„3. peatükk: 4. õppetund – Eluaegseks Jeesuse Kristuse jüngriks saamine”, Jutlusta minu evangeeliumi: Jeesuse Kristuse evangeeliumi jagamise juhend (2023)
„3. peatükk: 4. õppetund”, Jutlusta minu evangeeliumi
3. peatükk: 4. õppetund
Eluaegseks Jeesuse Kristuse jüngriks saamine
Selle õppetunni õpetamine
Ristimine on lootusrikas rõõmuküllane talitus. Kui meid ristitakse, väljendame me soovi Jumalat järgida ja astume igavesse ellu viivale teerajale. Lisaks näitame, et oleme pühendunud saama eluaegseks Jeesuse Kristuse jüngriks.
See õppetund on üles ehitatud ristimisel sõlmitavate lepingute põhjal. See hõlmab järgmisi jagusid, mis jagunevad alljaotisteks:
Aita inimestel mõista, et need põhimõtted ja käsud, mida sa õpetad, kuuluvad ristimisel sõlmitava lepingu juurde. Näita neile, kuidas kõik selle õppetunni osad aitavad neil „tul[la] Kristuse juurde ‥ ja saa[da] osa tema päästest” (Om 1:26; vt ka 1Ne 15:14).
Sa tahad õpetada seda õppetundi mitme kohtumise jooksul. Õpetamise eesmärgil kohtumine peaks kestma harvadel juhtudel üle 30 minuti. Tavaliselt on parem kohtuda lühemalt ja sagedamini ning võtta materjal läbi väiksemate osade kaupa.
Planeeri, mida sa õpetad, millal sa seda õpetad ja kui palju see aega võtab. Arvesta inimeste vajadustega, keda sa õpetad, ja otsi Vaimu juhatust. Sa võid õpetada paindlikult just sellisel viisil, mis aitab inimestel kõige paremini ristimiseks ja Kiriku liikmeks kinnitamiseks valmistuda.
Mõned selle õppetunni jaod sisaldavad konkreetseid ettepanekuid. Püüa saada inspiratsiooni, et teada, kuidas ja millal ettepanekuid teha. Arvesta sellega, mis tasemel keegi õpetust mõistab. Aita tal elada evangeeliumi järgi üks samm korraga.
Meie leping soovida võtta enda peale Jeesuse Kristuse nime
Kui meid ristitakse, sõlmime me lepingu, et me järgime Jeesust Kristust „kogu südamest”. Lisaks tunnistame, et „taha[me] võtta enda peale Kristuse nime” (2Ne 31:13; vt ka ÕL 20:37).
Jeesuse Kristuse nime enda peale võtmine tähendab seda, et me peame Teda meeles ja püüame elada Tema eluaegse jüngrina. Me laseme Ta valgusel meie kaudu teistele paista. Me mõistame, et me oleme Tema omad ja paneme Ta oma elus esikohale.
Järgmistes jagudes kirjeldatakse kahte viisi, kuidas Jeesust Kristust meeles pidada ja järgida.
Palveta sagedasti
Palve võib olla lihtne, südamest tulev jutuajamine Taevase Isaga. Palves räägime Temaga ausalt ja avameelselt. Me väljendame Talle oma armastust ja tänulikkust oma õnnistuste eest. Lisaks palume me abi, kaitset ja juhatust. Palve lõpus peaksime võtma aega ja kuulama.
Jeesus õpetas, et te „peate ‥ alati palvetama Isa poole minu nimel” (3Ne 18:19, rõhutus lisatud; vt ka Ms 5:8). Kui me palvetame Jeesuse Kristuse nimel, peame me meeles nii Teda kui ka Taevast Isa.
Jeesus seadis meile palvetamiseks eeskuju. Me võime palve kohta palju teada saada, kui uurime Päästja palveid pühakirjades (vt Mt 6:9–13; Jh 17).
Meie palved võivad hõlmata järgmisi osi:
-
Pöördu alustuseks Taevase Isa poole.
-
Väljenda, mida tunned oma südames, näiteks tänu saadud õnnistuste eest.
-
Esita küsimusi, otsi juhatust ja palu õnnistusi.
-
Lõpeta, öeldes: „Jeesuse Kristuse nimel, aamen.”
Pühakirjades manitsetakse meid palvetama hommikul ja õhtul. Kuid me võime palvetada igal ajal ja igas olukorras. Isiklike palvete ja perepalvete puhul võib olla tähenduslik põlvili palvetada. Me peaksime alati palvet südames kandma. (Vt Al 34:27; 37:36–37; 3Ne 17:13; 19:16.)
Meie palved peaksid olema läbimõeldud ja tulema südamest. Me ei peaks lausuma palvetades ühte ja sama ühtemoodi.
Me palvetame usuga, siiralt ja tõsise kavatsusega saadud vastuseid kuulda võtta. Kui me seda teeme, annab Jumal meile juhatust ja aitab meil teha häid otsuseid. Me tunneme end Temale lähemal. Ta aitab meil mõista ja annab teada tõde. Ta õnnistab meid tröösti, rahu ja jõuga.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
Pühakirjade uurimine
Nefi õpetas: „Toituge rõõmuga Kristuse sõnadest; sest [need] ütlevad teile kõik, mida te peate tegema.” (2Ne 32:3; vt ka 31:20)
Pühakirjade uurimine on oluline viis Jeesust Kristust meeles pidada ja järgida. Pühakirjadest saame teada Tema elust ja teenimistööst ning õpime Ta õpetusi. Samuti saame teada Tema lubadustest. Kui loeme pühakirju, tunneme Ta armastust. Meie hing avardub, meie usk Temasse kasvab ja meie meelt valgustatakse. Meie tunnistus Tema jumalikust missioonist tugevneb.
