3. peatükk: 2. õppetund

Taevase Isa päästmisplaan

Inimesed võivad mõtiskleda

• Mis on elu eesmärk?

• Kust ma tulin?

• Kas on olemas Jumal, kes minust hoolib? Kuidas seda tunda, et Ta minust hoolib?

• Kuidas ma saan uskuda Jumalasse, kui kogu aeg juhtub nii palju halba?

• Miks on elu vahel nii raske? Kuidas sellistel aegadel jõudu leida?

• Kuidas saada paremaks inimeseks?

• Mis juhtub minuga pärast surma?

Jeesuse Kristuse taastatud evangeelium aitab meil vastata tähtsatele hingeküsimustele. Evangeeliumi kaudu saame me teada oma jumalikust identiteedist ja igavesest potentsiaalist Jumala lastena. Evangeelium annab meile lootust ja aitab leida rahu, õnne ja mõtet. Evangeeliumi järgi elamine aitab meil eluraskustes kasvada ja jõudu leida.

Jumal soovib oma lastele parimat ning anda meile oma suurimaid õnnistusi, milleks on surematus ja igavene elu (vt Ms 1:39; ÕL 14:7). Kuna Ta meid armastab, on Ta teinud meile plaani, kuidas neid õnnistusi saada. Pühakirjades kutsutakse seda plaani päästmisplaaniks, suureks õnneplaaniks ja lunastusplaaniks (vt Al 42:5, 8, 11, 13, 15, 16, 31).

Jumala plaani järgi võtab igaüks meist ette rännaku läbi surelikkusele eelneva elu, sünni, sureliku elu, surma ja surmale järgneva elu. Jumal on andnud meile kõik, mida me sel rännakul vajame, et saaksime pärast surma lõpuks Tema juurde naasta ja täit rõõmu tunda.

Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Lepituse ja ülestõusmise kaudu tegi Jeesus meie kõigi jaoks võimalikuks surematuse ja igavese elu.

Maa peal elades me oma surelikkusele eelnenud elu ei mäleta. Samuti ei mõista me täielikult elu pärast surma. Kuid Jumal on ilmutanud nende igavikulise rännaku osade kohta mitmeid tõdesid. Need tõed annavad meile piisavalt teadmisi, et mõista elu eesmärki, tunda rõõmu ja loota, et tulemas on palju head. Need teadmised on püha aare, mis meid maa peal juhatab.

Õpetamissoovitused

Selles õppetunnis on kirjas näidisplaan, et aidata sul õpetamiseks valmistuda. Plaan sisaldab ka näidisküsimusi ja -ettepanekuid, mida võiksid esitada.

Kaalu õpetamiseks valmistudes palvemeelselt iga inimese olukorda ja vaimseid vajadusi. Otsusta, mille õpetamisest oleks enim abi. Ole valmis selgitama sõnu, mida inimesed ei pruugi mõista. Plaani vastavalt sellele, kui palju teil on aega, pidades meeles, et õppetunnid oleksid lühikesed.

Vali pühakirjasalmid, mida õpetades kasutada. Palju abistavaid pühakirjasalme on kirjas õppetunni „Põhiõpetuse” osas.

Kaalu, mis küsimusi õpetades esitada. Plaani ettepanekuid, mis innustaksid inimesi tegutsema.

Rõhuta, milliseid lubadusi on Jumal andnud, ja tunnista sellest, mida sa õpetad.

Mida õpetada inimestele 15–25 minutiga

Vali vähemalt üks järgmine põhimõte, mida päästmisplaani kohta õpetada. Iga põhimõttega seotud põhiõpetus järgneb sellele plaanile.

Surelikkusele eelnev elu: Jumalal on meie jaoks eesmärk ja plaan

• Me oleme kõik Jumala vaimulapsed. Ta lõi meid omaenda näo järgi.

• Me elasime Jumala juures, enne kui sündisime maa peale. Me oleme Tema pere liikmed. Ta tunneb ja armastab meid kõiki.

• Jumalal on meie jaoks plaan, kuidas siin elus ja igavikus areneda ja õnnelik olla.

• Me otsustasime surelikkusele eelnevas elus Jumala plaani järgida. See tähendas, et me tuleme paa peale, et igavesel arengurajal järgmine samm astuda.

• Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Ta teeb meile võimalikuks surematuse ja igavese elu.

Loomine

• Jeesus Kristus lõi Jumala juhatusel maa.

Aadama ja Eeva langemine

• Aadam ja Eeva olid Jumala vaimulaste seas esimesed, kes tulid maa peale. Jumal lõi neile keha ja pani nad Eedeni aeda.

• Aadam ja Eeva panid toime üleastumise, nad heideti aiast välja ja lahutati Jumalast. Seda sündmust nimetatakse langemiseks.

• Pärast langemist said Aadamast ja Eevast surelikud. Surelikena oli neil võimalik õppida, areneda ja lapsi saada. Samuti kogesid nad kurbust, pattu ja surma.

