Seminelí
1 Kolinitō 15:29


1 Kolinitō 15:29

“Ko e hā ʻoku Papitaiso ai ʻA Kinautolu [maʻá e Pekiá]?”

ʻĪmisi
Baptismal font in the Ogden Utah Temple.

Naʻe kau ha tokolahi ʻo e Kāingalotu ʻi Kolinitoó ʻi he papitaiso maʻa ʻenau ngaahi kui kuo pekiá, ka naʻe ʻi ai ha niʻihi naʻe ʻikai ke nau tui ki he Toetuʻu ʻo e maté. Naʻe tokoniʻi kinautolu ʻe Paula ke nau ʻiloʻi ʻoku tau fakahoko ʻa e ngaahi ouau maʻá e kau pekiá ʻi he tui ʻe fokotuʻu hake kitautolu kotoa ʻe Kalaisi ke tau toe moʻui ʻi he Toetuʻú. ʻOku fakataumuʻa ʻa e lēsoni ko ʻení ke tokoniʻi koe ke ke holi mo palani ke toe mahuʻingamālie ange hoʻo kau atu ki he hisitōlia fakafāmilí mo e ngāue fakatemipalé.

ʻOange ha ngaahi faingamālie ke fakaʻaongaʻi ai. Ko e taumuʻa ʻo hono akoʻi ʻo e ongoongoleleí ke tokoniʻi e kau akó ke nau fakakaukau mo ongoʻi ha holi ke moʻui ʻaki e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí pea ngāueʻi leva e ngaahi meʻa ʻoku holi ki ai honau lotó. ʻOange ki he kau akó ha ngaahi faingamālie ʻi he kalasí ke nau palani ke fakaʻaongaʻi e ngaahi moʻoni ʻoku nau ako ʻi heʻenau moʻuí. ʻI he taimi ʻoku nau faʻu ai ha palani ke fakaʻaongaʻi e meʻa ʻoku nau akó, ʻe fakatupulaki ʻe he kau akó ʻenau malava ke moʻui ʻaki e ngaahi moʻoni ʻoku akoʻi ʻi he lēsoní.

Teuteu ʻa e tokotaha akó: Fakaafeʻi e kau akó ke nau haʻu mateuteu ke vahevahe ʻenau fuʻu ʻakau fakafāmilí pe fai ha talanoa fekauʻaki mo ha kui naʻe ʻikai ke ne maʻu e ongoongoleleí pe maʻu e ngaahi ouau ʻo e fakamoʻuí mo e hākeakiʻí.

Ngaahi ʻEkitivitī Ako ʻOku Ala Fakahokó

Ko e mahuʻinga ʻo e fakamoʻoní

ʻOku fakataumuʻa ʻa e ʻekitivitī ko ʻení ke hoko ko ha founga ʻoku ongo maʻamaʻa mo fakafiefia ke tokoni ki he kau akó ke nau fakakaukau ki he fekauʻaki ʻa e toetuʻú mo e ngāue ʻoku fakahoko ʻi he temipalé maʻanautolu kuo pekiá. Kapau ʻe fiemaʻu, liliu e ongo ʻuluaki fakatātaá ke felāveʻi mo e anga fakafonuá mo makehe ki he kau akó.

Siviʻi e fakatātā ʻe tolu ko ʻení. Fakakaukau ki he fekauʻaki ʻa e ongo fakatātā ʻi he seti takitaha.

Seti ‘uluaki

ʻĪmisi
The Orchestra at Temple Square, May 2007. They are participating in the performance of the oratorio “Elijah” that took place in the Tabernacle on Temple Square.

Kuaea Tāpanekalé, koniseti “Elijah”, Mē 2007

ʻĪmisi
Portland, OR Six Stakes Dance Festival

Seti ua

ʻĪmisi
Vegetables, tomatoes, broccoli an carrots
ʻĪmisi
Young men running.

Seti tolu

ʻĪmisi
Jesus Christ’s empty tomb - set at Goshen, Utah
ʻĪmisi
Daytime photo of the Guadalajara Mexico Temple.
  • Te ke fakamatalaʻi fēfē ki ha taha ʻa e vā ʻi he vahaʻa ʻo e fonualoto ʻo e Fakamoʻuí mo e ngaahi temipale ʻo onopōní?

ʻI he taimi naʻe ʻilo ai ʻe he ʻAposetolo ko Paulá naʻe akoʻi ʻe ha niʻihi fakafoʻituitui ʻi Kolinitō naʻe ʻikai ha toetuʻú, naʻá ne fakamahinoʻi kuo ʻosi fai ʻe he Kāingalotú ha meʻa naʻe fakamoʻoni ki he moʻoni ʻo e toetuʻú.