Me peame meeles ja järgime Jeesust, kui me Ta sõnu ellu rakendame. Me peaksime uurima iga päev pühakirju, eriti Mormoni Raamatut.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku pühakirjad on Piibel, Mormoni Raamat, Õpetus ja Lepingud ning Kallihinnaline Pärl. Neid kutsutakse ka „põhiteosteks”.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Pühakirjad”
-
Gospel Topics: „Scriptures”
Meie leping pidada Jumala käske
NB! Selles osas kirjas olevaid käske saab õpetada mitmeti. Näiteks võiksid sa õpetada neid mõne kokkusaamise jooksul. Või võiksid õpetada osa neist kolme esimese õppetunni käigus. Kui sa õpetad käske, seo need kindlasti ristimislepingu ja päästmisplaaniga.
Kui meid ristitakse, sõlmime me Jumalaga lepingu, et me „pea[me] kinni tema käskudest” (Mo 18:10; Al 7:15).
Jumal on andnud meile käsud, kuna Ta armastab meid. Ta soovib meile parimat nii praegu kui ka igavikus. Ta teab meie Taevase Isana, mis on meie vaimseks ja füüsiliseks heaoluks vajalik. Samuti teab Ta, mis teeb meid kõige õnnelikumaks. Iga käsk on jumalik and, mis on antud selleks, et meid otsuste langetamisel juhatada, meid kaitsta ja aidata meil kasvada.
Üks maa peale tulemise põhjus on tark valikuvabaduse kasutamine ning seeläbi õppimine ja kasvamine (vt Aabr 3:25). Kui me otsustame järgida Jumala käske – ja parandada meelt, kui meil see ei õnnestu –, aitab see meil sel sageli väljakutserohkel surelikul rännakul navigeerida.
Jumala käsud on jõu ja õnnistuse allikad (vt ÕL 82:8–9). Me õpime käske pidades, et need ei ole koormavad reeglid, mis meie vabadust piiravad. Käskudele kuuletumisega kaasneb tõeline vabadus. Sõnakuulelikkus on jõuallikas, mis toob meile Püha Vaimu kaudu valgust ja teadmisi. See toob meile suuremat õnne ja aitab meil saavutada Jumala lastena oma jumalikku potentsiaali.
Kui me peame Jumala käske, lubab Ta meid õnnistada. Osa õnnistusi kuulub teatud käskude juurde. Tema ülimad õnnistused on rahu selles elus ja igavene elu tulevas maailmas. (Vt Mo 2:41; Al 7:16; ÕL 14:7; 59:23; 93:28; 130:20–21.)
Jumala õnnistused on nii vaimsed kui ka ajalikud. Ajuti peame neid kannatlikult ootama ja usaldama, et need tulevad vastavalt Tema tahtele ja ajastusele (vt Mo 7:33; ÕL 88:68). Selleks et osa õnnistusi tajuda, peame olema vaimselt terased ja tähelepanelikud. See käib eriti õnnistuste kohta, mis tulevad lihtsal ja näiliselt tavalisel kombel.
Osa õnnistusi saab ilmseks alles tagantjärele. Osa võib tulla alles pärast seda elu. Me võime olla Jumala õnnistuste ajastusele ja olemusele vaatamata kindlad, et need ei jää tulemata, kui me püüame elada Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi (vt ÕL 82:10).
Jumal armastab kõiki oma lapsi täiuslikult. Ta on meie nõrkustega kannatlik ja on andestav, kui me meelt parandame.
Kaks suurt käsku
Kui Jeesuselt küsiti: „Missugune käsk on suur?”, vastas Ta: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.”
Seejärel ütles Jeesus, et teine suur käsk on esimese sarnane: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Mt 22:36–39) „Neist suuremat muud käsku ei ole!” (Mk 12:31)
Jumala vaimulastena on meil tohutu armastamise võime. See on osa meie vaimsest päritolust. Kahe suure, esmalt Jumala ja siis oma ligimese armastamise käsu järgi elamine on Jeesuse Kristuse jüngritele iseloomulik omadus.
Jumala armastamine
Me saame näidata Jumalale oma armastust mitmeti. Me saame pidada Tema käske (vt Jh 14:15, 21). Me saame panna Ta oma elus esikohale, allutades oma tahte Tema tahtele. Me saame koondada oma soovid ja mõtted Temale ning südames Talle keskenduda (vt Al 37:36). Me saame elada tänulikuna Temalt saadud õnnistuste eest ja heldelt neid õnnistusi jagada (vt Mo 2:21–24; 4:16–21). Me saame väljendada Talle oma armastust ja seda süvendada, kui me palvetame ja teisi teenime.
Teiste käskude sarnaselt on ka Jumala armastamise käsk kasuks meile endale. See, mida me armastame, määrab ära selle, mille poole me püüdleme. See, mille poole me püüdleme, määrab ära selle, mida me mõtleme ja teeme. Ja see, mida me mõtleme ja teeme, määrab ära selle, kes me oleme ja kelleks saame.