• Langemine oli inimkonna jaoks üks samm edasi. Langemine võimaldas meil sündida maa peale ja Taevase Isa plaanis edasi areneda.

Meie maapealne elu

• Jumala plaan nägi ette, et me tuleme maa peale, et saada füüsiline keha ning õppida ja kasvada.

• Maa peal õpime me elama usu najal. Kuid Taevane Isa pole jätnud meid üksinda. Ta on andnud palju ande ja teejuhte, et aidata meil naasta Tema juurde.

Jeesuse Kristuse lepitus

• Igaüks meist teeb pattu ja igaüks meist sureb. Kuna Jumal meid armastab, saatis Ta oma Poja, Jeesuse Kristuse maa peale, et meid patust ja surmast lunastada.

• Tänu Jeesuse lepitusohvrile võime me oma patud andeks ja neist puhtaks saada. Kui me meelt parandame, saab meid südamelt paremaks muuta. See võimaldab meil naasta Jumala juurde ja tunda täielikku rõõmu.

• Tänu Jeesuse ülestõusmisele tõuseme me kõik pärast surma üles. See tähendab seda, et iga inimese vaim ja keha taasühinevad ning igaüks meist elab täiuslikus ülestõusnud kehas igavesti.

• Jeesus Kristus pakub tröösti, lootust ja tervenemist. Tema lepitusohver on Ta ülim armastuse väljendus. Jeesuse Kristuse lepitusega saab parandada kõike, mis on elus ebaõiglane.

Vaimumaailm

• Kui meie füüsiline keha sureb, elab meie vaim edasi vaimumaailmas. See on ajutine õppimise ja ettevalmistumise seisund, mis eelneb ülestõusmisele.

• Vaimumaailmas õpetatakse Jeesuse Kristuse evangeeliumi ning meie kasv ja areng võivad jätkuda.

Ülestõusmine, päästmine ja ülendus

• Kui aeg vaimumaailmas on läbi saanud, on meie igavese rännaku järgmine samm ülestõusmine.

• Ülestõusmine on meie vaimu ja keha taasühinemine. Igaüks meist tõuseb üles ja tema keha muudetakse täiuslikuks. Me elame igavesti. See on võimalik tänu Päästja lepitusele ja ülestõusmisele.

Kohtumõistmine ja auhiilguse kuningriigid

• Kui me üles tõuseme, on Jeesus Kristus meie kohtumõistja. Kui mõned üksikud erandid välja arvata, saavad kõik Jumala lapsed endale koha mõnes auhiilguse kuningriigis.

• Kuigi igaüks meist tõuseb üles, ei pälvi me kõik sama igavest auhiilgust. Jeesus mõistab meie üle kohut meie usu, tegude ja meeleparanduse põhjal surelikkuses ja vaimumaailmas. Kui me oleme ustavad, saame me naasta elama Jumala juurde.

Küsimused, mida võiksite inimestele esitada

Järgnevalt on kirjas näidisküsimused, mida võiksite inimestele esitada. Need küsimused muudavad teie jutuajamise mõttekaks ning aitavad mõista inimese vajadusi ja vaatenurka.

• Mis on sinu arvates elu eesmärk?

• Mis teeb sind õnnelikuks?

• Milliste väljakutsete puhul sa vajad Jumala abi?

• Mida on su väljakutsed sulle õpetanud?

• Mida sa tead Jeesuse Kristuse kohta? Kuidas on Ta elu ja missioon sinu elu mõjutanud?

Ettepanekud, mida võiksite esitada

• Kas sa palvetad ja palud, et Jumal aitaks sul teada, et see, mida me oleme õpetanud, on tõsi? (Vt „Tarkuseterad: palve” 1. õppetunni viimases osas.)

• Kas sa tuled sel pühapäeval koos meiega kirikusse, et meie õpetuse kohta rohkem teada saada?

• Kas sa loed Mormoni Raamatut ja palvetad, et saada teada, et see on jumalasõna? (Võiksid soovitada konkreetseid peatükke või salme.)

• Kas sa saad Jeesuse eeskujul ristitud? (Vt „Ristimise ja liikmeks kinnitamise ettepanek”, mis on kirjas vahetult enne 1. õppetundi.)

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks kohtumiseks?

Põhiõpetus

Selles osas on kirjas sulle uurimiseks mõeldud õpetus ja pühakirjasalmid, et saaksid tugevdada evangeeliumiga seotud teadmisi ja tunnistust ning saada abi õpetamisel.

Surelikkusele eelnev elu: Jumalal on meie jaoks eesmärk ja plaan

Me oleme Jumala lapsed ja me elasime enne sündi Tema juures

Jumal on meie vaimu Isa. Me oleme sõna otseses mõttes Tema lapsed, kes on loodud Tema näo järgi. Jumala lapsena on meil kõigil jumalik loomus. See teave aitab meil rasked ajad üle elada ja inspireerib meid saama oma parimaks minaks.

