Seminelí
2 Kolinitō 13


2 Kolinitō 13

“ʻEke Kiate Kimoutolu, Pe ʻOku Mou ʻi he Tuí”

ʻĪmisi
Ko ha fefine ʻoku tuʻu ʻo sio ki hono ʻatá ʻi ha matapā sioʻata ʻo ha fale. Te ke lava ʻo sio ki ha hala ʻi he koló mei mui.

Kuo faʻa hoko ‘a e fakaanga lahi ki he kau taki ʻi he puleʻanga ʻo e ʻOtuá. Lolotonga e kuonga ʻo e Fuakava Foʻoú, naʻe fakaangaʻi ʻa Paula ʻe ha niʻihi ʻo e kāingalotu ʻo e Siasí ʻi Kolinitoó. Naʻá ne tali ʻaki hano fakaafeʻi kinautolu ke nau vakaiʻi ʻenau fehokotaki mo Kalaisí. ʻE lava ke tokoniʻi koe ʻe he lēsoni ko ʻení ke ke ikunaʻi ʻa e ʻahiʻahi ke fakaangaʻi e niʻihi kehé, kau ai ʻa e kau taki ʻo e Siasí, ʻaki hano vakaiʻi hoʻo tui faivelenga ki he ʻEikí.

Ko hono poupouʻi ʻo e lau folofola fakaʻahó. Poupouʻi e ako fakaʻaho ʻo e folofolá ʻaki hano ʻoange maʻu pē ha faingamālie maʻá e kau akó ke nau vahevahe ha niʻihi ʻo e ngaahi meʻa kuo nau ako mo ongoʻi lolotonga ʻenau ako fakafoʻituitui e folofolá.

Teuteu ʻa e tokotaha akó: Fakaafeʻi e kau akó ke nau fakaʻuhingaʻi e faikehekehe ʻi hono fai ha ngaahi fehuʻi faitotonu pe hohaʻa fekauʻaki mo ha meʻa naʻe akoʻi pe lea ʻaki ‘e ha taki ʻo e Siasí mei hono fakaangaʻi e tokotaha ko iá.

Ngaahi ʻEkitivitī Ako ʻOku Ala Fakahokó

Ngaahi fehuʻi faitotonu pe fakaangaʻi?

Aleaʻi mo e kalasí ʻa e ngaahi fehuʻi ko ʻení. Kapau naʻe fakaʻaongaʻi e teuteu ʻa e tokotaha akó, fakakaukau ke kole ki he kau akó ke vahevahe ʻenau fakakaukaú.

  • Ko e hā ha ngaahi sīpinga ʻo e founga ʻe ala fakaangaʻi ai ʻe he kakai ʻo e ʻaho ní ʻa e kau taki ʻo e Siasí?

  • Ko e hā ʻa e faikehekehe ʻo hono maʻu ha ngaahi fehuʻi faitotonu pe ngaahi hohaʻa fekauʻaki mo ha meʻa naʻe akoʻi pe lea ʻaki ‘e ha taki ‘o e Siasí mei hono fakaangaʻi e tokotaha ko iá?

Tokoni ke mahino ki he kau akó ʻa e faikehekehe ko ʻení. ʻE lava ke tokoni atu e ngaahi meʻa ko ʻení.

Ko e angamahení, ʻoku ʻuhinga ʻa e fakaangaʻi ha tahá ke fakamāuʻi kovi kinautolu, ʻo ʻohake ʻenau ngaahi tōnounoú pe fehalākí. ʻI he folofolá, ʻe lava ke ui ʻa e fakaangá ko e lea kovi pe lāungaʻi ha taha.

ʻOku malava pē ke fakatokangaʻi e ngaahi fehalaaki pe vaivaiʻanga ʻa e niʻihi kehé kae ʻikai loto fakaanga. ʻOku tau loto fakaanga ʻi he taimi ʻoku tau lea pe tohi ai fekauʻaki mo e niʻihi kehé ʻi ha founga fakamaau pe koví.

  • Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke ikunaʻi e ʻahiʻahi ke fakaangaʻi e niʻihi kehé, kau ai e kau taki ʻo e Siasí?

ʻI hoʻo ako ʻa e 2 Kolinitō 13, kumi e founga ʻe lava ke tau fakaʻehiʻehi ai mei he loto fakaangá, tautautefito kiate kinautolu kuo uiuiʻi ʻe he ʻEikí ke nau taki ʻi Hono Siasí.