Teiste armastamine
Teiste armastamine on Jumala armastamise laiendus. Päästja õpetas meile mitmeti, kuidas teisi armastada (vt nt Lk 10:25–37 ja Mt 25:31–46). Me ulatame neile oma sõbrakäe ning anname neile koha oma südames ja elus. Me armastame teenides, endast kasvõi veidi andes. Me armastame teisi, kui kasutame Jumalalt saadud ande nende õnnistamiseks.
Teiste armastamine hõlmab kannatlikkust, lahkust ja ausust. See tähendab andestada meeleldi. See tähendab kohelda kõiki inimesi austusega.
Kui me kedagi armastame, õnnistatakse nii meid kui ka seda inimest. Meie süda kasvab, meie elu muutub mõttekamaks ja meie rõõm suureneb.
Õnnistused
Need kaks suurt käsku ehk Jumala armastamise ja oma ligimese armastamise käsk on kõikide Jumala käskude alus (vt Mt 22:40). Kui me armastame esmalt Jumalat ja armastame ka teisi, läheb kõik meie elus õigele kohale. See armastus mõjutab meie vaatenurka, ajakasutust, huvisid ja tähtsuse järjekorda.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Ligimesearmastus”, „Armastus”
-
Gospel Topics: „Charity”, „Love”
Järgi prohvetit
Jumal kutsub prohvetid Teda maa peal esindama. Ta ilmutab oma prohvetite kaudu tõde ning annab juhatust ja hoiatusi.
Jumal kutsus Joseph Smithi viimsel ajal esimeseks prohvetiks (vt 1. õppetund). Samamoodi on Jumal kutsunud oma Kirikut juhtima ka Joseph Smithi ametijärglased, sh prohveti, kes juhib Kirikut nüüdisajal. Me peaksime jõudma veendumusele, et elav prohvet on jumalikult kutsutud, ja järgima ta õpetusi.
Elavate prohvetite ja apostlite õpetused on muutuvate väärtustega maailmas igavese tõe ankur. Kui me järgime Jumala prohveteid, pole maailmas valitsev segadus ja lahkhelid meie jaoks üle jõu käivad. Me oleme siin elus õnnelikumad ja saame sel igavikulise rännaku lõigul juhatust.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Prohvet”, „Naisprohvet”, „Prohvetlik kuulutus, prohvetlik kuulutamine”
-
Gospel Topics: „Prophets”, „Prophecy”
Pea kinni kümnest käsust
Jumal ilmutas vanaaja prohvetile, kelle nimi oli Mooses, kümme käsku, et oma rahvast juhatada. Need käsud kehtivad sama palju nüüdisajal. Need õpetavad meid Jumalat kummardama ja olema Tema vastu aupaklik. Need õpetavad meile ka seda, kuidas üksteist kohelda.
-
„Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2Ms 20:3) Muude „jumalate” seas võib olla nii mõndagi, nt vara, võim või tuntus.
-
„Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti!” (2Ms 20:4)
-
„Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta!” (2Ms 20:7)
-
„Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!” (2Ms 20:8)
-
„Sa pead oma isa ja ema austama!” (2Ms 20:12)
-
„Sa ei tohi tappa!” (2Ms 20:13)
-
„Sa ei tohi abielu rikkuda!” (2Ms 20:14)
-
„Sa ei tohi varastada!” (2Ms 20:15)
-
„Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!” (2Ms 20:16)
-
„Sa ei tohi himustada!” (2Ms 20:17)
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Kümme käsku”
-
Gospel Topics: „Ten Commandments”
Ela kõlbelise puhtuse seaduse järgi
Kõlbelise puhtuse seadusel on tähtis osa plaanis, mille Jumal lõi meie päästmiseks ja ülenduseks. Seksuaalne intiimsus on Jumala seatud, et mees ja naine võiksid saada abikaasadena lapsi ja teineteisele armastust väljendada. Selline intiimsus ja inimelu loomise vägi peaks olema kaunis ja püha.
Jumala kõlbelise puhtuse seadus tähendab seda, et mehel ja naisel ei ole teineteisega sõlmitud seadusliku abielu väliseid seksuaalsuhteid. Lisaks tähendab see seadus täielikku truudust ja lojaalsust oma abikaasale pärast abiellumist.
Selleks et aidata meil pidada kõlbelise puhtuse seadust, on prohvetid manitsenud meid hoidma oma mõtted ja sõnad puhtana. Me peaksime vältima igasugust pornograafiat. Kõlbelise puhtuse seaduse kohaselt peaks meie käitumine ja välimus olema kombeline.
Need, kes soovivad saada ristitud, peavad elama kõlbelise puhtuse seaduse järgi.
Meeleparandus ja andestus
Jumala silmis on kõlbelise puhtuse seaduse rikkumine äärmiselt tõsine (vt 2Ms 20:14; Ef 5:3). Seeläbi tarvitatakse vääralt püha väge, mille Ta on andnud elu loomiseks. Kuid Ta armastab meid jätkuvalt ka siis, kui me oleme seda seadust rikkunud. Ta kutsub meid meelt parandama ja Jeesuse Kristuse lepitusohvri kaudu puhtaks saama. Patuga kaasnev meeleheide võib asenduda Jumala andestusega kaasneva sulni rahutundega (vt ÕL 58:42–43).
Õnnistused
Jumal on andnud kõlbelise puhtuse seaduse selleks, et meid ja vaimulapsi, keda Ta saadab maa peale, õnnistada. Sellele seadusele kuuletumine on oluline selleks, et ise rahu tunda, ning et meie peresuhetes valitseks armastus, usaldus ja ühtsus.
