Kas te magate taastamise maha?
President Dieter F. Uchtdorf
Teine nõuandja Esimeses Presidentkonnas
Liiga palju on kaalul üksikisikute, perede ja Kristuse Kiriku jaoks, et olla vaid poole südamega püha töö juures.
Ligi kakssada aastat tagasi sai Ameerika lühijutust „Rip Van Winkle” üle öö klassika. Peategelane Rip on auahnuseta mees, kes on väga edukas kahe asja − töö ja abikaasa − vältimisel.
Ühel päeval mägedes uidates näeb ta veidralt riietatud meestehulka joomas ja mänge mängimas. Kui Rip koos nendega joob, tunneb ta ennast uimasena ja sulgeb hetkeks silmad. Kui ta silmad taas avab, leiab ta oma üllatuseks, et tema koer on kadunud, tema kaheraudne on roostes ja talle on kasvanud pikk habe.
Rip läheb tagasi külasse ja näeb, kuidas kõik on muutunud. Tema naine on surnud, tema sõpru pole enam ja kuningas George III portree kõrtsi seinal on välja vahetatud talle tundmatu kindral George Washingtoni portree vastu.
Rip Van Winkle on kakskümmend aastat maganud! Ja selle käigus magas ta maha ühe kõige tähtsama perioodi oma riigi ajaloos − ta magas maha Ameerika revolutsiooni.
1966. aasta mais kasutas dr Martin Luther King juunior seda lugu, et illustreerida oma kõnet „Ära maga revolutsiooni maha”.1
Täna tahaksin ma kasutada sama teemat ja esitada küsimuse kõigile meist, kes hoiavad Jumala preesterlust: kas te magate taastamise maha?
Me elame taastamise ajal
Mõnikord mõtleme me evangeeliumi taastamisest kui millestki, mis on lõpetatud ja juba möödas − Joseph Smith tõlkis Mormoni Raamatu, sai preesterluse võtmed, Kirik organiseeriti. Tegelikkuses on taastamine jätkuv protsess ja meie võtame sellest praegu osa. See tähendab „[kõike], mida Jumal on ilmutanud, [kõike], mida Ta ilmutab praegu, ja ‥ veel palju suuri ja tähtsaid ‥ asju”, mida ta tulevikus ilmutab.2 Vennad, tänapäeva põnevad arengusuunad on osake ammu ette kuulutatud ettevalmistusajast, mis viib meie Päästja Jeesuse Kristuse hiilgava teise tulemiseni.
See on üks kõige märkimisväärsemaid perioode maailma ajaloos! Iidsed prohvetid ihkasid näha meie päevi.
Kui meie aeg surelikkuses lõpule jõuab, siis milliseid kogemusi võime me jagada oma tegudest sellel märkimisväärsel eluperioodil, et edendada Issanda tööd? Kas me võime öelda, et käärisime käised ülesse ja teenisime kõigest oma südamest, väest, meelest ja jõust? Või peame tunnistama, et olime pealtvaataja rollis?
On mitmed põhjuseid, miks Jumala kuningriigi ehitamise suhtes uniseks muututakse. Las ma toon välja kolm peamist põhjust. Kui ma neid loetlen, mõtisklege palun selle üle, kas mõni neist ka teie kohta käib. Kui peaksite ennast muutma, siis palun teid, mõtelge, mida teha, et paremaks muutuda.
Isekus
Esiteks isekus.
Need, kes on isekad, seavad esikohale enda huvid ja heaolu. Iseka inimese keskne küsimus on: „Mis kasu mina sellest saan?”
Vennad! Te kindlasti näete, kuidas selline hoiak on selges vastuolus vaimuga, mida nõutakse Jumala kuningriigi ehitamisel.
Kui me valime isetu teenimise asemel iseka teenimise, keskenduvad meie prioriteedid meie enda heaolule ja kiituse saamisele.
Mineviku põlvkondadel on olnud probleeme egoismi ja nartsissismi erinevate vormidega, kuid ma arvan, et meie teeme neile tänapäeval selles osas silmad ette. Pole juhus, et Oxford Dictionary kuulutas hiljuti aasta sõnaks „selfie”, inglisekeelne termin iseendast tehtud foto kohta.3
Loomulikult soovime me kõik saada tunnustust ja selles pole midagi halba, kui võtame aja maha ja teeme midagi endale lõbu pakkuvat. Kuid kui meie peamiseks motivatsiooniks on otsida „kasu ja maailma kiitust”,4 siis jääme ilma lunastavatest ja rõõmsatest kogemustest, mis saavad meile osaks, kui end heldelt Issanda tööle pühendame.
