vaatuse alguses üles tõstetakse. Oleme esimesest vaatusest ilma jäänud. Käsikiri sisaldab paljusid omavahel põimunud teemasid ja allteemasid, nii et raske on selgusele jõuda, kes kellega ja mis millega seotud on, kes on kangelased ja kes pahalased. Asja teeb veelgi keerulisemaks see, et me ei ole pelgalt pealtvaatajad – ka meie oleme osa näitetrupist, kogu selle tegevustiku keskel!

Osana igavesest plaanist on meie mälestused surelikkusele eelnevast elust ehk esimesest vaatusest eesriidega varjatud. Kuna me tuleme surelikkusesse teise vaatuse alguses, esimest vaatust mäletamata, pole ka ime, et meil on raske toimuvast aru saada. ‥

Kui arvate, et teid ootavad teises vaatuses ees vaid jõudeelu, rahu ja õndsus, siis peate küll pettuma. Te ei mõista, mis toimub ja miks on asjad nii, nagu nad on.

Kuid pidage meeles! Rida „ja nad elasid õnnelikult igavesti” pole kunagi kirjutatud teise vaatusesse. Need sõnad kuuluvad kolmandasse vaatusesse, kui müsteeriumid on lahendatud ja õiglus jalule seatud. ‥

Selle suurejoonelise näidendi, kõigi aegade suurima draama, jaoks on olemas ka midagi käsikirja taolist. Selles tuuakse välja, kuigi lühidalt, mis toimus esimeses vaatuses – surelikkusele eelnevas elus. Kuigi see pole just kuigi üksikasjalik, saab selle kaudu selgeks kõige eesmärk ja see kirjeldab sündmustikku piisavalt, et aidata teil mõista, milles elu seisneb.

Selleks käsikirjaks, nagu te peaksite juba taibanud olema, on pühakirjad – ilmutused. Lugege neid. Uurige neid. Need selgitavad, kes on inimene, miks Jumal temast hoolib ja miks on meid tehtud „pisut alamaks Jumalast” ent ometi pärjatud „au ja austusega” (Ps 8:4–5).

Pühakirjad kõnelevad tõtt. Neist võite õppida piisavalt kõigi kolme vaatuse kohta, et hoida õiget kurssi ja saada elus juhatust. Need ilmutavad, et „teiegi olite algul Isa juures; see, kes on Vaim, nimelt tõe Vaim;

ja tõde on teadmine asjadest, nii nagu need on ja nagu need olid ja nagu need saavad olema.” (ÕL 93:23–24)” (Boyd K. Packer. The Play and the Plan. – KHS-i küünlavalgusõhtu, 7. mai 1995, lk 2–3; si.lds.org)

Seejärel võiksite küsida:

• Mil viisil sümboliseerib kolmevaatuseline näidend mõnd päästmisplaani osa?

• Miks on selle analoogia järgi paljudel inimestel raske maise elu eesmärki mõista?

• Kust võime selle analoogia kohaselt leida selle suurejoonelise kolmevaatuselise näidendi käsikirja?

• Kuidas aitavad pühakirjad Jumala lastel paremini mõista, milline on nende eesmärk Jumala plaanis?

Selgitage õpilastele, et kui misjonärid õpetavad päästmisplaani, aitavad nad Kirikuga tutvujatel paremini mõista, mis on surelikkuse eesmärk ja kuidas minna tagasi, et elada koos Taevase Isaga (vt Al 12:32–34). Paluge õpilastel lugeda läbi „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 50 olev osa „Meie maapealne elu”. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega lugeda, küsige:

• Kuidas selgitaksite paari lausega selle elu eesmärki?

Öelge õpilastele, et Kirikuga tutvujatel on oluline mõista, et ettevalmistus Jumala juurde naasmiseks sõltub otsustest, mida maapealse elu jooksul teeme. Otsused pidada Jumala käske aitavad meil Taevasele Isale ligineda, samas Jumala käskude rikkumine takistab meid Tema juurde minemast. Kirjutage tahvlile:

Patu tagajärjed:

Seejärel küsige:

• Millised on patu tagajärjed? (Vajadusel innustage õpilasi vaatama üle „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 50 oleva osa „Meie maapealne elu” teine lõik. (Kuigi nad võivad kasutada erinevaid sõnu, peaksid õpilased mõistma järgmisi tõdesid: Patt teeb meid õnnetuks ja toob endaga süü- ja häbitunde. Patu tõttu ei ole me enam puhtad ega väärilised, et naasta Jumala juurde. Patt takistab meid Taevase Isa juurde naasmast, välja arvatud juhul, kui saame oma patu andeks.)

• Kuidas aitab patu tagajärgede mõistmine Kirikuga tutvujatel valmistuda võtma vastu sõnumit lepitusest?

