Luuka 10:38–42

Jeesusele Kristusele keskendumine

Kui Jeesus Marta kodus õpetas, tekkis Tal võimalus õpetada seda, kui tähtis on seada Tema õpetused meie elus esikohale. See tund aitab Sul ära tunda valikud ja tegevused, mis aitavad Sul oma elus Jeesusele Kristusele ja tema õpetustele keskenduda.

Õpilaste ettevalmistus: paluge õpilastel teha nimekiri tegevustest, mida nad tegid ühe päeva jooksul enne seda tundi, ja võtta see kaasa.

Võimalikud õpitegevused

Prioriteedid

Võtke tundi kaasa anum ja eri suuruses kive. Kindlasti võtke rohkem kive, kui kaasavõetud anumasse ära mahub. Paluge ühel õpilasel panna anumasse nii palju kive kui võimalik. Esitage küsimus: „Kui need kivid tähistavad kõiki tegevusi, mida saaksime päeva jooksul teha, siis kuidas saaksime seda tundi oma eluga võrrelda?“

Iga päev teeme otsuseid, kuidas oma aega kasutada.

Vanem Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast õpetas:

„Enamikule meist on pandud kõrged ootused selle kohta, mida me suudame teha. .. Me seisame paljude valikute ees, mida ette võtta oma aja ja muude ressurssidega.“

(Dallin H. Oaks. Hea, parem, parim. – 2007. a sügisene üldkonverents)

Kui õpilased on soovitatud ettevalmistusülesande lõpetanud, paluge neil vaadata oma nimekirja.

Mõtle, millised järgnevad laused kirjeldavad Sind (võid valida rohkem kui ühe).

1. Võtan aega nii vaimsete kui ka ajalike tegevuste jaoks.

2. Tahan järgida Päästjat, kuid tihti tundub, et mul on liiga palju muid asju teha.

3. Olen elus keskendunud Jeesusele Kristusele.

4. Mulle ei paku huvi võtta aega selleks, et tulla Jeesusele Kristusele lähemale.

Selles õppetunnis tutvud pühakirjakohaga, milles õpetatakse, kui oluline on paigutada Jeesus Kristus oma elu keskmesse. Õppimise ajal pööra tähelepanu Püha Vaimu õhutustele, mis võivad aidata Sul muuta Jeesus Kristus oma elus kõige tähtsamaks.

Päästja õpetab Maarjat ja Martat

Kui Päästja Betaaniasse rändas, käis Ta külas Marta-nimelisel naisel, kes oli ustav ja pühendunud jünger.

Loe läbi salmid Luuka 10:38–42 ja pane tähele, mida õpid sellest Päästja eeskuju ja õpetuste kohta.

• Mida õpetab see lugu meile Jeesuse Kristuse ja selle kohta, mida Ta meie heaks soovib?

• Mille poolest oli Maarja valik selles olukorras sobilik?

Üks tõde, mida saame sellest loost õppida, on see, et valikud, mis toovad meid lähemale Jeesusele Kristusele, tuleb seada meie elus esikohale.

• Miks tahab Sinu arvates Taevane Isa, et me asetaksime Tema Poja Jeesuse Kristuse oma elu keskmesse?

Kuigi Maarja oleks võinud teisi teenida, valis ta Jeesuselt Kristuselt õppimise, mis oli tol hetkel kõige olulisem asi, mida ta oleks saanud teha (vt Luuka 10:42).

Vanem Dallin H. Oaks selgitas, kuidas me kõik seisame silmitsi sarnaste valikutega:

„Kui miski on hea, pole see piisav põhjus selle tegemiseks. Häid asju, mida saame teha, on kaugelt enam kui aega nende tegemiseks. Mõned asjad on paremad kui hea ja nendele peaksime me pöörama oma elus esmatähelepanu.“

(Dallin H. Oaks. Hea, parem, parim. – 2007. a sügisene üldkonverents)

Võiksite joonistada tahvlile kahe tulbaga tabeli, millel on järgmised pealkirjad: Vähem oluline ja Olulisem. Seejärel kirjutage õpilaste vastused järgnevatele küsimustele vastavasse tulpa.

• Mis on mõned vähem olulised asjad Sinu elus, mis võivad Sinu tähelepanu Jeesuselt Kristuselt eemale juhtida?

• Milliseid otsuseid saaksid teha, et Jeesusele Kristusele lähemale tulla?

• Mis võiks aidata Sul seada kõige olulisemad valikud esikohale?

Kui kasutasite tunnis kividega tegevust, võiksite paluda õpilastel kirjutada kividele mõned tahvlil olevad tegevused. Nad võiksid kirjutada suurematele kividele tegevused, mis toovad neid Jeesusele Kristusele lähemale, ja vähem olulised tegevused keskmise suurusega või väiksematele kividele. Seejärel võiksid õpilased kõigepealt panna suuremad kivid anumasse ja jätkata järjest väiksemate kividega, kuni anumas ei ole enam ruumi.

• Milliseid õnnistusi olete kogenud, kui olete püüdnud asetada Jeesuse Kristuse oma elu keskmesse?

Plaani koostamine

Kui osa õpilasi on juba enne tundi kirjutanud nimekirja oma igapäevastest tegevustest, kohandage neid juhiseid sellele vastavalt.