Enne kui me maa peale sündisime, elasime me Jumala vaimulastena Tema juures. Me oleme Tema pere liikmed.

„Meil on praegu ja igavesti üks tähtis ühine identiteet, mida me ei peaks iial silmist laskma ja mille eest peaksime olema tänulikud. See on see, et te olete nüüd ja alati Jumala poeg või Jumala tütar, kelle vaimsed juured ulatuvad igavikku.

‥ Selle tõe mõistmine – tõeline mõistmine ja omaksvõtmine – on elumuutev. See annab teile erakordse identiteedi, mida keegi ei saa teilt kunagi ära võtta. Kuid veelgi enam peaks see aitama teil tunnetada oma tohutut ja lõpmatut väärtust. Lõpuks annab see teile jumaliku, ülla ja väärt elu eesmärgi.” (M. Russell Ballard. Children of Heavenly Father. – Brigham Young University devotional, 3. märts 2020, lk 2, speeches.byu.edu)

Me otsustasime tulla maa peale

Meie Taevane Isa armastab meid ja soovib, et me saame Tema-sarnaseks. Ta on ülendatud füüsilise kehaga isik.

Me saime surelikkusele eelnenud elus teada, et Jumalal on plaan, kuidas me võime saada Tema-sarnaseks. Tema plaan näeb ette, et me lahkume oma taevasest kodust ja tuleme maa peale, et saada endale füüsiline keha. Lisaks peame sel ajal, mil me Jumala juurest ära oleme, kogemusi saama ja usku tugevdama. Me ei mäleta, et me elasime koos Jumalaga. Kuid Ta annab meile kõik, mida me vajame, et saaksime taas Tema juurde elama naasta.

Selle plaani juures, mille Jumal meile tegi, on oluline valikuvabadus ehk vabadus ja võime valikuid teha. Surelikkusele eelnenud elus otsustas igaüks meist järgida Jumala plaani ja tulla maa peale, et oma igaveses arengus järgmine samm astuda. Me mõistsime, et me saame siin üha uusi võimalusi kasvada ja rõõmu tunda. Lisaks mõistsime, et kohtame vastuseisu. Me kogeme kiusatust, katsumusi, kurbust ja surma.

Me usaldasime maa peale tulles, et Jumal armastab ja aitab meid. Me usaldasime Ta päästmisplaani.

Taevane Isa valis Jeesuse Kristuse meid lunastama

Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Me teadsime enne maa peale tulemist, et me ei saa naasta Jumala juurde omal käel. Taevane Isa valis Jeesuse Kristuse, oma esmasündinud Poja, et Ta võimaldaks meil naasta Tema juurde ja saada igavene elu.

Jeesus oli vabatahtlikult nõus. Ta nõustus tulema maa peale ja meid oma lepitusohvri kaudu lunastama. Tänu Tema lepitusele ja ülestõusmisele võisid Jumala eesmärgid seoses meiega täituda.

Pühakirjade uurimine

Jumala lapsed

• Apostlite teod 17:28–29

• Heebrealastele 12:9

Jumala eesmärk

• Moosese 1:39

• Aabrahami 3:25–26

• Johannese 17:3

Surelikkusele eelnev elu

• Õpetus ja Lepingud 138:53–56

• Aabrahami 3:22–28

• Efeslastele 1:3–4

• Iiob 38:4–7

• Jeremija 1:5

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Surelikkusele eelnev elu”, „Lunastusplaan”

• Üldkäsiraamat, 1.1: „Jumala õnneplaan”

• Gospel Topics: „Premortality”, „Plan of Salvation”

Loomine

Taevase Isa plaan nägi ette maa loomise, kus Ta vaimulapsed saavad füüsilise keha ja kogemusi. Meie maapealne elu on vajalik selleks, et me saaksime areneda ja Jumala-sarnaseks saada.

Jeesus Kristus lõi Taevase Isa juhatusel maa ja kõik elusa. Seejärel lõi Taevane Isa oma näo järgi mehe ja naise. Loomine väljendab Jumala armastust ja Tema soovi, et meil oleks võimalik kasvada.

Pühakirjade uurimine

• 1. Nefi 17:36

• Alma 30:44

• Õpetus ja Lepingud 88:41–47

• Moosese 2; 6:63

• 1. Moosese 1:27

• Joseph Smithi tõlge, Johannese 1:1–3

• 2. korintlastele 5:6–7

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Loodu, looma”

• Gospel Topics: „Creation”

Aadama ja Eeva langemine

Enne langemist

Aadam ja Eeva olid Taevase Isa esimesed vaimulapsed, kes tulid maa peale. Jumal lõi nende füüsilise keha omaenda keha järgi ja pani nad Eedeni aeda. Aias olid nad süüta ja Jumal hoolitses nende vajaduste eest.

