Matteuse 27:24–66; Markuse 15:15–38

Jesus is on the cross between two malefactors, there is a crowd below that are watching. Outtakes include a sponge on a stick lifted up to Jesus by a Roman soldier, different views of the three me on the crosses, soldiers gambling and parting his clothes, Jesus walking wearing crown of thorns and covered in blood, and Caiaphas.

Kui Päästja ristil olles kohutavat valu koges, irvitasid vaenlased Tema üle ja ütlesid, et päästku nüüd iseennast piinadest. Aga Tema talus seda õiglaselt, jätkates meie nimel kannatamist. See tund võib aidata paremini mõista ja hinnata Päästja kannatusi ja surma ristil kui olulist osa Tema lepitusest.

Vaimuga õpetamine Vaimuga õpetamine algab tundide läbimõeldud ettevalmistamisest. Uurige pühakirjakohti ja õppekava palvemeelselt ning kohandage Püha Vaimu õpetust järgides õppekava õpilaste vajadustega. Peale selle püüdke õpetamise ajal olla avatud, et võtta vastu ja järgida muljeid Vaimult, isegi kui see peaks tähendama tunnikavast kõrvale kaldumist.

Õpilaste ettevalmistus: Paluge õpilastel lugeda salme Matteuse 27:35–50 või selles õppetunnis toodud piiskop Gérald Caussé tunnistust. Paluge neil olla tundi tulles valmis jagama teistega, mida tähendab nende jaoks see, et Päästja suri just nende eest.

Võimalikud õpitegevused

Jeesus Kristus ohverdas meie eest oma elu

Selles õppetunnis saad rohkem teada Jeesuse Kristuse surma kohta. Võta hetk aega ja mõtle, mida Sa Päästja surma kohta tead ja mis tundeid see Sinus tekitab. Kas usud, et Ta suri Sinu päästmiseks? Kui nii, siis kuidas saad näidata, et Sa Tema ohverdust hindad? Otsi õppimise ajal Püha Vaimu juhatust, et Ta aitaks Sul nendele küsimustele vastata.

Jeesuse Kristuse ristilöömine

Kui Päästja oli käinud juutide kohtu eest ja seejärel Heroodese ja Pilaatuse ees, piitsutati teda jõhkralt ja toodi Kolgata mäele, et Ta seal risti lüüa.

Võid märkida ära sõnad „kui nad tema olid risti löönud“ kirjakohas Matteuse 27:35 . Lugege pühakirjajuhist läbi märksõna „Ristilöömine“, et saada teada, milles selline praktika seisnes.

Jesus Christ and the two thieves depicted during the Crucifixion. The Apostle John is standing below the cross of Christ. Mary, the mother of Christ is standing beside John. Two other women are kneeling at the base of the cross. There are Roman soldiers and Jews standing in the background.

Võiksite lugeda järgmised kirjakohad valjusti ette ja õpilased võiks neid järele korrata. Õpilasi, kes soovivad, võib samuti paluda ette lugema.

Loe läbi järgmised salmid Päästja ristilöömise kohta. Märgi ära detailid, mis on Sinu arvates tähtsad.

Matteuse 27:27–31 . Rooma sõdurid pilkasid Päästjat.
Matteuse 27:35–44 . Päästjat pilgati ristil.
Matteuse 27:45–46, 50 . Päästja kannatas ja suri ristil. Märkus: Jeesus löödi risti „kolmandal tunnil“ (hommikul kell 9; vt Markuse 15:25). „Kuues tund“ on südapäeval kell 12, „üheksas tund“ pärastlõunal kell kolm.

Et sündmusi oleks lihtsam ette kujutada, võite vaadata videot „Jesus Is Scourged and Crucified“ (ajavahemik 1:04–4:48), mis on saadaval veebilehel ChurchofJesusChrist.org.

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, miks küsis Päästja: „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?“ (Matteuse 27:46)

Vaadake videot „None Were with Him“ (ajavahemik 9:00–12:46), mis on saadaval veebilehel ChurchofJesusChrist.org, või lugege järgmist tunnistust.

„Ma tunnistan kogu hingest, et ‥ täiuslik Isa ei hüljanud oma Poega sel tunnil. Veelgi enam, mul on suur usk, et kogu Kristuse sureliku elu jooksul ei olnud Isa oma Pojale arvatavasti kunagi nii lähedal, kui nendel viimastel piinavatel kannatusi täis tundidel. Sellele vaatamata .. võttis Isa korraks Jeesuselt ära oma Vaimu lohutuse, oma isikliku kohalolu toe. See oli vajalik; veelgi enam, lepituse täideminemiseks oli ülioluline, et see täiuslik Poeg, kes polnud kunagi kurjasti rääkinud ega teinud halba ega puudutanud midagi ebapuhast, pidi saama teada, kuidas ülejäänud inimkond, meie kõik, pattu tehes ennast tunneme. Et Tema lepitus võiks olla lõpmatu ja igavene, pidi Ta saama teada, mis tunne on surra mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt, mis tunne on jumaliku Vaimu lahkudes, kui alles jääb ainult täielik, armetu, lootusetu üksildustunne.“

(Jeffrey R. Holland. Ükski ei olnud Temaga. – 2009. a kevadine üldkonverents.)