Mida teha?
Vastuse, nagu alati, leiame Kristuse sõnades:
„Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja võtku oma rist enese peale ja järgigu mind.
Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle.”5
Inimesed, kes kogu hingest oma elu Päästjale annavad ja teenivad Jumalat ning ligimest, avastavad elus rikkuse ja täiuse, mida isekad ja egoistid iial ei koge. Isetud on need, kes annavad. Need võivad olla väikesed heateod, millel on väga positiivsed tagajärjed: naeratus, käepigistus, kallistus, aeg, mis veedetud teisi kuulates, hea julgustussõna või hoolitsev tegu. Kõik need lahked teod võivad muuta kellegi südant ja elu. Kui me kasutame ära neid piiramatuid võimalusi oma ligimesi armastada ja teenida, sealhulgas ka oma abikaasat ja lapsi, suureneb meie võime armastada Jumalat ja teenida teisi.
Inimesed, kes teisi teenivad, ei maga taastamist maha.
Sõltuvused
Üks teine põhjus, mille tõttu võime selle maailma olulise ajajärgu mööda lasta, on sõltuvus.
Sõltuvused saavad tihti alguse vaevumärgatavalt. Sõltuvused on korratud tegevuste õrnad lõimed, millest põimuvad harjumuse jämedad köied. Halvad harjumused muutuvad tihti elu hõlmavateks sõltuvusteks.
Nendel sõltuvuse ahelatel on palju vorme, nagu pornograafia, alkohol, seks, narkootikumid, tubakas, hasartmängud, toit, töö, internet või virtuaalreaalsus. Saatanal, meie ühisel vaenlasel, on palju lemmikvahendeid, mida ta kasutab, et röövida meie jumalik potentsiaal viia täide oma eesmärki Jumala kuningriigis.
Taevaisa kurvastab, kui varmalt mõned Tema üllad pojad oma randmed välja sirutavad, et võtta vastu laastavate sõltuvuste ahelad.
Vennad, meil on kõikvõimsa Jumala igavene preesterlus. Me oleme tõepoolest Kõigekõrgema pojad ja meile on antud kirjeldamatu potentsiaal. Meid on loodud selleks, et vabalt taeva all lennelda, mitte olla maa peale aheldatud, seotuna enda meisterdatud hullusärki.
Mida teha?
Esiteks peame mõistma, et sõltuvusi on palju lihtsam ennetada kui ravida. Päästja ütles: „Te ei tohi lubada ühelgi niisugusel asjal tulla oma südamesse.”6
Mitu aastat tagasi oli mul koos president Thomas S. Monsoniga võimalus käia suurepärase lennuki Air Force One pardal, millega reisib Ameerika Ühendriikide president. Presidendi turvameeskond kontrollis meid põhjalikult ja ma muigasin natuke, kui nad enne pardale minekut meie kalli prohveti läbi otsisid.
Peapiloot kutsus mu istuma oma tooli. Oli imeline kogemus istuda taas kord ühe imelise lennumasina roolis, just nagu ma olin teinud palju aastaid piloodina. Mälestused lendudest üle ookeanide ja mandrite tulvasid mu südamesse ja meelde. Ma kujutasin ette pinevaid õhkutõuse ja maandumisi lennujaamades üle maailma.
Alateadlikult panin ma oma käe 747 neljale hoovale. Just siis kostis minu selja tagant armastatud ja äratuntav hääl − Thomas S. Monsoni hääl.
„Dieter,” ütles ta, „ära mitte mõtlegi seda teha.”
Ma ei tunnista midagi, kuid võib-olla president Monson luges mu mõtteid.
Kui meil on kiusatus teha asju, mida me teha ei tohiks, siis kuulakem usaldusväärsete pereliikmete ja sõprade, meie armastatud prohveti ja alati Päästja armastavat häält.
Parim kaitse sõltuvuse vastu on mitte selle tegevusega algust teha.
Aga mida teha, kui ollakse juba sõltuvuse küüsis?