Kui Aadam ja Eeva olid aias, andis Jumal neile käsu, et nad ei sööks hea ja kurja tundmise puu vilja. Kui nad sellele käsule kuuletusid, võisid nad jääda aeda. Kuid neil poleks võimalik surelikkuse vastandlikkusest ja väljakutsetest õppida ning seeläbi areneda. Nad ei saaks tunda rõõmu, sest nad ei tunneks kurbust ja valu.

Saatan ahvatles Aadamat ja Eevat sööma keelatud vilja ja nad otsustasid seda teha. Selle valiku tagajärjel heideti nad aiast välja ja lahutati Jumala juurest. Seda sündmust nimetatakse langemiseks.

Pärast langemist

Pärast langemist said Aadamast ja Eevast surelikud. Kuna nad polnud enam süüta, mõistsid ja kogesid nad nii head kui ka kurja. Nad võisid kasutada valikuvabadust, et nende vahel valida. Seistes silmitsi vastuolude ja väljakutsetega, võisid Aadam ja Eeva õppida ja areneda. Kuna nad tundsid kurbust, võisid nad tunda ka rõõmu. (Vt 2Ne 2:22–25.)

Raskustele vaatamata pidasid Aadam ja Eeva surelikkust suureks õnnistuseks. Üks õnnistusi oli see, et nad võisid saada lapsi. Seetõttu said Jumala teised vaimulapsed võimaluse maa peale tulla ja füüsilise keha saada.

Nii Aadam kui ka Eeva olid langemise õnnistuste üle rõõmsad. Eeva ütles: „Kui poleks olnud meie üleastumist, poleks me kunagi saanud järeltulevat seemet ja poleks kunagi saanud tundma head ja kurja ega oma lunastamise rõõmu ja igavest elu, mille Jumal annab kõikidele kuulekatele.” (Ms 5:11; vt ka s 10)

Õpetuseiva: langemine

Langemine oli Jumala plaanis meie päästmiseks möödapääsmatu. Langemine võimaldas meil tulla maa peale ning areneda Jumala-sarnasemaks (vt 2Ne 2:25).

Eeva ja Aadama otsus vilja maitsta ja Eedeni aiast lahkuda oli hingeline valik. Üldjuhul viitavad pühakirjad ja prohvetid sellele valikule kui üleastumisele, mitte patule (vt UA 1:2; 2Ne 9:6).

Osa inimesi usub ekslikult, et Aadama ja Eeva üleastumist (mõne sõnul „esialgset pattu”) pannakse süüks meile kõigile. Kuid Issand ilmutas, et Ta „lepita[s] algse süü, mispärast vanemate pattude eest ei saa panna vastutust laste peade peale” (Ms 6:54).

Selgitage langemist väga lihtsalt, kui te sellest esimest korda õpetate.

Pühakirjade uurimine

Aias

• 2. Nefi 2

• Moosese 2:26–31; 3:15–17; 4:6–12; 7:32

• 1. Moosese 1:26–31; 2:15–17

Langemine

• 2. Nefi 2:15–16, 22–27; 9:6–10

• Alma 12:22–34

• Moosese 4; 5:8–12

• 1. Moosese 2:16–17; 3

• Õpetus ja Lepingud 29:36, 39; 101:78

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Aadama ja Eeva langemine”, „Valikuvabadus”

• Gospel Topics: „Fall of Adam and Eve”, „Agency and Accountability”

Meie maapealne elu

Nii mõnigi mõtiskleb: „Miks ma olen siin maa peal?” Meie maapealsel elul on Jumala plaanis meie igaveseks arenguks tähtis osa. Meie ülim eesmärk on valmistuda naasma Jumala juurde ja tunda täielikku rõõmu. Alljärgnevalt on kirjas mõned viisid, kuidas maapealne elu meid selleks ette valmistab.

Füüsiline keha

Üks maa peale tulemise eesmärk on saada füüsiline keha, kus meie vaim saab elada. Meie keha on püha ja imepärane Jumala looming. Füüsilises kehas võime me teha, õppida ja kogeda paljusid asju, mis vaimul ei õnnestuks. Me saame areneda nii, nagu me vaimuna ei suudaks.

Kuna meie keha on surelik, kogeme me valu, haigusi ja muid katsumusi. Need kogemused aitavad meil õppida kannatlikkust, kaastunnet ja teisi jumalikke omadusi. Neil võib olla meie rõõmurajal oma koht. Õige valiku langetamine, kui see on raske, on sageli just see, mis meie iseloomus usku, lootust ja ligimesearmastust kujundab.

Arukas valikuvabaduse kasutamine

Teine surelikkuse eesmärk on õppida arukalt kasutama valikuvabadust – valida õigesti. Arukas valikuvabaduse kasutamine on oluline, et saada Jumala-sarnaseks.

Taevane Isa ja Jeesus Kristus õpetavad meile, mis on õige, ja annavad meile käske, et juhatada meid õnneni. Saatan ahvatleb meid valesti tegema, kuna ta tahab, et me oleksime sama õnnetud nagu tema. Me kohtame hea ja kurja vahelist vastasseisu, mis on vajalik, et valikuvabadust kasutama õppida (vt 2Ne 2:11).

