Tunnistuse saamine Jumalast Isast, Tema Pojast Jeesusest Kristusest ja Pühast Vaimust
Mida mulle on öeldud … võidakse ka teile öelda Püha Vaimu poolt … vastavalt teie kuulekusele ja soovidele.
Nii nagu teie, hindasin ka mina võimalust osaleda pühalikul koosolekul. Aga ma mõtlesin, et ma tooks välja ühe õpetava ja abistava asja. Kui me tõstsime oma käe pühalikul koosolekul, siis see ei olnud ainult hääletamiseks. Sellega võtsime me endale isikliku kohustuse, lepingu, toetada seadusi, talitusi, käske ja Jumala prohvetit, president Thomas S. Monsonit. Ma hindan väga seda võimalust koos teiega osaleda ning tõsta oma paremat kätt.
Mu vennad ja õed, viimase paari kuu jooksul on mul olnud alandlikuks tegev kogemus, mis on andnud mulle võimaluse tänulikkusega elu anni üle mõtiskleda. Selle kogemuse käigus olen ma jätkuvalt mõtisklenud oma tunnistuse üle Jumalast, meie Igavesest Isast ja Tema vanimast Pojast, meie Päästjast ja Lunastajast Jeesusest Kristusest ning selle üle, kuidas ma sain tunnistuse Isast ja Pojast.
Erinevate uskumuste ja veendumustega inimesed maailmas otsivad ning vaevavad oma pead, et saada teada, kes on Jumal? Milline on Tema suhe Jeesuse Kristusega? Ja milline on meie suhe Nendega?
Ma tean kindlalt, et meie Taevane Isa ja Jeesus Kristus elavad. Lepitus on tõeline. Jumal Isa ja Jeesus Kristus on eristatavad, eraldiseisvad surematud olendid. Nad tunnevad meid üksikisikutena ja Nad kuulevad ning vastavad siirastele palvetele. Päästja tunnistas Uue Maailma asukatele: „Mina tunnistan Isast ja Isa tunnistab minust ja Püha Vaim tunnistab Isast ja minust”1. Püha Vaim on mulle tunnistanud, et need asjad on tõde.
Mu tunnistus hakkas tekkima mu nooruses, kui ma mõtisklesin 13 prohvetliku avalduse üle, mida nimetatakse usuartikliteks. Need on kirjutanud Joseph Smith. Me õppisime need pähe Algühingus. Need kirjeldavad Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi põhiuskumusi. Esimene usuartikkel teatab: „Me usume Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu”2.
Joseph Smith teadis nende kolme Jumaluse liikme loomust isikliku kogemuse kaudu. 14-aastase poisina tahtis ta teada, millisega paljudest kristlikest kirikutest ta liituma peaks. Ta luges Piiblist Jaakobuse kirjast Uues Testamendis järgmist: „Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt”3. Kuulekalt põlvitas ta palveks ning teda külastasid Jumal Isa ning Tema Poeg Jeesus Kristus. Ta kirjeldas, et nägi „enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest [Jumal Isa] pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!”4
Poisipõlvest peale on Joseph Smithi kogemus mulle juhiseks olnud ning see võib seda olla meile kõigile. Noor prohvet õppis tõde Taevasest Isast ja Tema Pojast Jeesusest Kristusest, sest ta püüdis pühakirjade abil oma Taevase Isa tahet teada saada ning sellele ustavalt kuuletuda.
See käitumismudel on Piiblis üles tähendatud ning Päästja näitlikustab seda täiuslikult. Kui Jeesus oli 12-aastane poiss, leidsid Tema ema Maarja ja Tema maine isa Joosep Ta templist õpetamas. Jeesus küsis neilt: „Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?”5 Kuid Jeesus ei rääkinud sellest, mis on Joosepi oma. Ta rääkis sellest, mis on Tema tegeliku, Igavese Taevase Isa oma.
Viis, kuidas Jumal Isa Oma Poega mitmel korral tutvustas, on tähelepanuvääriv: „Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta sedamaid veest välja”. … Ja vaata, taevast kostis hääl, mis ütles: „Seesinane on minu armas poeg, kellest mul on hea meel!”6 Jällegi Muutumise mäel: „[kostis] hääl pilvest ning ütles: „See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!”7
Kui Jeesus Ameerika mandril ilmus, tutvustas Tema Isa Teda samal viisil: „Vaadake mu Armastatud Poega, kellest mul on hea meel, kelles ma olen austanud oma nime – kuulake teda”8. Ja peaaegu kaks aastatuhandet hiljem kõneldi needsamad sõnad noorele Joseph Smithile: „See on Minu Armastatud Poeg. Kuula Teda!”9
On erilise tähtsusega, et mil iganes Taevane Isa oma Poega meile tutvustada tahab, käsib Ta meil kuulata – kuulata Jeesuse sõnu. Kes on see Jeesus? Ta osales oma Isaga maailma loomisel ning oli oma Isa juhendamisel vastutav kõige maa peal oleva loomise eest. „Ja ma olen loonud lugematul hulgal maailmu; ja ma lõin need omal eesmärgil; ja ma lõin need Poja läbi, kes on Minu Ainusündinu”.10 Jeesus Kristus on Isa Ainusündinu lihas. Tema on meie vahendaja Isa ees. Tema on Päästja, kes jättis oma elu meie eest ja kes astub Isa juures meie eest välja. Seetõttu palvetame me Taevase Isa poole Tema Poja Jeesuse Kristuse nimel. Poeg Jeesus ei ole sama isik Tema Isaga, vaid on oma Isa moodi. Ka Tema on ülendatud olend, kel on vägi ja volitus.
