Aidake see ellu viia
Nii ütlevad India noored naised alates hetkest, mil nende lihtne teenimisprojekt ajas terve koguduse pereõhtust õhinasse.
Chennai Teise koguduse noored naised India Chennai ringkonnas tahtsid kannustada koguduse liikmeid pereõhtut pidama. Ei läinud kaua, enne kui nad ühe lihtsa, aga praktilise ideega lagedale tulid. Nad valmistasid pereõhturattad: tabelid tiirleva kettaga, mis osutab erinevatele ülesannetele, nagu palved, õppetund ja maiuse valmistamine.
Paberrattad on lihtsad, aga värvikirevad. Need pandi kokku kogudusehoones ühe õhtuse Noorte Naiste ürituse ajal ja igaüks neist muudeti isikupäraseks selle pere fotodega, kelle jaoks see oli valmistatud. Kaks noort naist, 15-aastane Sushmitha Santhosh Kumar ja tema 14-aastane õde Sujeetha, olid eriti põnevil, kui said teada, et uute liikmetena Kirikus saavad nemad oma perega esimese ratta.
„Läksime pärast ühisüritust oma rühmaga nende korteri juurde ja kinkisime ratta nende isale,” ütleb 16-aastane Daisy Daniel. „See näis meeldivat tervele perele.” Pere oli põhimisjonäridega juba pereõhtust rääkinud ja ratas oli neile täiendavaks innustuseks õpitu arendamisel.
Noored naised valmistasid piisavalt rattaid, et anda need ka kõigile koguduse Algühingu laste peredele. Seejärel valmistasid nad veel rattaid, mida põhimisjonärid saaksid anda uutele pöördunutele.
„Paljud meist siin koguduses on uued liikmed ega ole harjunud pereõhtut pidama,” ütleb Daisy. „Aga mul on tunnistus, et pereõhtu aitab lastel ja vanematel ühte hoida ja ma loodan, et alati, kui need pered pereõhturatast näevad, tuleb neile mõte: „Olgu, kuna meie Kiriku liikmed meid armastavad ja andsid meile selle meeldetuletuse, peame siis pereõhtut!”” Ta ennustab, et peagi saab pereõhtust iganädalane sündmus paljudele koguduse inimestele.
Üks heategu viib teiseni
Pereõhturattad on vaid üks mitmest teenimisprojektist, millega need noored naised on lõpule jõudnud. Püüdes leevendada ühe lesknaise üksindust, kaunistasid tema koguduse noored naised korvi ja täitsid selle paljude käsitsi kirjutatud rõõmsate lühisõnumitega. „Tal ei ole kedagi, kes tema eest hoolitseks,” ütleb Daisy. „Nõnda tahtsime me talle meelde tuletada, et ta on koguduse liikmete mõtetes.” Noored naised andsid korvi isiklikult üle ja selgitasid, et ta võiks lugeda iga päev ühe sõnumi, mis tooks naeratuse ta näole.
Sellest sõnumikorvist sündis järgmine mõte. Noored naised otsustasid kirjutada üksteisele tänukirju.„Igaüks meist kirjutab kõikidele teistele ilusa kirja,” selgitab 13-aastane Monisha Kalai Selvam.
Elagu pereõhtu!
Nende ja teiste tegevuste kaudu saab Chennai Teise koguduse noortele naistele selgeks, et isegi lihtne teenimine saab inimesi Päästjale lähemale tuua. Võib-olla mäletavad koguduse liikmed veel kaua pereõhturattaid, sest nii paljud said need endale ja on need juba kasutusele võtnud. Ja kui rattad olid vaid ajutiseks meeldetuletuseks, pole ka see paha.
„Igaüks võib endale sellise ratta või paberi meisterdada või siis pliiatsi ja paberiga maha istuda ning plaane teha,” ütleb Daisy. „Me lihtsalt teame, et pereõhtu on kõigi jaoks oluline ja tahtsime aidata seda ellu viia.”
Fotod: Richard M. Romney
Karthikeyan
Meganathan
Daniel
Bharath Raj