Kui me kuuletume Jumalale, siis me kasvame ja saame Temalt lubatud õnnistusi. Kui me oleme sõnakuulmatud, lahutame end Temast ja kogeme patu tagajärgi. Kuigi vahel tundub teisiti, teeb patt meid lõpuks õnnetuks. Sageli pole kuulekusest tulenevad õnnistused – ega patu tagajärjed – otsekohe ilmsed ega silmanähtavad. Kuid neis võib kindel olla, sest Jumal on õiglane.

Isegi kui me anname endast parima, teeme me kõik pattu ja oleme „Jumala aust ilma” (Rm 3:23). Taevane Isa teadis seda ja andis meile võimaluse meelt parandada, et me saaksime Tema juurde naasta.

Meeleparandus toob meie ellu meie Lunastaja Jeesuse Kristuse väge (vt Hl 5:11). Kui me meelt parandame, puhastatakse meid Jeesuse Kristuse lepitusohvri ja Püha Vaimu anni kaudu patust (vt 3Ne 27:16–20). Me tunneme meelt parandades rõõmu. Kuna meie Taevane Isa on halastav, on tagasitee Tema juurde meile valla. (Vt „Meeleparandus”, 3. õppetund.)

Usus käimine

Järgmine eesmärk selles elus on kogemuste saamine, mis on võimalik vaid Taevasest Isast lahus olles. Kuna me Teda ei näe, õpime me käima usus (vt 2Kr 5:6–7).

Jumal pole jätnud meid sel rännakul üksinda. Ta on andnud meile Püha Vaimu, et meid juhatada, tugevdada ja pühitseda. Lisaks on Ta andnud pühakirjad, prohvetid, palve ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi.

Kõik sureliku kogemuse juurde kuuluv – rõõm ja kurbus, kordaminekud ja tagasilöögid – aitab meil Jumala juurde naasmiseks valmistudes kasvada.

Pühakirjade uurimine

Aeg kasvada ja areneda

• 2. Nefi 2:21; 9:27

• Moosia 3:19

• Alma 12:21–24; 34:31–35; 42:2–10

• Aabrahami 3:25–26

Valik

• 2. Nefi 2:26–29

• Joosua 24:15

Hea ja kuri

• Moroni 7:12–19

Patt

• Heelamani 5:11

• Roomlastele 3:23

• 1. Johannese 1:8–10

Selleks et olla koos Jumalaga, peame me saama puhtaks

• 3. Nefi 27:19

• Moosese 6:57

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Surelik, surelikkus”, „Vastandlikkus, vastuseis”

• Gospel Topics: „Mortality”, „Adversity”

Jeesuse Kristuse lepitus

Aadama ja Eeva langemise tõttu oleme me kõik altid patule ja surmale. Me ei saa patu ja surma tagajärgi ise võita. Taevane Isa andis meile oma päästmisplaanis võimaluse langemise tagajärjed võita, et me saaksime Tema juurde naasta. Enne maailma loomist valis Ta Jeesuse Kristuse meie Päästjaks ja Lunastajaks.

Vaid Jeesus Kristus sai meid patust ja surmast lunastada. Ta on sõna otseses mõttes Jumala Poeg. Ta elas patuta ja oli oma Isale täiesti sõnakuulelik. Ta oli valmis ja nõus Taevase Isa tahet täitma.

Päästja lepitus hõlmas Tema kannatusi Ketsemanis, Ta kannatusi ja surma ristil ning Ta ülestõusmist. Ta kannatas mõistetamatult – nii palju, et Ta veritses igast poorist (vt ÕL 19:18).

Jeesuse Kristuse lepitus on hiilgavaim sündmus inimajaloos. Oma lepitusohvri kaudu jõustas Jeesus Isa plaani. Me oleksime ilma Jeesuse Kristuse lepituseta abitud, kuna me ei saa end ise patust ja surmast päästa (vt Al 22:12–15).

Meie Päästja ohverdus oli Ta ülim armastuse väljendus Ta Isale ja meile. Kristuse armastuse „laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus” on enam, kui me mõista suudame (Ef 3:18; vt ka s 19).

Jeesus Kristus võitis surma kõigi eest

Kui Jeesus ristil suri, lahutati Ta vaim Tema kehast. Kolmandal päeval Ta vaim ja keha taasühendati, et neid enam mitte kunagi lahutada. Ta ilmus paljudele inimestele ning näitas neile, et Ta keha on luust ja lihast ning surematu. Seda vaimu ja keha taasühinemist nimetatakse ülestõusmiseks.