Koosta nimekiri oma igapäevastest tegevustest ja otsusta, millised tegevused aitavad Sul Päästjale lähemale tulla. Mõtiskle, mida tänase jooksul õppisid ja tundsid ning kas tahaksid selle põhjal midagi oma nimekirja lisada või sealt eemaldada. Koosta plaan, mida hakkad tegema, et keskendada oma elu täielikult Päästjale.

Paluge õpilastel, kes seda soovivad, oma plaani jagada. Kiitke õpilasi tegevuste eest, mida nad on teinud, et Päästjale keskenduda. Jagage õpilastega tunnistust õnnistusest, mille osaks nad saada võivad, kui nad oma elus Päästjale keskenduvad.

Kommentaarid ja taustteave

Kuidas püüab Saatan meid aja mõistlikult kasutamisest eemale meelitada?

President Steven W. Owen, endine Noorte Meeste üldjuhataja, on öelnud:

„Vastane püüab teid veenda, et vaimne kosutus pole vajalik, või veidi kavalamalt, et sellega võib oodata. Ta on tähelepanu kõrvalejuhtimise meister ja edasilükkamise autor. Ta juhib teie tähelepanu asjadele, mis näivad pakilised, kuid tegelikkuses pole kuigi tähtsad. Ta tahaks, et teeksite „enesele tüli paljude asjadega“, nii et see, mida on „tarvis“ [ Luuka 10:41–42 ], jääks tähelepanuta.“

(Steven W. Owen. Olge usklikud, mitte uskmatud. – 2019. a. sügisene üldkonverents)

Vanem Richard G. Scott (1928–2015) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud:

„Kas teie elus on nii palju paeluvaid ja põnevaid asju teha või nii palju katsumusi teie teel, et teil on raske olulisele keskenduda? Kui tundub, et maailm teid rõhub, siis on tihti teie elus prioriteediks muutunud valed asjad. Siis on väga lihtne unustada elu eesmärki. Saatanal on heade inimeste vastu üks vägev vahend. See on tähelepanu hajutamine. Ta tahaks, et head inimesed täidaksid oma elu „heade asjadega“, et ei oleks enam ruumi sellele, mis esmatähtis. Kas olete teiegi enesele teadmatult sellesse lõksu langenud?“

(Richard G. Scott. First Things First. – Ensign, mai 2001, lk 7)

Millised on mõned ohud, mis kaasnevad teiste inimeste otsuste üle kohtumõistmisel?

Juhataja Bonnie D. Parkin, endine Abiühingu üldjuhataja, on öelnud:

„Marta abipalves oli peidus ka välja ütlemata, kuid selge etteheide: „Mina käitun õigesti, tema mitte.“

Kas me mõistame üksteise üle kohut? Kas me kritiseerime üksteist oma valikute pärast, mõeldes, et meie teame paremini, kuid tegelikult teame väga vähe teiste inimeste olukorrast ja nende inspiratsioonist? … Sellised hukkamõistud .. võtavad meilt ära hea asja – Kristuse puhta armastuse.

Kaotame hea samuti silmist siis, kui võrdleme ennast teistega. Tema juuksed on ilusamad, minu jalad on paksemad, tema lapsed on andekamad, tema aed on viljakam – õed, te teate ju küll, kuidas see käib. Me lihtsalt ei tohi seda teha. Me ei tohi lubada endal tunda, nagu meil oleks midagi puudu, keskendudes sellele, kes me ei ole, selle asemel, et keskenduda sellele, kes me oleme!“

(Bonnie D. Parkin. Choosing Charity: That Good Part. – Ensign või Liahoona, nov 2003, lk 105)

Kuidas valida kahe valiku vahel, mis ei ole kumbki halvad?

Vanem Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast õpetas:

„Mõtiskledes teiste valikute üle, peaksime me pidama meeles, et sellest, et miski on hea, ei piisa. On valikuid, mis on paremad, ja veel teisigi, mis on parimad. …

Kaaluge, kuidas me kasutame oma aega nende valikute puhul, mis on seotud televiisori vaatamisega, videomängude mängimisega, Internetis surfamisega või raamatute ja ajakirjade lugemisega. Loomulikult on hea jälgida kosutavat meelelahutust või saada huvitavat teavet. Iga selline asi pole siiski väärt seda osa meie elust, mille me selle saamise nimel anname. Mõned asjad on paremad ja mõned parimad. ..

Me peame laskma minna mõnel heal asjal, selleks et valida teisi, mis on paremad või parimad, sest need arendavad usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse ning tugevdavad meie perekondi.“

(Dallin H. Oaks. Hea, parem, parim. – 2007. a sügisene üldkonverents)

Täiendav õpitegevus

Vigade leidmine teiste inimeste valikutes

Kui Päästja nägi Marta tegudes midagi laiduväärset, parandas Ta Martat. Võiksite aidata õpilastel mõista, et me ei peaks oma nägemust Issanda järgimisest teistele peale suruma (vt osa „Kommentaarid ja taustteave“ lõiku „Millised on mõned ohud, mis kaasnevad teiste inimeste otsuste üle kohut mõistmisel?“).

Selle tegevuse võiks sisse juhatada näiteks järgnevate küsimustega: kas Sind on keegi kritiseerinud mõne Sinu tehtud valiku pärast? Kas on võimalik, et kaks inimest valivad kaks erinevat tegevust, mis on Issanda silmis mõlemad vastuvõetavad?