Fakaangá, lea koví, mo e lāungá

ʻOku mahino naʻe fakaangaʻi ʻe ha niʻihi ʻo e Kāingalotu ʻi Kolinitoó ʻa Paula (vakai ki he 2 Kolinitō 10:10; 12:10–15). Naʻe ui kinautolu ʻe Paula ʻi he 2 Kolinitō 13:1–2, ke nau fakatomala ʻi ha lea mālohi.

Lau ʻa e 2 Kolinitō 13:3, ʻo kumi e meʻa naʻe fekumi ha niʻihi ʻo e kāingalotu ʻo e Siasí ʻi Kolinitoó meia Paula ke fakamoʻoniʻí. Mahalo ko e fiemaʻu ko ia ʻe he kakai ko ʻení ke nau sio ki ha fakamoʻoni naʻe lea moʻoni ʻa Paula maʻa Kalaisí, ko ha fakamoʻoni makehe ia naʻe fakaangaʻi fakahāhā ia ʻe he kakaí. Lau ʻa e lea ko ʻeni ʻa Palesiteni Henelī B. ʻAealingi ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻo kumi e founga ʻe lava ke uesia ai kitautolu ʻi hono fakaangaʻi hotau kau takí.

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo Palesiteni Henelī B. ʻAealingi, faitaaʻi ʻi Māʻasi 2018.

Naʻe fai ʻe Palesiteni Siaosi Q. Kēnoni ha fakatokanga te u ʻoatu ia ko ʻeku fakatokanga. ʻOku ou tui naʻe moʻoni ʻene leá: “… ‘Oku hala ha taha … ʻoku lava ke lea kovi ki he pani ʻa e ʻEikí pe fakamāuʻi e mafai ʻo e ʻOtuá ʻi māmani ʻo taʻe-fakatupu houhau ai kiate Ia. ʻE mavahe ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní mei ha faʻahinga taha pehē, pea ʻe ʻalu ia ʻi he fakapoʻulí. ʻI heʻene peheé, ʻoku ʻikai ʻapē te mou sio ki hono mahuʻinga ke tau tokangá?”

(Henry B. Eyring, “Ko e Mālohi ʻo e Poupou ʻi he Tuí,” Ensign pe Liahona, Mē 2019, 59)

Fakakaukau ki he ngaahi fakamatala fakafolofola ko ʻení mo e faikehekehe ʻoku nau fakahaaʻi ʻi hono ngāue ʻaki ʻo e tuí pea mo hono maʻu ʻo e loto fakaangá:

Sione 6:60, 66–69 . Fakafehoanaki e tali ʻa Pita ki he ngaahi akonaki ʻa e Fakamoʻuí ki he meʻa naʻe fai ʻe ha kau ākonga tokolahi kehe.

Nōmipa 14:2, 6–9, 35–38 . Fakafehoanaki e ngaahi lea mo e tōʻonga ʻa Sōsiua mo Kēlepi ki he ngaahi lea mo e tōʻonga ʻa kinautolu naʻa nau fakatupu ke lāunga e kau ʻIsilelí kia Mōsese mo e ʻEikí.

1 Nīfai 2:12–13, 16, 19–21 . Fakafehoanaki e ngaahi ngāue ʻa Nīfaí kia Leimana mo Lēmiuelá.

Makehe mei he meʻa ʻoku ako ʻe he kau akó ʻi he 2 Kolinitoó, te nau lava foki ʻo ako ha taha ʻo e ngaahi talanoa ko ʻení pe ko ha ngaahi talanoa lahi ange. Hili iá te nau lava ʻo vahevahe ʻa e meʻa ne nau ako fekauʻaki mo e ngaahi nunuʻa ʻo hono fakaangaʻi ʻo e ʻEikí pe ko ʻEne kau tamaioʻeikí. ʻI hoʻo teuteu ke akoʻi e lēsoni ko ʻení, toʻo ha kiʻi taimi ke ako ai e puipuituʻa ʻo e ngaahi fakamatala ko ʻení ke mateuteu ke tali e ngaahi fehuʻi ʻe ala maʻu ʻe he kau akó.

ʻE lava leva ke aleaʻi ʻe he kau akó ‘enau ngaahi tali ki he ngaahi fehuʻi ko ʻení ʻo tauhoa pe ʻi ha fanga kiʻi kulupu iiki.

  • Ko e hā ʻoku akoʻi mai ʻe he fakamatala ko ʻení fekauʻaki mo e faikehekehe ʻi he loto fakaangá pea mo hono ngāue ʻaki ʻo e tuí pea mo e ngaahi nunuʻa ʻo e meʻa takitaha?

