Lepingutütred
President Henry B. Eyring
Esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas
Teekonda, .. mis meil tuleb ette võtta, et tagasi Taevase Isa juurde minna ..[,] märgivad Jumalaga sõlmitud pühad lepingud.
Meid on täna õpetatud Vaimu väega. Ma palvetan, et nende võrratute õdedest juhtide sõnad läheksid teile samamoodi hinge, nagu nad on läinud mulle.
See on ajalooline koosolek. Osaleda on palutud kõigil Kiriku naistel alates kaheksandast eluaastast. Paljud meist on palvetanud, et Püha Vaim oleks meiega. Õdede kõnesid ja meeliülendavat muusikat kuulates on see õnnistus täide läinud. Ma palvetan, et Vaim oleks jätkuvalt meiega, kui püüan lisaks sellele, mis on juba öeldud, teid julgustada, ja iseäranis teile tunnistada, et meile on räägitud seda, mida Issand tahab, et me kuuleksime.
Ma kõnelen teekonnast, mida on täna nii kaunilt kirjeldatud ja mis meil tuleb ette võtta, et tagasi Taevase Isa juurde minna. Seda teed märgivad Jumalaga sõlmitud pühad lepingud. Ma kõnelen teile rõõmust, mis tuleb lepinguid sõlmides ja neist kinni pidades ning sellest, kui aitate teistel lepingutest kinni pidada.
Paljud teist on saanud hiljuti ristitud ja võtnud vastu käte pealepanemise kaudu antava Püha Vaimu anni. Teie jaoks on see mälestus alles värske. Teised said ristitud kaua aega tagasi, nii et mälestus nendest lepinguga seotud tunnetest võib olla pisut tuhmunud, kuid meenub osaliselt siis, kui kuulame sakramendipalveid.
Kõigil inimestel on erinev mälestus sellest päevast, mil me püha ristimislepingu sõlmisime ja Püha Vaimu anni vastu võtsime. Kuid me kõik tundsime Jumala heakskiitu. Me tundsime ka soovi andeks anda ja andeks saada ning tahtsime veelgi innukamalt õigeid valikuid teha.
See, kui sügavale südamesse need tunded meile läksid, sõltus suuresti sellest, kuidas meid armastavad inimesed meid ette valmistasid. Ma loodan, et neid, kes on hiljuti kuningriiki tulnud, on õnnistatud võimalusega istuda oma ema lähedal. Mõned teist on täna siin koos. Kui see nii on, siis võiksite talle tänutäheks praegu naeratada. Mul on meeles rõõm ja tänutunne, mis mind valdasid, kui ma Philadelphias Pennsylvania osariigis oma ristimiselt koju sõites ema taga istusin.
Just ema oli see, kes mind selle lepingu ja kõigi järgnevate lepingute sõlmimiseks hoolikalt ette valmistas. Ta oli ustav Issanda antud kohustusele:
„Ja taas, kuivõrd vanematel on lapsi Siionis või mõnes selle vaias, mis on organiseeritud, kes ei õpeta neid mõistma õpetust meeleparandusest, usust elava Jumala Pojasse Kristusesse ja ristimisest ning käte pealepanemise kaudu antavast Püha Vaimu annist, kui nad on kaheksa aasta vanused, on patt vanemate pea peal.
Sest see olgu seaduseks Siioni elanikele ehk kõigis selle organiseeritud vaiades.
Ja nende lapsed tuleb ristida nende pattude andekssaamiseks, kui nad on kaheksa aasta vanused, ja [neile antagu Püha Vaim].”1
Mu ema tegi oma osa. Ta valmistas oma lapsi ette näiteks sõnadega, mis sarnanevad paljuski Alma sõnadega Mormoni Raamatus:
„Ja sündis, et ta ütles neile: Vaata, siin on Mormoni veed (sest nii neid kutsuti), ja nüüd, kuna te soovite tulla Jumala lambatarasse ja olla kutsutud tema rahvaks ja olete nõus kandma üksteise koormaid, et need oleksid kerged;
jah, ja olete nõus leinama koos nendega, kes leinavad; jah, ja trööstima neid, kes vajavad tröösti, ja seisma kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal, kus te ka ei ole, kuni surmani välja, et Jumal saaks teid lunastada ja teid arvataks nende hulka, kes on esimeses ülestõusmises, et teil võiks olla igavene elu –
nüüd, ma ütlen teile, kui see on teie südame soov, siis mis on teil selle vastu, et teid ristitakse Issanda nimel tunnistusena tema ees, et te olete sõlminud temaga lepingu, et te teenite teda ja peate kinni tema käskudest, et ta võiks valada oma Vaimu veel rikkalikumalt teie peale?