Kui me elame kõlbelise puhtuse seaduse järgi, oleme me kaitstud abieluvälise seksuaalse intiimsusega kaasneva vaimse kahju eest. Lisaks väldime emotsionaalseid ja füüsilisi probleeme, mis sageli selliste suhetega kaasas käivad. Meie enesekindlus Jumala ees kasvab (vt ÕL 121:45). Me oleme Püha Vaimu mõjule avatumad. Me oleme paremini valmis sõlmima templis pühi lepinguid, mis meie pered igavikuks kokku liidavad.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Kõlbeline puhtus”
-
Gospel Topics: „Chastity”
Pea kinni kümnise seadusest
Kiriku liikmetel on suur ja eriline võimalus kümnist maksta. Kui me maksame kümnist, aitame kaasa Jumala tööle ja õnnistame Tema lapsi.
Kümnise seadus pärineb Vana Testamendi aegadest. Näiteks maksis prohvet Aabraham kümnist kõigest, mis tal oli (vt Al 13:15; 1Ms 14:18–20).
Sõna kümnis tähendus on sõna otseses mõttes üks kümnendik. Kui me maksame kümnist, annetame ühe kümnendiku oma sissetulekust Kirikule (vt ÕL 119:3–4). Kõik, mis meil on, on Jumala kingitus. Kui me maksame kümnist, väljendame Talle tänulikkust, kui osa sellest, mis Ta on meile andnud, tagasi anname.
Kümnise maksmine näitab usku. Samuti austatakse seeläbi Jumalat. Jeesus õpetas, et me peame „otsi[ma] esiti Jumala riiki” (Mt 6:33) ja kümnis on üks võimalus, kuidas seda teha.
Kümniserahade kasutamine
Kümniseraha on püha. Me anname oma kümnise piiskopkonna liikme kätte või võime maksta seda paljudes piirkondades interneti vahendusel. Kui piiskoppidele makstakse kümnist, kannavad nad selle üle Kiriku peakorterile.
Kümniseraha kasutamise üle Jumala töös otsustab nõukogu, mis koosneb Esimesest Presidentkonnast, Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ja Juhtivast Piiskopkonnast (vt ÕL 120:1). Kümniseraha kasutatakse:
-
Templite ja kogudusehoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks.
-
Pühakirjade tõlkimiseks ja avaldamiseks.
-
Kiriku kohalike koguduste tegevuse ja toimimise toetamiseks.
-
Misjonitöö toetamiseks kogu maailmas.
-
Pereajalootöö toetamiseks.
-
Koolide ja hariduse rahastamiseks.
Kümnist ei kasutata Kiriku kohalikele juhtidele maksmiseks. Nad teenivad vabatahtlikult, tasu saamata.
Õnnistused
Kui me kümnist maksame, lubab Jumal õnnistusi, mis on palju suuremad kui see, mida meie anname. Ta „ava[b] ‥ taevaluugid ja kalla[b] ‥ õnnistust küllastuseni” (Ml 3:10; vt s 7–12). Need õnnistused võivad olla nii vaimsed kui ka ajalikud.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Kümnis”
-
Gospel Topics: „Tithing”
Kuuletu Tarkuse Sõnale
Issanda tarkuseseadus
Meie keha on püha and Jumalalt. Igaüks meist vajab füüsilist keha, et saada rohkem Tema-sarnaseks. Meie keha on nii tähtis, et pühakirjades kõrvutatakse seda templiga (vt 1Kr 6:19–20).
Issand tahab, et me suhtuksime oma kehasse austusega. Selleks et meile seejuures abiks olla, on Ta ilmutanud Tarkuse Sõnaks kutsutud terviseseaduse. See ilmutus õpetab meile tervislike toitude söömise ning kehale kahjulike ainete, konkreetsemalt alkoholi, tubaka ja kuumade jookide (ehk tee ja kohvi) vältimise kohta.
Nüüdisaja prohvetid on hoiatanud meid Tarkuse Sõna vaimus ka teiste ainete tarvitamise eest, mis on kahjulikud, seadusvastased või sõltuvust tekitavad. Prohvetid on hoiatanud ka retseptiravimite kuritarvitamise eest. (Sinu misjonijuhataja vastab küsimustele, kas su geograafilises piirkonnas on veel muid aineid, mida ei peaks tarvitama.)
Õnnistused
Issand on andnud Tarkuse Sõna meie füüsiliseks ja vaimseks heaoluks. Kui me seda käsku peame, lubab Ta meile suuri õnnistusi. Nende õnnistuste seas on tervis, tarkus, teadmisteaarded ja kaitstus (vt ÕL 89:18–21).
Tarkuse Sõnale kuuletumine aitab meil olla tundlikum Püha Vaimu õhutustele. Kuigi meil kõigil tuleb ette terviseprobleeme, aitab sellele seadusele kuuletumine meie kehal, meelel ja vaimul tervem olla.
Need, kes soovivad saada ristitud, peavad kuuletuma Tarkuse Sõnale.
Juhatust sõltuvuse käes vaevlevate inimeste aitamiseks leiad 10. peatükist.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Tarkuse sõna”
-
Gospel Topics: „Health”, „Word of Wisdom”
-
Life Help: „Addiction””
Pühitse hingamispäeva
Puhkamise ja Jumala kummardamise päev
Hingamispäev on püha päev, mille Jumal on seadnud meile selleks, et puhata igal nädalal oma igapäevatööst ja Teda kummardada. Üks Moosesele antud kümnest käsust on „pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema” (2Ms 20:8; vt ka s 9–11).