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku mavahe ai ʻa e Laumālié ʻi he taimi ʻoku “lauʻikoviʻi” pe “fakaangaʻi” ai ʻe he kakaí ʻa kinautolu kuo ui ʻe he ʻEikí ke tataki Hono Siasí?

  • Ko e hā ha ngaahi founga te tau lava ai ʻo ngāue ʻi he tuí kapau ʻoku ʻi ai haʻatau ngaahi fehuʻi fekauʻaki mo e meʻa kuo akoʻi ʻe ha taki ʻo e Siasí pe ʻikai ke tau loto tatau mo ha meʻa kuo akoʻi ʻe ha taki ʻo e Siasí?

Fakaʻehiʻehi mei he fakaangá

Lau ʻa e 2 Kolinitō 13:5–6, ʻo kumi ki he faleʻi naʻe fai ʻe Paula ki he Kāingalotu Kolinitō naʻa nau fehuʻia pe naʻe folofola ʻa e ʻEikí ʻo fakafou ʻiate iá. Mahalo ʻe tokoni ke ʻiloʻi ko e kau siʻakíko ha taha ʻoku taʻetaau pe ʻikai ikunaʻi ha sivi.

Fakaʻosi ʻa e lea ko ʻení ʻo makatuʻunga ʻi he meʻa naʻe akoʻi ʻe Paulá: ʻOku totonu ke tau …, kae ʻoua te tau fakaangaʻi e kau taki ʻo e Siasí.

Fakangofua ke fakaʻaongaʻi ʻe he kau akó ʻenau lea pē ʻanautolu ke ʻiloʻi ha tefitoʻi moʻoni meimei tatau mo ʻení:

ʻOku totonu ke tau vakavakaiʻi ʻetau faivelenga ki he ʻEikí, kae ʻoua te tau fakaangaʻi e kau taki ʻo e Siasí.

Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni ʻAealingi ʻa e meʻá ni fekauʻaki mo ʻetau tōʻonga fakakaukau kiate kinautolu ʻoku ui ʻe he ʻEikí ke ngāué. Kumi e founga ʻoku fakamālohia ai ʻe heʻene ngaahi leá ʻa e meʻa naʻe akoʻi ʻe Paula ʻi he 2 Kolinitō 13:3, 5:

ʻĪmisi
Tā fakaʻofisiale ʻo Palesiteni Henelī B. ʻAealingi, faitaaʻi ʻi Māʻasi 2018.

ʻOku fiemaʻu e tuí ke ʻiloʻi [ʻoku] ʻafioʻi lelei [‘e Sīsū Kalaisi] ‘a e kakai ʻokú Ne uí, meʻa te nau malava mo aʻusiá, pea ʻoku ʻikai ke hala ʻEne uiuiʻí.

Mahalo ʻe malimali pe kalokalo ha niʻihi ʻi he fakatahaʻangá ni—ʻa kinautolu ne fakakaukau ne hala hono uiuiʻi kinautolú pea pehē kiate kinautolu ʻoku nau fakakaukau ʻoku ʻikai ke tonu hono ui ʻo ha niʻihi ke ngāue he puleʻanga ʻo e ʻOtuá. Ko ʻeku faleʻi ki he ongo kulupu ko ʻení ke fakatatafe atu e faʻahinga loto fakamaau pehení, kae ʻoua ke lelei hoʻo sió ʻo hangē ko e sio ʻa e ʻEikí. Ko e fakamaau ʻoku tonu ke ke faí, ko e ʻilo ʻokú ke malava ke maʻu e fakahaá pea ngāue taʻe ilifia ai.

(Henry B. Eyring, “ʻOku Tataki ʻe he ʻEikí Hono Siasí,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2017, 82)

  • ʻE tokoniʻi fēfē kitautolu ʻe he faleʻi ʻa Palesiteni ʻAealingí kapau ʻoku ʻahiʻahiʻi kitautolu ke tau fakamaauʻi pe fakaangaʻi e kau taki kuo fili ʻe he ʻEikí?

  • ʻOku tokoniʻi fēfē kitautolu ʻe heʻetau vakaiʻi ʻetau faivelenga kia Sīsū Kalaisí ke ʻoua te tau lea kovi pe fakamāuʻi e niʻihi kehé?

Sivisiviʻi Koe

ʻI he taimi ʻoku ʻinitaviu ai kitautolu ke maʻu ha lekomeni temipalé, ʻoku kole mai ke tau poupouʻi e kau taki ʻo e Siasí. Naʻe fokotuʻu mai ʻe Palesiteni ʻAealingi ha ngaahi fehuʻi ʻe lava ʻo tokoni ke tau teuteu ai ke tali ʻeni. Fekumi ki he fakahinohino ‘a e Laumālie Māʻoniʻoní ‘i hoʻo fakakaukauloto ki he ngaahi fehuʻi ko ‘ení.