Tuletage õpilastele meelde, et selles elus kogevad kõik vaimset surma – me oleme Jumala juurest eraldatud. Küsige õpilastelt:

• Kuidas aitab Jeesuse Kristuse evangeelium meil vaimsest surmast üle saada ja Jumala juurde naasta? (Kui õpilased vastavad, võite neilt soovi korral küsida, kuidas aitavad usk Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus, ristimine vee alla kastmise teel ja Püha Vaimu and eraldivõetuna meil langemise tagajärgedest üle saada ja Jumala juurde naasmiseks valmistuda.)

On väga oluline, et õpilased saaksid võimaluse selles tunnis käsitletud päästmisplaani eri osade selgitamist harjutada. See aitab neil paremini mõista õpetusi ja põhimõtteid, mida nad Kirikuga tutvujatele õpetavad.

Jagage õpilased paaridesse. Andke neile piisavalt aega, et paarilised saaksid valmistada õpetamiseks ette viie- kuni kümneminutilise õppetunni teemal “Mis on meie maapealse elu eesmärk?” Las õpilased vaatavad üle “Jutlusta minu evangeeliumi” lk 49–50 class=“cross-ref” href=“../../manual/preach-my-gospel-a-guide-to-missionary-service/what-do-i-study-and-teach/lesson-2-the-plan-of-salvation.html?para=figure3_p10#figure3_p10”> oleva materjali, muuhulgas pühakirjade uurimise kastis välja toodud pühakirjakohad. Juhul kui neil on olemas misjonäride brošüür “Päästmisplaan”, võiksid nad uurida sealt lk 2–9. Kui õpilased valmistuvad, kõndige klassis ringi ja aidake neil valmistada päästmisplaani eri osade kohta ette lihtsaid ja lühikesi selgitusi. Kinnitage veelkord, et nende õpetus on vägevam, kui nad kasutavad sõnumi osana pühakirjasalme ja tunnistavad käsitlusel olevatest õpetustest ja põhimõtetest.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, et materjal üle vaadata ja lühike õppetund ette valmistada, määrake iga paar mõnda teist paari õpetama. Seejärel vahetage pooli, nii et igal paaril oleks võimalus õpetada. Kui kõik paarid on õpetamise lõpetanud, paluge neil arutada õpilastega, keda nad õpetasid, järgmisi küsimusi:

• Mida tegid õpetajad hästi?

• Millised meetodid oleksid muutnud ettekande veelgi tõhusamaks?

Kui igal paaril on olnud võimalus õpetada ja oma õpetamist hinnata, paluge klassiliikmetel tekkinud mõtteid ka ülejäänud klassiga jagada.

Tunni lõpetuseks kirjutage tahvlile järgmine lause ja paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas suurendavad need põhimõtted nende soovi misjonil teenida:

Igaüks, keda te kohtate, on Taevase Isa laps, keda Ta armastab.

Igaüks, keda te kohtate, kannab endaga koormat, mis on tekkinud pattude tagajärjel, mida pole Kristuse puhastava lepituse kaudu eemaldatud.

Paluge paaril õpilasel rääkida, mida nad tunnevad, kui nende lausete üle mõtlevad. Soovi korral võite tunni lõpus küsida õpilastelt, kas keegi neist sooviks klassile päästmisplaani puudutavatest õpetustest tunnistada.

Üleskutse

Jätkuv areng. Nii õpetajad kui ka misjonärid peavad õppima tõhusa õpetamise põhimõtteid ja rida rea peale omandama tõhusa õpetamise oskusi uurimise, usu, harjutamise ja kogemuse kaudu. Iga misjonäri eesmärk peaks olema esindada maailma Päästjat nii hästi kui võimalik ja olla Jumalalt tulnud õpetaja (vt Jh 3:2). Need, kes iga päev Issandat appi hüüavad, tunnevad Tema abi, kui püüavad üha paremaks saada.

Kutsuge õpilasi üles päästmisplaani paremini mõistma ja oma õpetamisoskusi arendama, valides ühe järgmistest tegevustest, mille kallal klassiväliselt töötada:

• Vaadake üle „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 58–59 olevad võtmesõnad. Harjutage iga termini oma sõnadega selgitamist, kasutades selleks lihtsaid ja tõeseid lauseid.

• Vaadake üle „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 49–50 olevad pühakirjade uurimise kastide kirjakohad. Valige paar pühakirjasalmi, mida sooviksite päästmisplaani eri osade õpetamisel kasutada, ja märkige need oma pühakirjades ära. Soovi korral võite nendest paar tükki pähe õppida.

• Tehke enda jaoks valmis päästmisplaani õpetamise kondikava. Soovi korral võite selleks kasutada õpetamissoovitusi, mille leiate juhisest „Jutlusta minu evangeeliumi” lk 55–58.

• Mõtelge ajale, mil teadmine päästmisplaanist on teie elu õnnistanud. Kirjutage selle kogemuse kokkuvõte oma pühakirjapäevikusse või jagage seda sõbraga.