Palun teadke, esiteks, et alati on lootust. Otsige abi lähedastelt, Kiriku juhtidelt ja õppinud nõustajatelt. Kirik pakub sõltuvusest vabanemiseks abi kohalike Kiriku juhtide kaudu, internetis7 ja mõnes piirkonnas VAP Pereteenistuse kaudu.
Pidage alati meeles, et Päästja abiga võite sõltuvusest vabaneda. See võib olla pikk, raske teekond, kuid Issand ei hülga teid. Ta armastab teid. Jeesus Kristus tegi lepituse aitamaks teil muutuda, et vabastada teid patu kammitsatest.
Kõige tähtsam on, et me alla ei annaks − mõnikord peame mitu korda proovima, enne kui meid edu saadab. Seega ärge andke alla. Ärge kaotage usku. Olge südamega Issanda juures ja Ta annab teile jõudu pääseda. Ta vabastab teid.
Mu kallid vennad! Hoiduge alati harjumustest, mis võivad viia sõltuvuseni. Need, kes seda teevad, saavad pühendada oma südame, väe, meele ja jõu Jumala teenimisele.
Nemad ei maga taastamist maha.
Võistlevad prioriteedid
Kolmas takistus, mis ei luba meil täielikult selles töös osaleda, on paljud omavahel võistlevad prioriteedid meie elus. Mõnel meist on nii palju tegemist, et tunneme end kui vanker, mida tõmbavad tosin veolooma – igaüks ise suunas. Kulub küll palju energiat, kuid vanker ei liigu paigast.
Tihti pühendame oma parimad püüdlused hobile, spordile, tööalastele huvidele ja kogukonna või poliitilistele küsimustele. Kõik need võivad olla head ja auväärt asjad, kuid kas need jätavad meile aega ja energiat selle jaoks, mis peaks olema meie jaoks kõige tähtsam?
Mida teha?
Taas tuleb vastus Päästjalt:
„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.
See on suur ja esimene käsk.
Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast.”8
Kõik muu meie elus peaks olema nende kahe prioriteedi kõrval teisejärguline.
Isegi Kirikus teenides on kerge kulutada palju aega, tehes asju ilma õige motivatsioonita.
Vennad! Preesterluse hoidjatena oleme pühendunud, et armastada Jumalat ja oma ligimest ja oleme valmis näitama seda armastust nii sõnas kui teos. See on Jeesuse Kristuse jüngrite peamine omadus.
Need, kes elavad nende põhimõtete kohaselt, ei maga taastamist maha.
Äratuskutse
Apostel Paulus kirjutas: „Ärka üles, kes magad, ja tõuse üles surnuist, siis Kristus valgustab sind!”9
Mu kallid sõbrad! Teadke, et olete valguse pojad.
Ärge lubage endale isekust! Ärge lubage harjumusi, mis viivad sõltuvuseni! Ärge lubage võistlevatel prioriteetidel muuta teid hoolimatuks ja eemaldada õnnistatud jüngerlusest ja õilistavast preesterluses teenimisest.
Liiga palju on kaalul üksikisikute, perede ja Kristuse Kiriku jaoks, et olla vaid poole südamega püha töö juures.
Jeesuse Kristuse jünger ei saa olla vaid kord nädalas või kord päevas. See on alatine ja igavene püüdlus.
Isanda lubadus Tema tõelistele preesterluse hoidjatele on peaaegu liiga suur, et seda mõista.
Need, kes on ustavad Aaroni ja Melkisedeki preesterluses ja suurendavad oma kutseid, „pühitsetakse Vaimu poolt nii, et nende kehad uuendatakse”. Ja seepärast antakse neile kõik, mis on meie Isal.10
Ma tunnistan, et Jeesuse Kristuse lepituse puhastav vägi ja Püha Vaimu muutust toov vägi võivad inimkonda ravitseda ja selle päästa. Meil on au ja rõõm järgida Päästja kutset ja teha seda hea meelega ja tõsise kavatsusega. See on meie püha kohus. Raputagem „maha ahelad, millega [me] ole[me] seotud, ja [tulgem] välja varjust ning [tõuskem] põrmust!”11
Olgem ärkvel ja ärgem väsigem head tegemast, sest „[me] raja[me] alust suurele tööle”,12 – me valmistume Päästja tagasitulekuks. Vennad! Kui me lisame oma eeskuju valguse, mis tunnistab taastatud tõe ilust ja väest, ei maga me taastamist maha. Sellest ma tunnistan ja jätan teile oma õnnistuse meie Õpetaja Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.