Lau ʻa e 1 Kolinitō 15:29 , ʻo kumi ki he founga naʻe ʻuhinga ki ai ʻa Paulá.

  • Te ke toe fakalea fēfē nai ʻi hoʻo lea pē ʻaʻau ʻa e meʻa ʻoku akoʻi ʻe Paula ʻi he veesi 29 ?

  • ʻOku hoko fēfē nai ʻa e papitaiso maʻá e pekiá ko ha fakamoʻoni ki he Fakamoʻuí, ʻEne Fakaleleí, mo e Toetuʻú?

Kapau ʻoku fiemaʻu tokoni e kau akó ki hono tali e fehuʻi kimuʻá, fakakaukau ke ʻoange kiate kinautolu ha fakamatala mei he konga “Fakamatala Fakamahino mo e Puipuituʻá” ʻi he fakaʻosinga ʻo e lēsoni ko ʻení.

Papaitaiso maʻá e pekiá

Ko e moʻoni ʻe taha te tau lava ʻo ako mei he 1 Kolinitō 15:29 ʻa ia ko e malava ke kei maʻu ʻe kinautolu kuo pekia teʻeki papitaisó ʻa e ouau mahuʻinga ko ʻení ʻo fakafou ʻi he ngāue ʻoku fakahoko ʻi he ngaahi temipalé.

Fakakaukau ke fakaafeʻi e kau ako naʻa nau fai e ʻekitivitī teuteu ʻa e tokotaha akó ke vahevahe fekauʻaki mo honau ngaahi ʻofaʻanga ne pekia teʻeki papitaisó. Fakakaukau ke kole ki he kau akó ke nau fakakaukau ki he founga naʻe liliu, pe ʻe lava ke liliu ai e niʻihi fakafoʻituitui ko ʻení ʻe he papitaiso maʻá e pekiá.

Naʻe akoʻi ‘e Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī (1910–2008) fekauʻaki mo e founga ʻe lava ke fakafehokotaki ai kitautolu mo Sīsū Kalaisi ʻi heʻetau kau ki he ngāue fakatemipalé:

ʻĪmisi
Frontal half-length portrait of President Gordon B. Hinckley. President Hinckley’s hands are resting on the back of a chair. The image is the official Church portrait of President Hinckley as of 1995. This was President Hinckley’s last official portrait. President Hinckley died 27 January 2008.

ʻOku ou pehē ʻoku meimei ke ofi ange ʻa e ngāue fakafofonga maʻá e pekiá ki he feilaulau fakafofonga naʻe fakahoko tonu ʻe he Fakamoʻuí ʻi ha toe ngāue ʻoku ou ʻiloʻi. ʻOku foaki ia ʻi he ʻofa, ʻo ʻikai ha ʻamanaki ki ha totongi huhuʻi, pe totongi fakafoki pe ha meʻa pehē. Ko ha tefitoʻi moʻoni nāunauʻia ia [fireside in Birmingham, England, 29 Aug. 1995].

(Gordon B. Hinckley, “Excerpts from Recent Addresses of President Gordon B. Hinckley,” Ensign, Jan. 1998, 73)

  • ʻE tokoni fēfē nai ʻetau kau ʻi he papitaiso maʻá e pekiá mo e ngaahi ngāue fakatemipale kehé ke tau hoko ʻo hangē ange ko e Fakamoʻuí?

Fakaloloto ʻa e mahino ʻokú ke maʻú

Fakakaukauloto ʻokú ke aleaʻi mo ho ngaahi kaungāmeʻá hoʻomou palani ki he fakaʻosinga ʻo e uiké ʻi ha ʻaho ʻe taha ʻi he akó. ʻOku pehē ʻe ha kaungāmeʻa ʻe taha ʻokú ne fiefia ke ʻalu ki he temipalé ʻo fakahoko e papitaiso maʻá e pekiá fakataha mo ha toʻu tupu kehe ʻi hono uōtí. ʻOku ʻi ai ha kaungāmeʻa ʻe taha ko Keia, ʻoku fofonga puputuʻu peá ne fehuʻi ange, “Papitaiso maʻá e pekiá? Ko e hā ia?”

  • Te ke maʻu nai ha loto falala fēfē ʻi hono tali e fehuʻi ko ʻení ʻi ha founga ʻe lava ke mahino ai kia Keia?