Mida aitab vanem Holland Sul Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse kohta paremini mõista?
Mis Sulle neist sündmustest Jeesuse Kristuse juures kõige sügavamat muljet avaldab? Miks?

Ristviited

Päästja võimuses oleks olnud päästa end sellest alandavast ja jõhkrast kogemusest ristil (vt Matteuse 26:52–54), kuid Ta ei teinud seda.

Loe läbi vähemalt kolm järgmistest pühakirjakohtadest, et saada teada, miks see nii oli. Kaalu järgmise tabeliga sarnase tabeli koostamist, et korrastada oma mõtteid ja tundeid. Võid ka siduda või ristviidata need kirjakohaga Matteuse 27:26 või luua viidete jaoks endale meelepärase pealkirjaga sildi.

Võite joonistada tahvlile järgmise tabeli. Paluge õpilastel paarides või väikestes rühmades töötades see tabel ära täita.

Miks lasi Päästja end risti lüüa	Õnnistused, mis on meil tänu sellele, mida Ta tegi

Õpetus ja Lepingud 35:2

Õpetus ja Lepingud 76:40–42

Roomlastele 5:6–9

2. korintlastele 5:21

Koloslastele 1:20

1. Peetruse 2:24

3. Nefi 27:13–14

Milline neist kirjakohtadest on Sinu jaoks kõige tähendusrikkam? Miks?
Mida Sa õppisid selle kohta, miks oli Päästja valmis end meie nimel risti lüüa laskma?
Millise neis salmides loetletud õnnistuse eest oled Sa kõige tänulikum? Miks?

Oluline on mõista seda, et osana Jeesuse Kristuse lepitusest löödi Ta maailma pattude eest risti. Päästja kannatused algasid Ketsemani aias ja jõudsid lõpule Kolgatal ristil olles. Kui Päästja ei oleks meie pattude eest surnud, siis ei saaks meie Taevase Isa juurde naasta.

Kuidas selgitaksid kellelegi, kuidas on Päästja ristilöömine osa Tema lepitusest? Kuidas selgitaksid seda, miks on see tähendusrikas Sinule?

Piiskop Gérald Caussé on selgitanud, kuidas on Päästja lepitus meist igaühe jaoks isiklik.

„Kuigi Issanda lepitus on oma ulatuselt piiritu ja kõikehõlmav, on tegemist siiski erakordselt isikliku ja kõrvaliste eest varjatud anniga, mis sobib meile kõigile individuaalselt. Nii nagu Jeesus kutsus kõiki nefilastest jüngreid oma haavu katsuma, nõnda suri ta isiklikult meist igaühe eest, otsekui teie oleksite või mina oleksin ainuke inimene maa peal. Ta esitab meile isikliku kutse tulla Tema juurde ja võtta kasutusele Tema lepituse imetabased õnnistused.“

(Gérald Caussé. Elus Kristuse elus tunnistaja. – 2020. aasta kevadine üldkonverents)

Miks on Sinu arvates oluline mõista Päästja lepituse igaüht isiklikult puudutavat olemust?

Sel ajal, kui õpilased seda ülesannet teevad, võite mängida kirikulaule Päästja kannatuste ja ristilöömise kohta, näiteks „Kui vägev Sa“ (Kiriku lauluraamat, nr 49) või „Nad naelutasid ristile“ (Kiriku lauluraamat, nr 114). Päevikusse sissekande tegemise asemel võivad õpilased kirjutada kirja tuleviku-endale, kasutades selle ülesande mõisteid.

Et paremini tunnetada ja meeles pidada Päästja lepituse igaüht puudutavat olemust, tee sissekanne oma päevikusse. See võiks sisaldada järgmist:

õnnistused, mida oled saanud seetõttu, et Päästja Sinu eest kannatas ja ristil suri;
mida tähendab Sinu jaoks see, et Ta suri Sinu eest;
mõtted ja muljed, mida saad Pühalt Vaimult.

Kui olete jätnud selleks piisavalt aega, pakkuge õpilastele võimalust oma päevikusissekandeid teistega jagada. Võite jagada tunnistust Jeesuse Kristuse ristilöömisest ja selle olulisuse kohta Tema lepituse osana.

