Uued Abiühingu juhised on liikmetele õnnistuseks
Abiühingu üldjuhataja Julie B. Beck tegi Abiühingu koosolekute uued juhised teatavaks poole aasta eest Abiühingu üldkonverentsil ja need on olnud õnnistuseks õdedele kõikjal maailmas.
Õde Becki sõnul võeti uued juhised soojalt vastu. Liikmed üle kogu maailma saavad nüüd kavandada koosolekuid vastavalt oma vajadustele. See võimaldab suuremat paindlikkust, sest Kirik ei piirdu ühe kultuuri ja ühe asukohamaaga.
„Maailmaorganisatsiooni jaoks on see olnud väga positiivne samm,” ütles õde Beck. „Me armastame õdesid, me usaldame neid ja teame, et kui nad teevad kõike usu ja kuulekusega, ei ole neil uue korraldusega mingit muret.”
Õde Becki kõne, mis kannab pealkirja: „Abiühing: püha töö” (www.jeesusekristusekirik.ee –>179. sügisene üldkonverents) on ametlik juhis koosolekute korraldamiseks. Abiühingu juhid, kellel tekib seoses nendega küsimusi, võivad pidada nõu oma preesterluse juhtidega.
Üldised muudatused
Otsustati, et Abiühingu nõuandjate osas järgitakse preesterluse mudelit ja neid peaks kutsutama esimeseks ja teiseks nõuandjaks. Kutse, mis varem kandis nimetust kodu, perekonna ja enesearendamise juht, hakkab nüüd kandma nimetust Abiühingu koosolekute koordineerija. Selle kutsega õde jätkab juhatuse juhendamisel Abiühingu koosolekute korraldamist argipäevadel.
Abiühingu koosolekute juhised
Õde Beck selgitas, et koosolekuid, mida varem nimetati kodu, perekonna ja enesearendamise koosolekuteks, nimetatakse edaspidi lihtsalt Abiühingu koosolekuteks.
Õde Beck kirjeldas, kuidas Abiühingu juhataja Abiühingu koosolekute korraldamist juhib ja piiskopi või koguduse juhatajaga nõu peab, et koosolekute teemadele heakskiitu saada.
Abiühingu juhataja peaks olema kursis kõige koosolekutel toimuvaga, kuid ta võib paluda koosolekuid koordineerima ka esimese või teise nõuandja või soovitada seda tegema mõnda õde. Igal koosolekul peaks kohal olema vähemalt üks juhatuse liige.
Koosolekud peaksid toimuma kord kuus või vähemasti kord kvartalis ja seda mitte pühapäeval ega esmaspäeva õhtul. Koosolekute sageduse määrab piiskop või koguduse juhataja ja Abiühingu juhataja ning õdedel ei tohi jääda muljet, nagu oleks osalemine kõikidel koosolekutel kohustuslik.
Koosolekute kavandamisel tuleb Abiühingu juhatusel arvestada aja, kulude, turvalisuse ja vahemaadega.
Koosolekud peavad täitma Abiühingu heategevuslikke ja praktilisi kohustusi, kasvatama usku ja isiklikku õigemeelsust ning kandma hoolt üksikisikute ja perekondade vaimsete ja ajalike vajaduste eest.
Koosolekute kavandamisel tuleb Abiühingu juhatusel eelistada teemasid, mis vastavad Abiühingu eesmärkidele. Koosolekud võivad keskenduda üheleainsale teemale või sama teema võib jaotada mitme tunni ja tegevuse vahel. Õpetajad tuleks leida oma koguduse või vaia liikmete seast.
„Asjakohased Abiühingu koosolekud suurendavad Abiühingu suutlikkust töötada vägeval viisil koos preesterluse juhtidega igas koguduses,” ütles õde Beck.