Issand kinnitas nüüdisaja ilmutuses, et hingamispäev „on määratud sulle puhkamiseks sinu töödest ja pühendumiseks Kõigekõrgemale” (ÕL 59:10). Lisaks ütles Ta, et hingamispäev peaks olema rõõmu-, palve- ja tänupäev (vt s 14–15).
Hingamispäevase Jumala-kummardamise juurde kuulub igal nädalal sakramendikoosolekul käimine. Me kummardame sel koosolekul Jumalat ja võtame sakramenti, et Jeesust Kristust ja Ta lepitust meeles pidada. Kui me võtame sakramenti, uuendame oma lepinguid Jumalaga ja näitame, et tahame oma pattudest meelt parandada. Sakramenditalitus on hingamispäeva pidamise keskpunkt.
Kirikus osaleme ka tundides, kus õpime rohkem Jeesuse Kristuse evangeeliumi kohta. Meie usk tugevneb, kui me koos pühakirju uurime. Meie armastus kasvab, kui me üksteist teenime ja tugevdame.
Lisaks tööst puhkamisele ei peaks me käima hingamispäeval poes ega tegema midagi muud, mis tekitab tunnet, nagu see päev oleks täiesti tavaline. Me lükkame maised tegemised kõrvale ning koondame mõtted ja teod vaimsetele asjadele.
Heategemise päev
Hingamispäeval head teha on vähemalt sama oluline kui see, mida me ei tee, et seda päeva pühana hoida. Me õpime evangeeliumi, tugevdame usku ja suhteid, teenime ning tegeleme koos pere ja sõpradega muude meeltülendavate tegevustega.
Õnnistused
Hingamispäeva pühitsemine väljendab meie pühendumist Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele. Kui me ühildame oma hingamispäevased tegevused sellega, milleks Jumal selle päeva kavandas, tunneme me rõõmu ja rahu. Meid kosutatakse vaimselt ja värskendatakse füüsiliselt. Lisaks tunneme end Jumalale lähemal ja meie suhe oma Päästjaga süveneb. Me hoiame end täielikumalt „maailmast reostamatuna” (ÕL 59:9). Hingamispäevast saab „rõõm” (Js 58:13; vt ka s 14).
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Gospel Topics: „Sabbath Day”
-
Pühakirjajuht: „Hingamispäev”
Kuuletu seadusele ja austa seda
Viimse aja pühad usuvad seaduskuulekusse ja heaks kodanikuks olemisse (vt ÕL 134; UA 1:12). Kiriku liikmeid innustatakse oma kogukonna ja rahva edendamiseks teenima. Lisaks innustatakse neid mõjutama ühiskonnas ja valitsuses tervete väärtushinnangute kujunemist.
Kiriku liikmeid kutsutakse osalema seadusega ettenähtud korras valitsuses ja poliitilises protsessis. Liikmed, kellel on valitsuses amet, toimivad oma pädevuse piires murelike kodanike, mitte Kiriku esindajatena.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
„Political and Civic Activity”, General Handbook, osa 38.8
-
Gospel Topics: „Citizenship”
Meie leping teenida Jumalat ja teisi
Teenimine
Kui me saame ristitud, sõlmime lepingu, et me teenime Jumalat ja teisi. Teiste teenimine on üks esmaseid viise, kuidas me teenime Jumalat (vt Mo 2:17). Prohvet Alma õpetas neile, kes soovisid saada ristitud, et nad peaksid olema „nõus kandma üksteise koormaid, ‥ leinama koos nendega, kes leinavad; ‥ ja trööstima neid, kes vajavad tröösti” (Mo 18:8–9).
Uued liikmed saavad tavaliselt peagi pärast ristimist Kirikus teenimiskutse. Need kutsed on vabatahtlikud ja nende eest ei saa tasu. Kui me need vastu võtame ja hoolega teenime, suureneb meie usk, arenevad anded ja me õnnistame teisi.
Lisaks teenime me Kirikus „teeniva venna” või „teeniva õena”. Seda kohustust täites teenime meile määratud inimesi ja peresid.
Jeesuse Kristuse jüngritena otsime iga päev teenimisvõimalusi. Nagu Tema, käime ka meie „mööda maad ja te[eme] head” (Ap 10:38). Me teenime kogukonnas oma ligimesi ja teisi. Seal, kus võimalik, saame otsida teenimisvõimalusi veebilehe JustServe vahendusel. Me saame toetada Kiriku humanitaarseid jõupingutusi ja osaleda kriisiabiprojektides.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Teenima, teenimine”
-
Gospel Topics: „Service”
Evangeeliumi jagamine
Meie ristimisleping hõlmab ka lubadust „seis[ta] kui Jumala tunnistajad” (Mo 18:9). Üks võimalus tunnistajana seista on Jeesuse Kristuse evangeeliumi jagada. Teistel evangeeliumi vastu võtta aitamine on üks rõõmutoovamaid teenimisvõimalusi (vt ÕL 18:15–16). See on vägev armastuse väljendus.
Kui me saame osa evangeeliumi järgi elamise õnnistustest, tahame me loomulikult neid õnnistusi jagada. Pereliikmetel, sõpradel ja tuttavatel tekib sageli huvi, kui me oleme ustavad eeskujud ja nad näevad, kuidas evangeelium meie elu õnnistab. Me saame jagada evangeeliumi täiesti tavaliselt ja loomulikult (vt General Handbook, 23. ptk).
