Konverentsi lõppedes
President Thomas S. Monson
Mõtisklege kuuldud tõdede üle ja aidaku need teil saada paremaks, kui te olite konverentsi alguses.
Konverents hakkab lõppema ja mu süda on saanud suurt kosutust. Meid on külluslikult õnnistatud, kui oleme kuulnud meile kõnelenud inimeste nõu ja tunnistusi. Ma arvan, et nõustute minuga, et oleme tundnud Issanda Vaimu, kui meie südameid on puudutatud ja meie tunnistusi tugevdatud.
Oleme taas kord nautinud ilusat muusikat, mis on rikastanud meie konverentsi igat istungit. Ma avaldan tänu kõigile, kes on selles osas meiega oma andeid jaganud.
Südamest tänu kõigile, kes meile istungitel kõnelesid, ja ka neile, kes ütlesid palved.
On lugematul hulgal inimesi, kes töötavad igal konverentsil kas kulisside taga või vähem märgatavatel positsioonidel. Meil ei oleks võimalik pidada konverentsi ilma nende abita. Mu tänuavaldused ka neile.
Ma tean, et avaldate koos minuga tänu vendadele ja õdedele, kes konverentsi ajal kutsetest vabastati. Me hakkame nende järele igatsema. Nende panus Issanda töösse on olnud tohutult suur ja sellest saavad osa ka tulevased põlved.
Kätt tõstes oleme kõik toetanud vendi ja õdesid, kes on sellel konverentsil kutsutud uutesse kutsetesse. Me soovime, et nad teaksid, et meil on rõõm teha koos nendega Õpetaja tööd. Nad on kutsutud taeva ilmutuse kaudu.
Meie konverents on ennenägematu ulatusega, jõudes üle mandrite ja ookeanide igal pool elavate inimesteni. Kuigi me oleme paljudest teist kaugel, tunneme teie vaimu ja pühendumist ning saadame teile oma armastuse ja täname teid.
Kui õnnistatud me oleme, mu vennad ja õed, et meil on taastatud Jeesuse Kristuse evangeelium elus ja südames. See annab vastuseid elu suurtele küsimustele. See annab meie elule mõtte, eesmärgi ja lootuse.
Me elame rahutul ajal. Ma kinnitan teile, et Taevane Isa on teadlik meie katsumustest. Ta armastab meist igaüht ja soovib meid õnnistada ja aidata. Palvetagem Tema poole. Ta ütles: “Palveta alati, ja ma valan sinu peale oma Vaimu, ja suur saab olema sinu õnnistus, jah, isegi suurem kui see, kui sa saaksid endale maa aarded.”1
Mu kallid vennad ja õed, valitsegu teie kodudes armastus, vastastikune lugupidamine ja Issanda Vaim. Armastage oma peresid. Kui teil on lahkarvamusi või tülisid, siis anun teid, et te need kohe lahendaksite. Päästja ütles:
„Teie keskel ärgu olgu mingeid vaidlusi. …
Sest tõesti, tõesti ma ütlen teile, et see, kellel on tüli vaim, ei ole minust, vaid on kuradist, kes on tülide isa ja tema ärgitab inimeste südameid vihas üksteisega tülitsema.
Vaadake, see ei ole minu õpetus … ; vaid minu õpetus on, et sellised asjad peavad kaduma.”2
Teie alandliku sulasena kordan kuningas Benjamini sõnu oma rahvale:
“Ma ei ole käskinud …, et te mõtleksite, et mina ise olen enam kui surelik inimene.
Aga ma olen nagu teiegi aldis kõiksugu jõuetusele kehas ja meeles; ometi on … mind valinud … Issanda käsi … ja tema võrratu vägi on mind üleval pidanud ja hoidnud, et teenida teid kõigest väest, meelest ja jõust, mis Issand on mulle andnud.”3
Mu vennad ja õed, ma soovin kogu südamest täita Jumala tahet ning teenida Teda ja teid.
Nüüd, mil me konverentsil hüvasti jätame, palun ma teile kõigile taeva õnnistusi. Teie, kes olete kodust kaugel, turvalist koduteed. Mõtisklege kuuldud tõdede üle ja aidaku need teil saada paremaks, kui te olite konverentsi alguses kaks päeva tagasi.
Ma palun, et Issanda õnnistused oleksid teie peal ja meie kõigi peal, kuni me kohtume uuesti kuue kuu pärast. Seda ütlen Tema pühal nimel, Jeesuse Kristuse, meie Issanda ja Päästja nimel, aamen.