Ja nüüd, kui inimesed olid kuulnud neid sõnu, plaksutasid nad rõõmu pärast oma käsi ja hüüdsid: See on meie südamesoov!”2
Käsi ei pruukinud te plaksutada, kui esimest korda ristimislepingust kuulsite, kuid kindlasti tundsite Päästja armastust ja suuremat pühendumust Tema nimel teiste eest hoolitseda. Ma võin seda tänasele kuulajaskonnale kindla veendumusega öelda, kuna need tunded peituvad iga Taevase Isa tütre südames. See on osa Temalt saadud jumalikust pärandist.
Tema õpetas teid enne siia ilma tulekut. Ta aitas teil mõista seda, et teid ootavad ees katsumused, proovilepanekud ja võimalused, mis on täiuslikult teile mõeldud, ja leppida sellega. Te saite teada, et meie Isal on õnneplaan, kuidas teid nendest katsumustest läbi aidata, et võiksite ka teisi nende raskustes toetada. Selle plaani oluliseks osaks on Jumalaga sõlmitud lepingud.
See, kas me neid lepinguid sõlmime ja neist kinni peame, on meie valik. Võimalus nendest lepingutest teada saada avaneb selles elus vaid vähestel Tema tütardest. Teie olete ühed neist õnnelikest. Teie, kallid õed, olete lepingutütred – igaüks teist.
Taevane Isa õpetas teile enne sündi, millised kogemused teid Temast lahkudes ja maa peale tulles ees ootavad. Teile õpetati, et tagasitee koju Tema juurde pole kerge. Ta teadis, et see teekond oleks ilma teiste abita liiga raske.
Peale selle, et teid on õnnistatud võimalusega leida viis, kuidas neid lepinguid selles elus sõlmida, ümbritsevad teid ka teised, kes teid aitavad ning kes on samuti Taevase Isa lepingutütred.
Te kõik olete tundnud õnnistust olla täna koos Jumala tütardega, kes on samuti sõlminud lepingu aidata ja juhatada teid nii, nagu nad on lubanud. Ma olen sarnaselt teile näinud, kuidas lepinguõed peavad kinni lubadusest lohutada ja aidata – ja teevad seda naeratus näol.
Mul on meeles õde Ruby Haighti naeratus. Ta oli Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem David B. Haighti abikaasa. Juhataja Haight teenis noore mehena Californias Palo Alto vaia juhatajana. Ta tundis muret oma koguduse vestade klassi tüdrukute pärast ja palvetas nende eest.
Juhataja Haight tundis Vaimu juhatust paluda piiskopil helistada Ruby Haightile, et ta neid noori tüdrukuid õpetaks. Ta teadis, et õde Haight on Jumala tunnistaja, kes võib selle klassi tüdrukuid vaimselt tõsta, lohutada ja armastada.
Õde Haight oli noortest naistest, keda ta õpetas, pea 30 aastat vanem. Kuid isegi 40 aastat hiljem sirutas ta iga kord, kui kohtas mu naist – kes oli olnud üks tema klassi tüdrukutest −, välja käe, naeratas ja ütles Kathyle: „Minu vesta!” Mina nägin aga midagi enamat kui tema naeratus − tundsin tema suurt armastust õe vastu, kellest ta endiselt hoolis, nagu oleks ta tema enda tütar. Õde Haighti naeratus ja soe tervitus tulenesid sellest, et ta nägi, kuidas tema õde ja Jumala tütar endiselt koju viival lepingurajal astub.
Taevane Isa naeratab ka teile iga kord, kui näeb, kuidas te Tema tütrel lepingurajal igavese elu poole liikuda aitate. Tal on hea meel iga kord, kui te õigesti tegutseda püüate. Ta ei näe mitte ainult seda, kes te olete, vaid ka seda, kelleks te võite saada.
Teil võib olla ka maine lapsevanem, kes peab teid paremaks, kui te ise ennast peate. Minul oli selline ema.
Kui olin noor, siis ma ei mõistnud veel, et minu ja teie Taevane Isa näeb oma lastes suuremat potentsiaali, kui me ise või meie maised emad meis näevad. Ta tunneb suurt rõõmu, nähes, kuidas me järjest enam oma võimete kohaselt elame. Ja teie tunnete Tema heakskiitu.
Ta näeb seda hiilgavat potentsiaali kõigis oma tütardes, ükskõik kus nad on. See paneb suure vastutuse teist igaühe õlule. Ta ootab teilt, et kohtleksite iga inimest, keda kohtate, kui Jumala last. Sel põhjusel on Ta käskinud meil armastada oma ligimest nagu iseennast ja andestada neile. Lahkus teiste suhtes ja soov neile andestada on osa Temalt Tema tütardena päritud jumalikust pärandist. Iga inimene, keda kohtate, on Tema armastatud vaimulaps.
Kui tunnetate õdedena seda suurt ühtsust, siis muutub tühiseks kõik see, mis teid üksteisest eristab. Näiteks võivad noor ja vanemaealine õde jagada oma tundeid kindlas usus, et neid mõistetakse ja et nad võetakse omaks. Jumala tütardena on teil rohkem ühist kui erinevusi.