Me kutsume teisi tulema koos meiega teenimis-, kogukonna-, meelelahutus- ja kirikuüritustele. Me võime kutsuda neid Kiriku koosolekule või ristimisteenistusele. Me võime kutsuda neid vaatama internetis videot, kus selgitatakse Jeesuse Kristuse evangeeliumi, lugema Mormoni Raamatut või külastama templit lahtiste uste päevadel. Kutseid, mida me saame esitada, on sadu. Kutsumine tähendab sageli lihtsalt seda, et me kaasame oma pere, sõbrad ja naabrid oma tegemistesse.
Kui me palume, aitab Jumal meil märgata võimalusi evangeeliumi jagada ning rääkida teistele, kuidas see meie elu õnnistab.
Lisateavet armastamise, jagamise ja kutsumise põhimõtete rakendamise kohta leiad 9. peatükist pealkirja alt „Ühine liikmetega”.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Misjonitöö”
-
Gospel Topics: „Missionary Work”
Paastumine ja paastuannetused
Jumal kehtestas paastuseaduse kui ühe võimaluse vaimujõudu tugevdada ja abivajajaid aidata.
Paastumine tähendab mingi aja jooksul söömata ja joomata olemist. Kirikus on tavaliselt paastupäev iga kuu esimesel pühapäeval. Tüüpiliselt kuulub paastupäeva juurde 24-tunnine periood, mil me midagi ei söö ega joo, kui me oleme selleks füüsiliselt võimelised. Paastupühapäeval on tähtis osa ka palvel ja tunnistuse jagamisel. Meid innustatakse paastuma ka muul ajal, kui me tunneme selleks vajadust.
Vaimse jõu tugevdamine
Paastumine aitab meil muutuda alandlikuks, läheneda Jumalale ja saada vaimset kosutust. Jeesus paastus, enne kui Ta oma teenimistööd alustas (vt Mt 4:1–2). Pühakirjades on palju lugusid, kus prohvetid ja teised paastusid, et saada vaimselt tugevamaks ning paluda endale või teistele erilisi õnnistusi.
Paastumine ja palve käivad käsikäes. Kui me paastume ja palvetame usuga, oleme me paremini häälestatud isiklikku ilmutust saama. Samuti oleme tundlikumad, et tõde ära tunda ja Jumala tahet mõista.
Abivajajate aitamine
Kui me paastume, annetame Kirikule raha, et aidata hoolitseda abivajajate eest. Seda kutsutakse paastuannetuseks. Meid kutsutakse tegema annetust, mis oleks vähemalt võrdväärne söömata jäänud einete väärtusega. Meid innustatakse olema helded ja annetama võimaluse korral rohkem, kui need eined on väärt. Paastuannetuse tegemine on üks viis teisi teenida.
Paastuannetuste eest muretsetakse abivajajatele toitu ja muud vajalikku nii kohalikult kui üleilmselt. Teavet paastuannetuste tegemise kohta leiad selles õppetunnis pealkirja alt „Kümnis ja muud annetused”.
Pühakirjade uurimine
Paastumine
Abivajajate eest hoolitsemine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Paast, paastumine”
-
General Handbook: 22.2.2
-
Gospel Topics: „Fasting and Fast Offerings”
Meie leping lõpuni vastu pidada
Kui meid ristitakse, sõlmime Jumalaga lepingu, et me elame Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi ja „pea[me] vastu lõpuni” (2Ne 31:20; vt ka Mo 18:13). Me püüame olla eluaegsed Jeesuse Kristuse jüngrid.
Mormoni Raamatu prohvet Nefi kirjeldas ristimist kui väravat, mille kaudu me astume evangeeliumirajale (vt 2Ne 31:17). Pärast ristimist meie „Kristuses püsivana edasi pürgim[ine]” jätkub (2Ne 31:20).
Kui me jüngrirajal „edasi pürgime”, valmistume minema templisse. Seal sõlmime Jumalaga lepinguid, kui saame templitalitusi. Templis õnnistatakse meid väega ja me võime saada oma perega igavikuks kokku pitseeritud. Templis sõlmitud lepingute pidamine avab ukse kõikide eriliste vaimsete võimaluste ja õnnistuste saamiseks, mis Jumal on meie jaoks tallele pannud.
Kui me ustavalt mööda evangeeliumirada edasi läheme, saame lõpuks Jumala suurima anni ehk igavese elu (vt 2Ne 31:20; ÕL 14:7).
Järgmistes osades selgitatakse osa aspekte, mille eest Jumal on hoolt kandnud, et aidata meil sureliku rännaku lõpuni vastu pidada ja selles rõõmu leida.
Preesterlus ja Kiriku organisatsioon
Preesterlus on Jumala volitus ja vägi. Taevane Isa teeb preesterluse kaudu oma tööd, milleks on „tuua inimestele surematus ja igavene elu“ (Ms 1:39). Jumal annab oma poegadele ja tütardele maa peal väe ja volituse, et nad saaksid aidata seda tööd teostada.
Preesterlus on meile kõigile õnnistus. Selliseid talitusi nagu ristimine ja sakrament saadakse nende kaudu, kes on preesterluses ametikandjad. Lisaks saame tervenemise, lohutuse ja juhatuse õnnistusi.
Preesterlus ning Kiriku juhtkond ja kutsed
Jeesus Kristus juhib Kirikut prohvetite ja apostlite kaudu. Need juhid on kutsunud ja pühitsenud Jumal, kes on andnud neile ka preesterluse volituse Päästja nimel tegutseda.