Minu jaoks on väga valgustav ja liigutav vaadelda, kuidas Jeesus oma Isaga räägib. Tema võimsas eestpalves, mille võib leida Piiblist, Johannese raamatust, saab ilmsiks, et Jeesus tunnistab end Pojaks. Kuulake Tema sõnu, kui Ta annab Taevasele Isale aru oma maise missiooni kuulekast lõpuleviimisest.
„Mina olen sind austanud maa peal, ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled annud mulle teha!
Sest need sõnad, mis sa andsid mulle, olen ma annud [jüngritele] – ja nemad on uskunud, et sina oled mind läkitanud.
Otsegu sina oled mind läkitanud maailma, nõnda minagi olen nad läkitanud maailma.
Selle au, mille sa andsid mulle, olen mina annud neile, et nad oleksid üks, nõnda nagu meie oleme üks”.11
Päästja teenimistöö jooksul said jüngrid tõepoolest üheks, kuid mitte füüsiliselt. Nad said üheks eesmärgi ühtsuses ja armastuses. See on Jumala Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse ühtsus, millest pühakirjades räägitakse. Ka nemad on eraldiseisvad olendid, kuid Nad on ühtsed eesmärgilt, armastuses meie vastu ja töös, mida Nad teevad meie heaks.
Ka Päästja palvetas:
„Austa mind sina, Isa, enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu.
… et … maailm tunneks, et sina oled mind läkitanud ja oled armastanud neid, nõnda nagu sa mind oled armastanud.
… sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist”.12
Oh, kuidas Jeesus tahtis, et me tunneksime Isa nagu Tema tundis! Ta palvetas:
„Õige Isa, maailm ei ole sind tunnud; aga mina tunnen sind ja need [jüngrid] on hakanud tundma, et sina oled mind läkitanud.
Ja ma olen neile annud teada sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes!”13
Jeesus näitas üles suurt armastust nende vastu, kes otsustasid Teda järgida, kui Ta palvetas nende julgeoleku eest: „Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest”14. Vennad ja õed, Ta palvetas meie eest.
Ja siis palus Päästja hellalt, et nad, mõeldes meid, võiksid taas koos Isaga olla: „Isa, ma tahan, kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures”.15
Jeesus palvetas Ketsemani aias oma Isa poole, kui Ta valmistus lunastava ohverdusena kogu inimkonna patud, mured ja kannatused Enda peale võtma. Ainuüksi neil tundidel näitas Ta taas, et Ta ei tee omaenda tööd. Ta palvetas: „Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!”16 Tema ja meie kõigi jaoks kõige otsustavamal hetkel ei rääkinud Ta iseendaga ega toetunud omaenda jõule. Ta hüüdis oma Isa, Kõigeväelist Jumalat, et Ta Teda toetaks ning lubaks Tal oma Isa tahet teostada; ja Tema Isa käsul tuli „ingel taevast ja kinnitas teda”17. Ma armastan seda armastust, mis Isal on Poja vastu ja meie kõigi vastu.
Maailma loomise eelsest ajast kuni viimaste hetkedeni ristil oli Päästja täitmas oma Isa tahet. Ta lõpetas töö, mida oli Teda tegema saadetud. Seetõttu me ei imesta, kellega Ta ristil olles rääkis, kui ta ütles: „See on lõpetatud!”18 ja „kisendas suure häälega … : „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” Ja kui Ta seda oli ütelnud, heitis Ta hinge”19. Me teame, et Ta palvetas oma Taevase Isa poole.
Ma tunnistan, et meie Päästja elab. Ta on Isa Ainusündinu ja Ta tuleb jälle, et siin maa peal valitseda . Ta on Jeesus Kristus, Iisraeli Püha, „täis armu ja halastust ja tõde. … Tema on see, kes tuleb ära võtma maailma patte; jah, iga inimese patte, kes usub vankumatult tema nimesse”.20 Ta on sõna otseses mõttes Jumala Poeg, kes tõusis kolmandal päeval surnuist, muutes ülestõusmise tõelisuseks kõigile, kes maa peale tulevad. Ma tunnistan ka, et Jumal, meie Taevane Isa elab ja armastab igaüht meist, sest me oleme Tema lapsed. Nii suur on Tema armastus, et Ta saatis oma Ainusündinud Poja maailma, „et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu”21.
Issanda Jeesuse Kristuse apostlina tunnistan ma sellest tõest, mis sisaldub pühakirjades ja mida mulle on öeldud, ja mida võidakse ka teile öelda Püha Vaimu poolt. See ilmutatakse vastavalt teie kuulekusele ja soovidele. Päästja õpetas oma sureliku teenimistöö ajal seda suurt tõde, mis kehtib meie kõigi kohta: „Mida te iganes palute Isalt minu nimel, mis on õiglane, uskudes, et te seda saate, vaata, see antakse teile”.22 Ma tunnistan, et tean neid asju ja ma tean täie kindlusega, et need asjad, mida ma olen rääkinud, on tõde. Minu palve on, et te otsiksite sedasama kindlat teadmist. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.