Fakakaukau ke fakaʻaliʻali e ngaahi fehuʻi ko ʻení pea fakaafeʻi e kau akó ke nau fakakaukauloto ki heʻenau ngaahi talí pe tohi ia ʻi heʻenau tohinoa akó.

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo Palesiteni Henelī B. ʻAealingi, faitaaʻi ʻi Māʻasi 2018.

Mahalo naʻe ʻosi ʻeke atu, pe ʻe toki ʻeke atu, pe ʻokú ke poupouʻi hoʻo pīsopé, palesiteni fakasiteikí, kau Taki Māʻolungá, mo e kau ʻŌfisa Māʻolunga ʻo e Siasí. …

… Te ke lava ʻo teuteu ʻaki haʻo fai kiate koe ha ngaahi fehuʻi hangē ko ʻení:

1. Kuó u fakakaukau nai pe lau ki ha vaivaiʻanga ʻo e kakai kuó u fakapapau ke poupouʻí?

2. Kuó u fekumi nai ki ha fakamoʻoni ki hono tataki kinautolu ʻe he ʻEikí?

3. Kuó u muimui moʻoni nai ki heʻenau tatakí?

4. Kuó u talanoa nai fekauʻaki mo e fakamoʻoni ʻoku ou lava ʻo ʻilo ko e kau tamaioʻeiki kinautolu ʻa e ʻOtuá?

5. ʻOku ou lotua maʻu pē nai kinautolu ʻaki honau hingoá pea ʻi he ongoʻi ʻofa?

ʻE fakaiku ʻa e ngaahi fehuʻi ko iá ʻo meimei taki kotoa kitautolu, ki ha ngaahi ongo taʻefiemālie mo fiemaʻu ke tau fakatomala.

(Henry B. Eyring, “Ko e Mālohi ʻo e Poupou ʻi he Tuí,” Ensign pe Liahona, Mē 2019, 59)

Kapau ʻoku “fakaiku ʻa e ngaahi fehuʻi [ko ʻení] ki ha faʻahinga ongoʻi taʻefiemālie,” lotu mo tohi fekauʻaki mo e meʻa te ke lava ʻo fai ke fakatomala ai mo liliú.

Fakamoʻoni ki he Fakamoʻuí, ki Heʻene kau taki kuo filí, pea mo e malu fakalaumālie ʻoku maʻu mei hono siviʻi kitautolu kae ʻikai fakaangaʻi e niʻihi kehé.

Fakamatala Fakamahinó mo e Puipuituʻá

Ko e hā hono fakatuʻutāmaki ʻo e fakaangaʻi ʻo kinautolu ʻoku ui ʻe he ʻEikí?

Naʻe akoʻi ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá (1805–44) ʻo pehē:

ʻĪmisi
Laʻitā ʻo e Palōfita ko Siosefa Sāmita ko e Siʻí, naʻe fakahanga e ʻulu ʻo Siosefá ke hanga fakatafaʻaki, ko e nima toʻomataʻú ʻi he kongalotó pea nima toʻohemá ʻoku puke ha ʻū laʻipepa. ʻOku hā ai ʻokú ne tui ha suti lanu melomelo mo ha sote hina mo e hēkesi.

[ʻO kapau ʻe tuʻu hake ha tangata] ke ne tukuakiʻi kovi ʻa e niʻihi kehé, fakamāuʻi ʻa e Siasí, ʻo pehē ʻoku nau hala, ka ʻoku māʻoniʻoni iá, ke mou ʻiloʻi fakapapau, ko e tangata ko iá ʻoku ʻi he hala ki he hē mei he moʻoní; pea kapau he ʻikai ke fakatomala, ʻe hē ia mei he moʻoní, he ʻoku moʻui ʻa e ʻOtuá.

Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palesiteni ʻo e Siasí: Siosefa Sāmita [2007], 366

ʻOku sai pē ke ʻi ai ha ngaahi fehuʻi?

Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Tieta F. ʻUkitofa, ʻi heʻene kei ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻo pehē:

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo ʻEletā Tieta F. ʻUkitofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, 2006. Uiuiʻi ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻaho 3 ʻo Fēpueli 2008. Laʻitā fakaʻofisiale ʻi he 2008 ʻo fetongi e tā naʻe faitaaʻi ʻi he 2004.