Kristus andis oma apostlitele vanal ajal sama preesterluse volituse, mis võimaldas neil juhtida Tema kirikut, kui Ta oli tõusnud taevasse. Sellest volitusest jäädi lõpuks ilma, kui inimesed hülgasid evangeeliumi ning apostlid surid.
Taevased sõnumitoojad taastasid preesterluse 1829. aastal prohvet Joseph Smithi kaudu ning Issand rajas taas oma kiriku, kus on apostlid ja prohvetid. (Vt 1. õppetund.)
Kohalikul tasandil on piiskoppidel ja vaiajuhatajatel preesterluse volitus, et juhtida Kiriku kogudusi.
Kui mehed ja naised Kirikus teenima kutsutakse ja ametisse asetatakse, saavad nad Jumalalt volituse selles kutses tegutseda. See volitus antakse misjonäridele, juhtidele, õpetajatele ja teistele kuni nende ametist vabastamiseni. Volitust delegeeritakse nende juhatuse all, kes hoiavad preesterluse võtmeid.
Preesterluse volitust saab kasutada vaid õigemeelselt (vt ÕL 121:34–46). See volitus on püha usaldusülesanne esindada Päästjat ja tegutseda Tema nimel. Selle eesmärk on alati teisi õnnistada ja teenida.
Aaroni preesterlus ja Melkisedeki preesterlus
Kirikus hõlmab preesterlus Aaroni preesterlust ja Melkisedeki preesterlust. Aaroni ja Melkisedeki preesterlust antakse preesterluse võtmete hoidjate juhatuse all Kiriku väärilistele meesliikmetele. Kui mees on saanud vastava preesterluse, pühitsetakse ta selles preesterluses näiteks diakoni või vanema ametisse. Teda peab pühitsema keegi, kellel on selleks vajalik volitus.
Kui mees või noor mees saab preesterluse, sõlmib ta Jumalaga lepingu, et täita pühi kohustusi, teenida teisi ja aidata Kirikut üles ehitada.
Noored mehed võivad saada Aaroni preesterluse ja neid võib pühitseda diakoniks alates selle aasta jaanuarist, mil nad saavad 12-aastaseks. Neid võib pühitseda õpetajaks sel aastal, mil nad saavad 14-aastaseks, ja preestriks sel aastal, mil nad saavad 16-aastaseks. Piisavalt vanad meessoost usulepöördunud võivad saada Aaroni preesterluse peagi pärast ristimist ja Kiriku liikmeks kinnitamist. Aaroni preesterluse hoidjad viivad läbi selliseid talitusi nagu sakrament ja ristimine.
Teeninud mõnda aega Aaroni preesterluses preestrina, võib vähemalt 18-aastane vääriline mees saada Melkisedeki preesterluse ja teda võib pühitseda vanemaks. Melkisedeki preesterluse saanud mehed võivad teha selliseid preesterluse talitusi nagu tervenemise ja tröösti õnnistuse andmine pereliikmetele ja teistele.
Teavet uutele liikmetele preesterluse andmise kohta leiad üldkäsiraamatust General Handbook, 38.2.9.1.
Kvoorumid ja kiriku ühingud
Preesterluse kvoorumid. Kvoorum on preesterluse hoidjatest organiseeritud rühm. Igas koguduses on vanemate kvoorum, mis on mõeldud täiskasvanud meestele. Diakonite, õpetajate ja preestrite kvoorumid on mõeldud noortele meestele.
Abiühing. Abiühingusse kuuluvad 18-aastased ja vanemad naised. Abiühingu liikmed tugevdavad perekondi, üksikisikuid ja kogukonda.
Noored naised. Noored naised liituvad Noorte Naiste ühinguga alates selle aasta jaanuarist, mil nad saavad 12-aastaseks.
Algühing. 3–11-aastased lapsed kuuluvad Algühingusse.
Pühapäevakool. Kõik täiskasvanud ja noored käivad Pühapäevakoolis, kus nad kohtuvad, et koos pühakirju uurida.
Lisateavet preesterluse kohta leiad Üldkäsiraamatu 3. peatükist.
Lisateavet preesterluse kvoorumite ja Kiriku ühingute kohta leiad üldkäsiraamatu General Handbook, 8.–13. peatükist.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Üldkäsiraamat, 3. peatükk: „Preesterluse põhimõtted”
-
Gospel Topics: „Aaronic Priesthood”, „Melchizedek Priesthood”, „Priesthood”
Abielu ja perekonnad
Abielu
Abielu mehe ja naise vahel on Jumala seatud. See on kesksel kohal Tema plaanis, mille Ta lõi oma laste igaveseks arenguks.
Mees ja naine peaksid pidama oma abieluühendust kõige kallimaks suhteks maa peal. Nende püha kohus on olla teineteisele lojaalsed ning ustavad oma abielulepingule.
Mees ja naine on Jumala silmis võrdsed. Üks ei tohiks valitseda teise üle. Nad peaksid olema mõlemad täielikult kaasatud otsuste langetamisse ning tegema otsuseid ühiselt ja armastusega.
Kui mees ja naine teineteist armastavad, võib nende abielu olla suurima õnne allikas. Nad saavad aidata teineteisel ja oma lastel edeneda igavese elu suunas.
Perekond
Nagu abielu, on ka perekond Jumala seatud ning sel on keskne koht Tema plaanis, et me võiksime olla igavesti õnnelikud. Meie pered on kõige tõenäolisemalt õnnelikud siis, kui me elame Jeesuse Kristuse õpetuste järgi. Vanemad õpetavad oma lastele Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja näitavad neile eeskuju, kuidas selle järgi elada. Peres on meil võimalik üksteist armastada ja teenida.