Surelikena me kõik sureme. Kuid kuna Jeesus sai surmast võitu, tõusevad üles kõik maa peale sündinud. Ülestõusmine on jumalik kingitus, mis antakse kõigile Päästja halastuse ja lunastava armu kaudu. Igaühe vaim ja keha taasühinevad ja igaüks meist elab igavesti täiuslikus ülestõusnud kehas. Ilma Jeesuse Kristuseta kustutaks surm igasuguse lootuse tulevikus koos Taevase Isaga elada (vt 2Ne 9:8–12).

Jeesus võimaldab meil oma pattudest puhtaks saada

Mõistmaks lootust, mida me võime Kristuse kaudu saada, peame me mõistma õigluse seadust. See on muutumatu seadus, mis toob endaga tegude tagajärjed. Jumalale kuuletumine toob positiivseid ja sõnakuulmatus negatiivseid tagajärgi. (Vt Al 42:14–18.) Patustamine määrib meid vaimselt ja miski, mis pole puhas, ei saa elada Jumala juures (vt 3Ne 27:19).

Oma lepitusohvri ajal astus Jeesus meie asemele ning kannatas ja maksis meie pattude eest (vt 3Ne 27:16–20). Jumala plaani järgi sai Jeesus Kristus väe meie eest kosta – meie ja õigluse vahel seista (vt Mo 15:9). Tänu oma lepitusohvrile on Jeesusel õigus meie eest halastust nõuda, kui me meeleparanduseks usku rakendame (vt Mn 7:27; ÕL 45:3–5). „Nõnda saab halastus rahuldada õigluse nõuded ja ümbritseb [meid] kaitsvate kätega.” (Al 34:16)

Vaid Päästja lepituse anni kaudu ja meelt parandades saame Jumala juurde elama naasta. Kui me meelt parandame, saame andeks ja vaimselt puhtaks. Meid vabastatakse pattude pärast kogunenud süükoormast. Meie haavatud hing saab terveks. Me pakatame rõõmust (vt Al 36:24).

Kuigi me pole täiuslikud ja meil võib jääda taas milleski vajaka, jagub Jeesusel Kristusel rohkem armu, armastust ja halastust, kui meil ebaõnnestumisi, eksimusi ja patte. Jumal on alati valmis ja innukas meid oma embusse võtma, kui me Tema poole pöördume ja meelt parandame (vt Lk 15:11–32). Miski ega keegi „ei ‥ või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rm 8:39).

Jeesus võttis enda peale meie valu, vaeva ja jõuetuse

Tuues lepitusohvri, võttis Jeesus Kristus enda peale meie valu, vaeva ja jõuetuse. Seetõttu teab Ta „vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende jõuetusele” (Al 7:12; vt ka s 11). Ta kutsub: „Tulge minu juurde” ning kui me läheme, annab Ta meile hingamist, lootust, väljavaateid ja paranemist (Mt 11:28; vt ka s 29–30).

Kui me loodame Jeesusele Kristusele ja Ta lepitusele, aitab Ta meil taluda katsumusi, haigust ja valu. Me võime pakatada rõõmust ja rahust ning leida hingekosutust. Kõike, mis on elus ebaõiglane, võib parandada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

Pühakirjade uurimine

Päästja lepitus

• 2. Nefi 2:6–8

• Moosia 3:5–12

• Alma 7:11–13; 11:40; 34:8–10

• Õpetus ja Lepingud 18:11–12; 19:15–19; 45:3–5; 76:40–43

• Johannese 3:16–17

• 1. Johannese 1:7

Ülestõusmine

• 2. Nefi 9:6–7, 13

• Moosia 15:7–12

• Alma 11:42–45; 40:23

• Heelamani 14:15–19

• Luuka 24:1–10, 36–39

• Johannese 11:25–26

• 1. korintlastele 15:20–22, 41–42

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Jeesus Kristus”, „Lepitama, lepitus”, „Arm”

• Gospel Topics: „Jesus Christ”, „Atonement of Jesus Christ”, „Grace”

Vaimumaailm

Nii mõnigi mõtiskleb: „Mis siis juhtub siis, kui ma ära suren?” Päästmisplaan annab sellele küsimusele olulisi vastuseid.

Surm kuulub selle „halastav[a] plaani” juurde, mille Jumal on meie jaoks teinud (2Ne 9:6). Selle asemel, et meie olemasolu sellega lõppeks, on surm pigem järgmine samm igaveses arengus. Selleks et saada Jumala-sarnaseks, peame me surema ja saama hiljem täiuslikuks muudetud ülestõusnud keha.

Kui meie füüsiline keha sureb, elab meie vaim edasi vaimumaailmas. See on ajutine õppimise ja valmistumise seisund, mis eelneb ülestõusmisele ja viimasele kohtumõistmisele. Meie teadmised surelikust elust jäävad alles.

Inimesed, kes Jeesuse Kristuse evangeeliumi vastu võtsid ja selle järgi elasid, võetakse vaimumaailmas „vastu õnne seisundisse, mida kutsutakse paradiisiks” (Al 40:12). Ka väikesed lapsed võetakse paradiisi, kui nad surevad.