Tuku ha taimi ke fakaloloto ai ʻa e mahino ʻokú ke maʻú kau ki he ouau ʻo e papitaiso maʻá e pekiá ʻaki haʻo fili ha maʻuʻanga tokoni ʻe taha pe lahi ange mei heni ke ke ako pe ko haʻo fekumi ki ha ngaahi maʻuʻanga tokoni pē ʻaʻau. ʻI hoʻo akó, kumi ha ngaahi meʻa te ke lava ʻo vahevahe mo ha taha hangē ko Keiá ʻa ia ʻokú ne fiemaʻu ke mahino lelei ange ʻa e founga ko ʻení.

ʻIloʻi e ngaahi fiemaʻu ʻa e kau akó. Makehe mei hono ʻoange e ngaahi maʻuʻanga tokoni ki he kau akó ke nau akó, mahalo ʻe lelei ange ke tuku ke nau fekumi mo ʻiloʻi ʻiate kinautolu pē ʻa e ngaahi maʻuʻanga tokoni ʻa ia ʻe ala tokoni ke nau ʻahiʻahi kumi ai ha ngaahi maʻuʻanga fakamatala ʻoku falalaʻangá.

ʻE ala ʻaonga foki ki he kau akó hono ako ha toe ngaahi maʻuʻanga tokoni ʻi he konga “Fakamatala Fakamahino mo e Puipuituʻá” ʻi he fakaʻosinga ʻo e lēsoni ko ʻení.

Tānaki atu ki hono kole ki he kau akó ke vahevahe e meʻa ne nau ako mei heʻenau akó, fakakaukau ke ʻoange foki ha faingamālie ke nau akoako fakamatalaʻi ai e tokāteline ʻo e papitaiso maʻá e pekiá ki ha taha hangē ko Keia ʻoku ʻikai ke maheni mo e ouau ko ʻení. ʻE lava ke fakahoko ʻeni ʻo fakafou ʻi hano fakatulamaʻi pe ko hono ʻai ke hiki ʻe he kau akó ʻenau ngaahi fakamatalá pea vahevahe e meʻa ne nau tohí. Fakakaukau ke fakaafeʻi e kau akó ke nau ngāue tautau toko ua pe ʻi he fanga kiʻi kulupu iiki ke fakaʻatā ha tokolahi ke nau maʻu ha faingamālie ke fakamatalaʻi, vahevahe, mo fakamoʻoni ai. ʻE lava ke fakaʻaongaʻi ʻa e ngaahi meʻa ko ʻení ʻi heʻenau fakamatalá:

  • Ko e meʻa ʻoku fakahaaʻi mai ʻe he ouau ʻo e papitaiso maʻá e pekiá fekauʻaki mo e ongo ʻoku maʻu ʻe heʻetau Tamai Hēvaní mo Hono ʻAlo ko Sīsū Kalaisí kiate kitautolu takitaha.

  • Ko e ngaahi meʻa naʻá ke aʻusia ʻi hoʻo kau ʻi he ouau ko ʻení.

Ngāueʻi e meʻa kuó ke akó

Fakakaukau ki hoʻo ngaahi aʻusia fakatāutaha ʻi he hisitōlia fakafāmilí mo e ngāue temipalé. Fakakaukau ki he meʻa kuó ne ʻai ke mahuʻingamālie ʻa e ngaahi aʻusia ko ʻení mo ha ngaahi faingataʻa pē kuó ke fehangahangai mo ia. Faʻu leva ha palani faingofua mo fakatāutaha fekauʻaki mo e founga te ke fakaʻaongaʻi ai e meʻa kuó ke ako mo ongoʻi he ʻaho ní. Hangē ko ʻení, mahalo te ke fakakaukau ke faʻu ha palani ʻoku felāveʻi mo e ʻalu ki he temipalé, maʻu ha lekomeni temipale, fakaʻaongaʻi e FamilySearch ke kumi e hingoa hoʻo ngaahi kui ʻoku fiemaʻu ke nau maʻu e ouau ʻo e papitaisó, fai ha meʻa ke toe mahuʻingamālie ange ai hoʻo aʻusia ʻi he temipalé, pe fakakaukau ki ha taha ʻo hoʻo ngaahi fakakaukau fakalaumālie pē ʻaʻaú. Muimui ʻi he ngaahi ueʻi ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ke faʻu ha palani ʻoku feʻunga mo koé. Lēkooti hoʻo palaní ʻi hoʻo tohinoa akó.

Fakamatala Fakamahinó mo e Puipuituʻá

ʻOku fekauʻaki fēfē nai ʻa e papitaiso maʻá e pekiá mo Sīsū Kalaisi mo ʻEne Toetuʻú?

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā D. Toti Kulisitofāsoni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo pehē:

ʻĪmisi
Portrait of Elder D. Todd Christofferson. Photographed in March 2020.