Pere peaks olema lapsevanemate kõrgeim prioriteet. Lapsevanematel on eriline püha võimalus ja kohus hoolitseda neile sündinud või lapsendatud laste eest.
Kõigis peredes tuleb ette väljakutseid. Kui me otsime Jumalalt tuge ja peame Ta käske, aitavad pere väljakutsed meil õppida ja kasvada. Vahel aitavad need väljakutsed meil õppida meelt parandama ja andestama.
Kiriku juhid on innustanud liikmeid pidama igal nädalal pereõhtut. Vanemad kasutavad seda aega, et õpetada oma lastele evangeeliumi, tugevdada peresuhteid ja üheskoos lõbusalt aega veeta. Kiriku juhid on välja andnud ka läkituse, kus õpetatakse pere kohta tähtsaid tõdesid (vt „Perekond: läkitus maailmale”, ChurchofJesusChrist.org).
Muud pere tugevdamise moodused on perepalve, pühakirjauurimine ja Kirikus üheskoos Jumala kummardamine. Lisaks võime uurida pereajalugu, koguda perekonna kohta lugusid ja teenida teisi.
Paljudel inimestel on abiellumiseks või armastavate peresuhete loomiseks piiratud võimalused. Paljud on üle elanud lahutuse ja muid keerulisi perekondlikke olukordi. Kuid evangeelium õnnistab meist igaühte meie pereoludest sõltumata. Ja kui me oleme ustavad, loob Jumal meile võimaluse armastava pere õnnistuste saamiseks kas selles või tulevas elus.
Pühakirjade uurimine
Abielu
Pere
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
Pühakirjajuht: „Perekond”, „Abielu”
-
Üldkäsiraamat, 2. peatükk: „Inimeste ja perede toetamine päästmis- ja ülendustöö tegemisel”
-
Gospel Topics: „Marriage”, „Family”, „Parenting”
Templi- ja pereajalootöö surnud esivanemate eest
Taevane Isa armastab kõiki oma lapsi ning soovib, et nad saaksid päästetud ja ülendatud. Siiski on miljonid Tema lapsed surnud Jeesuse Kristuse evangeeliumist kuulmata või päästvaid evangeeliumitalitusi saamata. Nende talituste seas on ristimine, Kiriku liikmeks kinnitamine, meeste pühitsemine preesterlusse, templiand ja igavene abielu.
Issand on andnud neile inimestele armulikult ja halastavalt veel ühe võimaluse evangeelium vastu võtta ja selle talitusi saada. Vaimumaailmas jutlustatakse evangeeliumi neile, kes surid seda vastu võtmata (vt ÕL 138). Templis saame teha oma surnud esivanemate ja teiste heaks talitusi. Need surnud inimesed saavad seejärel vaimumaailmas evangeeliumi ja nende heaks tehtud talitused kas vastu võtta või tagasi lükata.
Enne kui me saame neid talitusi teha, peame need esivanemad, kes pole talitusi saanud, kindlaks tegema. Oma pere liikmete tuvastamine, et nad võiksid saada talitusi, on meie pereajalootöö keskne eesmärk. Kui me leiame nende kohta informatsiooni, lisame selle Kiriku andmebaasi aadressil FamilySearch.org. Seejärel võime me ise (või võivad teised) nende heaks templis asendustalitusi teha.
Kui me oma esivanemaid tuvastame ja nende heaks talitusi teeme, saab meie pered igavesti ühendada.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
General Handbook, 28. peatükk: „Temple Ordinances for the Deceased”
-
Gospel Topics: „Baptisms for the Dead”, „Family History”
Templid, templiand, igavene abielu ja igavesed pered
Templid
Tempel on Issanda koda. See on pühapaik, kus me võime Jumala pühi talitusi saades Temaga lepinguid sõlmida. Kui me neid lepinguid peame, avaldub meie elus jumalikkuse vägi (vt ÕL 84:19–22; 109:22–23).
Templiand
Üks neist talitustest, mida me templis saame, on templiand. Templiand on kingitus. See teadmiste ja väe kingitus saadakse Jumalalt. Templiandi saades sõlmime Jumalaga lepinguid, mis seovad meid Tema ja Ta Poja, Jeesuse Kristusega (vt 1. peatükk).
Täiskasvanud võivad olla kõlblikud omaenda templiandi saama, kui nad on olnud Kiriku liikmed vähemalt üks aasta. Lisateavet templianni kohta leiad üldkäsiraamatust General Handbook, 27.2.
Igavene abielu ja igavesed perekonnad
Jumala õnneplaan võimaldab peresuhetel kesta ka teisel pool hauda. Templis võime abielluda ajaks ja igavikuks. Seeläbi on meie peredel võimalik igavesti koos olla.
Kui abielupaarid on saanud oma templianni, võivad nad lasta end pitseerida ehk abielluda kogu igavikuks. Nende lapsed saab pitseerida nende külge.
Selleks et saada igavese abielu õnnistusi, peavad mees ja naine, kes on templis pitseeritud, sõlmitud lepinguid pidama.
Pühakirjade uurimine
Rohkem teavet selle põhimõtte kohta
-
General Handbook, 27. peatükk: „Temple Ordinances for the Living”
-
Gospel Topics: „Temples”, „Endowment”, „Marriage”