Vaimud saavad paradiisis rahu oma hädadest ja muredest. Nad teevad Jumala tööd ja teenivad teisi ning nende vaimne kasv jätkub. Nad õpetavad evangeeliumi neile, kes seda surelikus elus vastu ei võtnud (vt ÕL 138:32–37, 57–59).

Inimesed, kes ei saanud maa peal evangeeliumi vastu võtta või ei tahtnud käske järgida, kogevad vaimumaailmas mõningasi piiranguid (vt ÕL 138:6–37; Al 40:6–14). Kuid kuna Jumal on õiglane ja halastav, saavad nad võimaluse, et neile saaks õpetada Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Kui nad selle vastu võtavad ja meelt parandavad, lunastatakse neid nende pattudest (vt ÕL 138:58; vt ka 138:31–35; 128:22). Nad on teretulnud paradiisi rahusse. Surelikkuses ja vaimumaailmas tehtud valikute põhjal saavad nad lõpuks endale koha ühes auhiilguse kuningriigis.

Me jääme vaimumaailma kuni ülestõusmiseni.

Pühakirjade uurimine

• Alma 34:34; 40

• Õpetus ja Lepingud 138

• 1. Peetruse 3:18–20; 4:6

• Koguja 12:7

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Paradiis”

Ülestõusmine, päästmine ja ülendus

Ülestõusmine

Jumala plaani järgi on meil võimalik kasvada ja saada igavene elu. Kui aeg vaimumaailmas on läbi saanud, on meie järgmine kasvusamm ülestõusmine.

Ülestõusmine on meie keha ja vaimu taasühinemine. Igaüks meist tõuseb üles. See on võimalik tänu Päästja lepitusele ja ülestõusmisele. (Vt Al 11:42–44.)

Kui me üles tõuseme, on meie keha muudetud täiuslikuks ja meil ei ole valusid ega haigusi. Me oleme surematud ja elame igavesti.

Päästmine

Kuna igaüks meist tõuseb üles, pääseme ehk päästetakse meid kõiki füüsilisest surmast. Me saame selle anni tänu Jeesuse Kristuse armule.

Lisaks võime pääseda ehk lasta end päästa tagajärgedest, mida õigluse seadus meie pattude eest nõuab. Ka see and on võimalik tänu Jeesuse Kristuse teenetele ja halastusele, kui me meelt parandame. (Vt Al 42:13–15, 21–25.)

Ülendus

Ülendus või igavene elu on ülim õnne- ja hiilguseseisund selestilises kuningriigis. Ülendus on tingimuslik and. President Russell M. Nelson on õpetanud: „Nende vajalike tingimuste hulka kuuluvad usk Issandasse, meeleparandus, ristimine, Püha Vaimu saamine ning püsiv ustavus templitalitustele ja -lepingutele.” (Päästmine ja ülendus. – 2008. a kevadine üldkonverents)

Ülendus tähendab igavest elu Jumala juures igaveses perekonnas. See tähendab, et me tunneme Jumalat ja Jeesust Kristust, saame nendesarnaseks ning elame nagu nemad.

Pühakirjade uurimine

• 2. Nefi 9:6–7, 13

• Alma 11:42–44; 22:14; 42:13–15, 21–25

• 1. korintlastele 15:20–22

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Ülestõusmine”

• Gospel Topics: „Resurrection”, „Salvation”

Kohtumõistmine ja auhiilguse kuningriigid

NB! Kui sa õpetad auhiilguse kuningriikidest esimest korda, siis õpeta algtasemel, vastavalt inimese vajadustele ja talle arusaadavalt.

Kui me üles tõuseme, on Jeesus Kristus meie õigemeelne ja halastav kohtumõistja. Kui mõned üksikud erandid välja arvata, saab igaüks meist endale koha mõnes auhiilguse kuningriigis. Kuigi igaüks meist tõuseb üles, ei pälvi me kõik sama igavest auhiilgust (vt ÕL 88:22–24, 29–34; 130:20–21; 132:5).

Inimesed, kellel polnud võimalik surelikus elus Jumala seadusi täielikult mõista ja neile kuuletuda, saavad selle võimaluse vaimumaailmas. Jeesus mõistab igaühe üle kohut tema usu, tegude, soovide ja meeleparanduse põhjal surelikkuses ja vaimumaailmas (vt ÕL 138:32–34, 57–59).

Pühakirjades õpetatakse selestilisest, terrestrilisest ja telestilisest auhiilguse kuningriigist. Jumal ilmutab neis kõigis oma armastust, õiglust ja halastust.

Need, kes rakendavad usku Kristusesse, parandavad meelt pattudest, saavad evangeeliumi talitused, peavad oma lepinguid, võtavad vastu Püha Vaimu ja peavad lõpuni vastu, päästetakse selestilisse kuningriiki. Selles kuningriigis on ka need, kellel polnud võimalik surelikus elus evangeeliumi vastu võtta, kuid kes oleksid „võt[nud] selle vastu kogu oma südamest” ja tegid seda vaimumaailmas (ÕL 137:8; vt ka s 7). Ka lapsed, kes surid enne vastutusealiseks (kaheksa-aastaseks) saamist, päästetakse selestilisse kuningriiki (vt ÕL 137:10).