Sellest vaatenurgast lähtudes peaksid noored naised ootama Abiühingusse minekut kui võimalust tunda, imetleda ja armastada veelgi suuremat õdede ringi.
Võime näha seda, kelleks me võime saada, suureneb nii peredes kui ka Algühingus. See leiab aset nii pereõhtutel kui ka Algühingu programmi raames. Väikeseid lapsi inspireeritakse ütlema suuri ja imepäraseid asju, just nagu siis, kui Päästja pärast ülestõusmist nende keelepaelad valla päästis ja neid õpetas.3
Samal ajal kui Saatan üha nooremaid õdesid ründab, tõstab Issand õdesid järjest kõrgemale vaimsele tasandile. Näiteks õpetavad noored naised oma emadele, kuidas kasutada FamilySearchi, et leida ja päästa oma esivanemaid. Ma tunnen õdesid, kes on otsustanud varahommikul templisse asendusristimisi tegema minna, ilma et keegi peale Eelija vaimu neid seda tegema utsitanud oleks.
Kogu maailma misjonitel kutsutakse õdesid juhtivatesse kutsetesse. Issand lõi vajaduse nende teenimise järele, pehmendades arvukate õdede südant, keda nad saavad teenida. Mitmed misjonijuhatajad on näinud, kuidas õdemisjonäridest on saanud veelgi vägevamad jutlustajad ja eriti hoolivad juhid.
Hoolimata sellest, kas teenite põhimisjonärina või mitte, võite suurepäraste naiste eeskuju järgides saada sama väe tugevdada oma abielu ja võime kasvatada õigemeelseid lapsi.
Tuletage meelde Eevat, kõige elava ema. Vanem Russell M. Nelson ütles Eeva kohta: „Eeva suur julgus ja tarkus õnnistavad meid ja kogu inimkonda terve igaviku. Esimesena vilja süües tegi ta seda, mida tegema pidi. Aadam oli piisavalt arukas, et sama teha.”4
Iga Eeva tütar on võimeline õnnistama oma perekonda samal moel, nagu Eeva seda tegi. Tal oli perede loomisel nii tähtis osa, et tema loomise kohta on öeldud: „Ja Jumalad ütlesid: Tehkem inimesele kohane abi, sest inimesel ei ole hea olla üksi; seepärast moodustame temale kohase abi.”5
Me ei tea täpselt, kui palju Eeva Aadamat ja nende perekonda õnnistas. Kuid me teame, et ta andis endast midagi väga tähtsat, mida ka meie võime endast anda: ta aitas oma perel näha koduteed, kui see tee näis olevat raske. „Ja tema naine Eeva kuulis kõiki neid asju ja oli rõõmus, öeldes: Kui poleks olnud meie üleastumist, poleks me kunagi saanud järeltulevat seemet ja poleks kunagi saanud tundma head ja kurja ega oma lunastamise rõõmu ja igavest elu, mille Jumal annab kõikidele kuulekatele.”6
Ta andis teile eeskuju, mida järgida.
Tänu ilmutusele tundis Eeva ära kodutee Jumala juurde. Ta teadis, et Jeesuse Kristuse lepitus tegi võimalikuks perede igavese elu. Ta oli kindel – nagu ka teie olla võite –, et kui ta peab kinni Taevase Isaga sõlmitud lepingutest, siis aitavad Lunastaja ja Püha Vaim temal ja ta perel kõigist eesseisvatest muredest ja pettumustest jagu saada. Ta teadis, et võib nende peale loota.
„Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele!
Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!”7
Ma tean, et Eeva nägi muresid ja pettumust, kuid ma tean, et ta tundis ka suurt rõõmu teadmisest, et tema ja ta pere võivad tagasi Jumala juurde elama minna. Ma tean, et paljud teist, kes on siin, seisavad silmitsi murede ja pettumustega. Ma jätan teile oma õnnistuse, et te võiksite sarnaselt Eevale tunda koduteel sama rõõmu, mida tema tundis.
Mul on kindel tunnistus, et Jumal Isa valvab teid suure armastusega. Ta armastab teist igaüht. Te olete Tema lepingutütred. Kuna Ta teid armastab, siis pakub Ta teile vajalikku abi, et võiksite tagasi Tema juurde minna ja ka teisi selles aidata.
Ma tean, et Päästja maksis meie kõigi pattude eest ja et Püha Vaim tunnistab tõest. Te olete tundnud seda lohutust selle koosoleku jooksul. Mul on tunnistus, et kõik pühade lepingute sõlmimiseks vajalikud võtmed on taastatud. Neid hoiab ja kasutab meie praegune elav prohvet, president Thomas S. Monson. Ma jätan teile, Tema armastatud lepingutütardele, need lohutavad ja lootustandvad sõnad Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.