Ko ʻetau vēkeveke ke huhuʻi ʻa e pekiá pea ko e taimi mo e ngaahi maʻuʻanga tokoni ʻoku tau fakaʻaongaʻi ke fakahoko ʻaki iá, ko hono tumutumú, ko hono fakahā ia ʻo ʻetau fakamoʻoni fekauʻaki mo Sīsū Kalaisí. Ko ha fakamatala mālohi ia ʻoku lava ke tau fai ʻo kau ki Hono ʻulungāngá pea mo Hono misiona fakalangí. ʻUluakí, ʻoku fakamoʻoni ki he Toetuʻu ʻa Kalaisí; [pea] ko hono uá, ki he taʻefakangatangata ʻo ʻEne Fakaleleí. …

ʻOku tau papitaiso maʻá e pekiá he ʻoku tau ʻilo te nau toetuʻu.

(D. Todd Christofferson, “The Redemption of the Dead and the Testimony of Jesus,” Ensign, Nov. 2000, 10)

Naʻe fakahoko nai ʻe he kāingalotu ʻo e Siasi ʻo Kalaisí ʻi he kuonga ʻo e Fuakava Foʻoú ʻa e papitaiso maʻá e pekiá?

Naʻe toki fakahoko pē ʻa e papitaiso fakafofongá hili e toetuʻu ʻa Sīsuú. Ko e potufolofola pē ʻi he Tohi Tapú ʻoku lave ki he papitaiso maʻá e pekiá ko e 1 Kolinitō 15:29 , neongo ʻoku fakamoʻoniʻi ʻi he ngaahi fakamatala ʻi he kuonga muʻá naʻe fakahoko ʻe he kau Kalisitiane ʻo e kuonga muʻá ʻa e papitaiso maʻá e pekiá.

“Naʻe akoʻi ʻe Sīsū Kalaisi ʻoku mahuʻinga ʻa e papitaisó ke maʻu ai ʻa e moʻui taʻengatá (vakai, Sione 3:5). Naʻe papitaiso ʻa Paula pea naʻá ne akoʻi te tau lava ʻo ‘felakaʻi ʻi he moʻui foʻou’ ʻo fakafou ʻi he ouau mahuʻinga ko ʻení ( Loma 6:4 ; vakai foki, Ngāue 9:18). Ka kuo laui miliona e fānau ʻa e Tamai Hēvaní kuo nau pekia ʻikai ha ʻilo kia Sīsū Kalaisi pe maʻu ʻa e ouau mahuʻinga ʻo e papitaisó. ʻOku fokotuʻu mai ʻe he fakamatala ʻa Paula ki he papitaiso maʻá e pekiá naʻe ʻilo ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí ʻi he kuonga muʻá ki he palani ʻa e ʻOtuá ke huhuʻi ʻa e pekiá (vakai foki, Sione 5:25, 28 ; 1 Pita 3:18–19 ; 4:6 )” (New Testament Student Manual [2014], 385).

Ko e fē taimi naʻe kamata fakahoko ai ʻe he kāingalotu ʻo e Siasi ʻo Kalaisí ʻi he ngaahi ʻaho kimui ní ʻa e papitaiso maʻá e pekiá?

Ko e fē ha feituʻu te u lava ʻo ako lahi ange ai fekauʻaki mo e papitaiso maʻá e pekiá?

“Ko e Hā ʻa e Papitaiso maʻá e Kakai Pekiá?” (1:22), maʻu ʻi he ChurchofJesusChrist.org

“Tataki ʻe ha Ongo ʻAposetolo ʻe Toko Ua ha ʻAʻahi Fakaʻaliʻali ʻo e Temipale Italy Rome” (11:31; leʻo mei he taimi 1:23 ki he 4:13)

‘Ekitivitī Fakalahi ki he Akó

Kau ʻi he ngāue fakatemipalé mo e hisitōlia fakafāmilí

Ke tokoni ke ueʻi e kau akó ke nau kau ʻi he ngāue temipalé mo e hisitōlia fakafāmilí, fakakaukau ke fakaafeʻi e kau akó ke ako e lea “ʻE Liliu ʻa e Loto ʻo e Fānaú” (Ensign pe Liahona, Nōvema 2011, 24–27) ʻe ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá. Ko e hā ha niʻihi ʻo e ngaahi fakaafe naʻe fai ʻe ʻEletā Petinā ki he toʻutupú? Ko e hā ʻokú ne fai ai e ngaahi fakaafe ko iá? Ko e hā e ngaahi tāpuaki ʻoku maʻu mei hono fakahoko ʻo e ngāue temipalé mo e hisitōlia fakafāmilí?

Paaki