ʻOku tonu nai ke ʻi ai ha ngaahi fehuʻi fekauʻaki mo e Siasí pe ko hono ngaahi tokāteliné? Siʻoku ngaahi kaungāmeʻa kei talavou, ko ha kakai faʻa ʻeke fehuʻi kitautolu koeʻuhí he ʻoku tau ʻilo ʻoku fakaiku ʻa e fehuʻí ki he moʻoní. …

… ʻOku ongoʻi mā pe taʻefeʻunga ha kakai ʻe niʻihi koeʻuhí ko ʻenau ngaahi fehuʻi fakaʻauliliki fekauʻaki mo e ongoongoleleí, ka ʻoku ʻikai totonu ke nau ongoʻi pehē. ʻOku ʻikai ko ha fakaʻilonga ʻo e vaivai ʻa ʻete faʻa fehuʻí; ka ko ha fakamelomelo ia ki he tupulakí. …

ʻOua naʻa manavahē; fai ha ngaahi fehuʻi. ʻAi ke ke fie ʻilo, kae ʻoua ʻe veiveiua! Pikitai maʻu pē ki he tui pea mo e maama kuó ke ʻosi maʻú. Koeʻuhí he ʻoku ʻikai haohaoa ʻetau vakaí ʻi he moʻui fakamatelié. He ʻikai leva ke ʻuhingamālie e meʻa kotoa he taimí ni.

(Dieter F. Uchtdorf, “The Reflection in the WaterChurch Educational System fireside for young adults, Nov. 1, 2009], broadcasts.ChurchofJesusChrist.org)

ʻOku haohaoa nai e kau palōfitá?

Naʻe pehē ʻe Seli Tiu ʻa ia ne hoko ko ha tokoni ʻi he Kau Palesitenisī Lahi ʻo e Fineʻofá:

ʻĪmisi
Laʻitā ʻo Seli L. Tiu, 2001.

ʻOku ʻi ai ha kakai ʻe niʻihi ʻoku nau fefaʻuhi mo e foʻi fehuʻi: Ka ʻoku haohaoa nai ʻa e kau palōfitá, kau tangata kikité, mo e kau tangata maʻu fakahaá? Ko e fehuʻi hala ia. Ko e fehuʻi lelei angé ʻoku pehē, Ko e hā koaa ʻa e kau palōfita? Ko e kau maʻu lakanga fakataulaʻeiki kinautolu kuo fakanofo ʻa ia ʻoku nau fakamafaiʻi ʻa e mālohi ʻo e ʻEikí ke tufaki ʻi he funga ʻo e māmaní. Mahalo he ʻikai ke nau haohaoa. Ka ko e kau taki fakalaumālie haohaoa taha kinautolu ʻi he māmaní, pea ko ʻenau taumuʻá pē ʻoku haohaoa tahá—ke tokoni ke tau ʻilo hotau hala foki ki ʻapí ʻaki hono tataki kitautolu kia Sīsū Kalaisi.

(Sheri Dew, “Prophets” [BYU–Pathway Worldwide devotional, July 13, 2021], 2, byupathway.org/speeches)

Ngaahi ‘Ekitivitī Fakalahi ki he Akó

2 Kolinitō 13:5. “ʻEke kiate kimoutolu, pe ʻoku mou ʻi he tuí”

Fakakaukau ke fakaʻaongaʻi ʻeni ʻi lalo ʻi he ʻuluʻi tohi “Fakaʻehiʻehi mei he fakaangá” ʻi he lēsoní.

Naʻe kau ʻa ʻĒsela Puuti mo ʻEtuate Pātilisi ʻi he kaumātuʻa naʻa nau fononga ki Mīsuli mo e Palōfita ko Siosefa Sāmita ʻi he faʻahitaʻu māfana ʻo e 1831. Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau ʻa e “Facing Disappointment—We Always Have a Choice” naʻe fai ʻe Matthew C. Godfrey, ʻoku maʻu ʻi he ChurchofJesusChrist.org. Kole ki he kau akó ke fakafaikehekeheʻi ʻa e ngaahi tōʻonga ʻa ʻĒsela mo ʻEtuaté ʻi he taimi ne na fehangahangai ai mo e loto-mamahí.

Tokoni ke ʻiloʻi ʻe he kau akó ʻa e founga naʻe vakavakaiʻi ai ʻe ʻEtuate iá, ʻiloʻi e meʻa ke fakalakalaka aí, pea fakatomala, kae hokohoko atu hono fakaangaʻi ʻe ʻĒsela ʻa e Palōfitá pea mole ai ʻene tuí.

Paaki