Pühakirjades võrreldakse selestilist kuningriiki päikese hiilguse või eredusega. (Vt ÕL 76:50–70.)

Inimesed, kes elasid auväärselt, „kes ei võtnud vastu tunnistust Jeesusest, kui nad olid lihas, kuid pärast võtsid selle vastu”, saavad endale koha terrestrilises kuningriigis (ÕL 76:74). Sama kehtib nende puhul, kes polnud vaprad tunnistuses Jeesusest. Seda kuningriiki võrreldakse kuu hiilgusega. (Vt ÕL 76:71–80.)

Need, kes jätkasid patustamist ega teinud selles elus meeleparandust ega võtnud Jeesuse Kristuse evangeeliumi vastu ka vaimumaailmas, saavad oma tasu telestilises kuningriigis. Seda kuningriiki võrreldakse tähtede hiilgusega. (Vt ÕL 76:81–86.)

Õpetuseiva: kohtumõistmine

Igaüks seisab Jeesuse Kristuse ees, et ta üle „võiks kohut mõista [tema] tegude järgi” (3Ne 27:15; vt s 13–15). Issand võtab arvesse igaühe ainulaadset olukorda, sh tema teadmisi heast ja kurjast, ta arusaamist evangeeliumist, vastutusvõimet ja soove (vt Lk 12:47–48; ÕL 137:9).

Kuna me ei mõista teiste olukorda täielikult, ei peaks me ka andma hinnanguid auhiilguse kuningriigi kohta, mis neile antakse. Selle asemel peaksime me ise Issandaga kohtumiseks valmistuma ja kutsuma end ette valmistama ka teisi. (Vt Al 5:15–19, 33; Mn 10:32; Dallin H. Oaks, ‘Judge Not’ and Judging. – Ensign, aug 1999, lk 6–13.)

Pühakirjade uurimine

• 2. Nefi 9:15

• Moosia 3:24

• 3. Nefi 27:14–16

• Õpetus ja Lepingud 76:50–113; 88:20–32; 137:7–10

• Johannese 14:2

• Roomlastele 14:10

• 1. korintlastele 15:40–41

• 2. korintlastele 12:2

Rohkem teavet selle põhimõtte kohta

• Pühakirjajuht: „Kohtumõistmine, kohut mõistma”, „Hiilguse astmed”

Lühikese või keskmise õppetunni kava

Järgnevalt on ära toodud näidisplaan, mille järgi võiksite õpetada, kui teil on vaid veidi aega. Kui te järgite seda plaani, siis valige õpetamiseks üks või kaks põhimõtet. Kõigi põhimõtete põhiõpetus on kirjas õppetunni alguses.

Esitage õpetamise ajal küsimusi ja kuulake. Tehke inimestele ettepanekuid, mis aitavad neil õppida, kuidas saada Jumalaga lähedasemaks. Üks tähtis ettepanek on paluda sel inimesel teiega taas kokku saada. Õppetunni pikkus sõltub teie küsimustest ja inimese ärakuulamisest.

Mida õpetada inimestele 3–10 minutiga

• Me oleme kõik Jumala vaimulapsed. Me oleme Tema pere liikmed. Ta tunneb ja armastab meid kõiki.

• Jumalal on meie jaoks plaan, kuidas siin elus ja igavikus areneda ja õnnelik olla.

• Jumala plaan nägi ette, et me tuleme maa peale, et saada füüsiline keha ning õppida ja kasvada.

• Jeesusel Kristusel on Jumala plaanis keskne osa. Ta teeb meile võimalikuks igavese elu.

• Jeesus lõi Jumala juhatusel maa.

• Meie maapealsed kogemused on mõeldud selleks, et aidata meil valmistuda naasma Jumala juurde.

• Igaüks meist teeb pattu ja igaüks meist sureb. Kuna Jumal meid armastab, saatis Ta oma Poja, Jeesuse Kristuse maa peale, et meid patust ja surmast lunastada.

• Jeesuse Kristuse lepitusega saab parandada kõike, mis on elus ebaõiglane.

• Kui meie füüsiline keha sureb, elab me vaim edasi. Lõpuks tõuseme me kõik üles. See tähendab seda, et iga inimese vaim ja keha taasühinevad ning igaüks meist elab täiuslikus ülestõusnud kehas igavesti.

• Kui me üles tõuseme, on Jeesus Kristus meie kohtumõistja. Kui mõned üksikud erandid välja arvata, saavad kõik Jumala lapsed endale koha mõnes auhiilguse kuningriigis. Kui me oleme ustavad, saame me naasta elama Jumala juurde.