Kommentaarid ja taustteave

Mis on Päästja ristilöömise koha ja aja juures oluline?

President Russell M. Nelson on selgitanud:

„Tema lepituse teine etapp viidi ellu ristil. ‥

Pilaatus saatis Jumala Talle ristile surema samal ajal, kui läheduses valmistuti paasatallede ohverdamiseks. (Vt Johannese 19:13–14 .)“

Ristilöömine leidis aset Kolgata (kreeka keeles Kraniou, ladina keeles Clavariae) mäel, mis tähendab tõlkes pealuud. Pealuu on surma sümbol. Just sellises paigas jõudis lõpule lepitav ohverdus. Ristil tõsteti maailma Päästja kõrgemale surmast kõige suuremas võimalikus tähenduses – Issanda surma võitva väe teostuses ja reaalsuses.“

(Russell M. Nelson. Why This Holy Land?. – Ensign, veebr 1989, lk 18–19.)

Miks Jeesus Kristus end ise ära ei päästnud?

Vanem Ronald A. Rasband Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas:

„„Astu ristilt maha!“ pilkas uskmatu rahvamass Teda Kolgatal [Matteuse 27:40]. Ta oleks võinud selle ime teha. Kuid Ta teadis juba alguses, millega kõik lõpeb, ja kavatses oma Isa plaanile ustav olla. Me ei tohiks lasta sel näitel kaotsi minna.”

Ronald A. Rasband.Vaata! Ma olen imede Jumal. – 2021. a kevadine üldkonverents)

Mitut inimest on Päästja kannatused ja ristilöömine mõjutanud?

Vanem Quentin L. Cook Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas:

„Päästja .. kannatas Ketsemani aias ja ristil kirjeldamatut valu, et täiustada Tema lepitust … Ta tegi seda iga mehe ja naise eest, kelle Jumal on loonud või loob.“

(Quentin L. Cook. Igavene igapäev. – 2017. a sügisene üldkonverents)

Mida võis Päästja ristil kogeda?

Vanem James E. Talmage (1862–1933) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud:

„Paistab, et peale hirmsaid kannatusi hõlmanud ristilöömise oli Ketsemani aia agoonia kordunud, üle inimvõimete taluvuse piiri intensiivistunud. Sel kõige kibedamal tunnil oli surev Kristus üksi, üksi keset kõige kohutavamat reaalsust. Selleks, et Poja ülim ohverdus saaks kõige täielikumalt teostuda, näib Isa olevat tagasi tõmmanud toetuse oma vahetu kohalolu kujul, jättes inimeste Päästjale patu ja surma jõudude üle saavutatud täieliku võidu aupaiste.“

(Jesus the Christ, [1916], 661)

Vanem Bruce R. McConkie (1915–1985) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Siis läks taevas mustaks. Kolm tundi kattis pimedus maad, nagu see juhtus ka nefilaste seas. Tõusis tugev torm, just nagu piinleks Looduse Jumal ise agoonias.

Ja nii see ka oli, sest sel ajal, kui ta veel kolm tundi ristil rippus, keskpäevast kella kolmeni pärastlõunal, kordusid uuesti kõik Ketsemani aia lõputud agooniad ja halastamatud valud.“

(Bruce R. McConkie. The Purifying Power of Gethsemane. – 1985. a kevadine üldkonverents)

Täiendavad õpitegevused

Vaikuse tund

Võiksite selle tunni materjali esitamist kohandada. Üks võimalus oleks nn vaikuse tund, mille jooksul näidatakse avaldusi, pühakirjakohti, videoid ja küsimusi ning õpilased panevad vaikides pühakirjapäevikusse kirja oma reaktsioonid, mõtted ja tunded. Jätke tunni lõpus aega, et õpilased saaksid arutleda selle üle, mida nad õppisid ja tundsid.

Jeesuse surm viis täide ettekuulutuse

Õpilased võivad võrrelda Päästja surma sündmusi varasemate prohvetite ettekuulutustega. Neid leiab salmidest Laulud 22:1, 7 –8, 16, 18 ; Laulud 34:20 ; Laulud 69:21 ; Jesaja 50:6 ; 53:3–7 ; 53:12 ; Sakarja 12:10 ; 13:6 ; 1. Nefi 11:33 ; 19:9–14 ; ja 2. Nefi 6:9 . Seejärel võivad nad jagada teistega mõtteid selle kohta, kuidas need ettekuulutused täitusid. See võiks tugevdada õpilastes mõistmist Jumala sõnast ja usku sellesse, et Jumal teab lõppu algusest peale.