Alaline Hariduse Fond on üheksa aastat pärast asutamist täies elujõus
Tyson Kemege, kes on põdenud lastehalvatust ja jäänud orvuks varases lapseeas, kasvas üles Keenias Nairobis. Ta ei maganud kunagi madratsil ega saanud päevas sageli rohkem süüa kui ühe korra. Ringi sai ta liikuda üksnes karkude abil.
Tysoni suureks unistuseks oli minna Keenia Augustana Kolledžisse infotehnoloogiat õppima, kuid ilma perekonna toeta ja rahata olid väljavaated selleks üsna nutused.
Vend Kemege, kes oli liitunud Kirikuga mõned aastad pärast keskkooli lõpetamist, rääkis oma unistusest abielupaariga, kes olid misjonärid. Nood viisid ta kokku Alalise Hariduse Fondi (AHF) komiteega. AHF-ilt saadud laen aitas tal sellesse kooli sisse saada.
„Ma olen maailma kõige õnnelikum inimene,” ei väsi vend Kemege kordamast.
Vend Kemege täitis Augustana ülikoolis üliõpilasesinduse juhatuse esimehe kohuseid, oma koguduses on tal kaks kutset.
Üheksa aastat pärast seda, kui president Gordon B. Hinckley (1910–2008) AHF-i loomisest teatas, osaleb programmis üle 38 000 inimese 42 riigis. Hoolimata ülemaailmsetest majandusraskustest on Alaline Hariduse Fond täies elujõus ja aitab Tyson Kemege’i taolistel inimestel saada haridust, rabeleda välja vaesusest ja toetada oma kogukonda.
Rohkem kui 87 protsenti inimestest, kes AHF-i abil on omandanud hariduse, on leidnud töö.
Ülesaamine raskustest
Kuigi majanduskriis pole haridusprogrammi ohustanud, nendivad programmi eest vastutajad, et programmil on tulnud rinda pista nii mõnegi väljakutsega. Üheks kõige suuremaks väljakutseks on järjest kasvav osalejate arv.
„Takistused, millega oleme silmitsi seisnud ja millest oleme jagu saanud, on olnud tavalised probleemid, mis käivad kaasas kiire kasvu ja rahvusvaheliste jõupingutustega,” tähendas vanem John K. Carmack, emeriitseitsekümmend ja selle fondi tegevdirektor. „Takistusi on olnud fondi reklaamimisega, nõudmiste ja kättesaadavuse tutvustamisega ning osavõtjate toetamisega.”
Seda haridusprogrammi veab Kiriku peakorteris suhteliselt väike grupp inimesi, kelle hulgas on mõned palgalised ametnikud, mõni misjonär ja mõni kohalik vabatahtlik. Rühma eesotsas on kaks emeriitüldjuhti – vanem Carmack ja vanem Richard E. Cook.
Selle ülemaailmse programmi haldamiseks teevad AHF-i personal ja misjonärid koostööd piirkonna juhatustega koolitamaks piirkonna juhte, kes omakorda teevad koostööd kohalike juhtidega kohalike õpetajate, personali, vabatahtlike ja osaliste koolitamisel ja toetamisel.
„See oli ja on tõeliselt novaatorlik algatus,” ütleb Rex Allen, programmi koolitus- ja infojuht. „See on novaatorlik igal tasandil, seega on info ja koolitus möödapääsmatud.”
Toimimispõhimõtted
Programm on saanud võimalikuks tänu sadadele tuhandetele inimestele, kes fondi rahastavad. Kogu raha läheb programmis osalejate toetamiseks.
Osalejate jaoks algab protsess ettevalmistava faasiga, mida koordineerib see usuinstituut, kus liige on registreeritud. VAP töövahenduskeskuse abiga osalevad laenu soovijad enne taotluse esitamist nn edukuse planeerimise kursustel ja ametivaliku töötubades.
Kui taotlus rahuldatakse, asub laenu saaja omandama haridust teadmisega, et võlg tuleb tagasi maksta, et ka järgmised laenutaotlejad võiksid fondilt abi saada. Igal aastal maksavad osalejad tagasi rohkem kui 2,5 miljonit dollarit laenuraha.
Vanem Carmack ütleb, et programm on edukas mitte üksnes tänu heldete liikmete rahalisele toetusele, vaid ka suurepärasele juhtimisele. „Alalise Hariduse Fondi isaks on Gordon B. Hinckley,” ütles ta, „kuid president [Thomas S.] Monsoni toetus ja huvi selle vastu on niisama suur. [President Monson] on olnud fondiga seotud algusest peale ja juhib seda täna prohvetliku ettenägelikkusega.”
Tulemused
Kui programm 2001. aasta aprilli üldkonverentsil välja kuulutati, ütles president Hinckley: „Head tööoskused aitavad neil noortel meestel ja naistel välja rabeleda vaesusest, milles nemad ja eelnevad põlvkonnad on elanud. Nad suudavad paremini hoolitseda oma perekondade eest. Nad teenivad Kirikus. Nende juhtimisoskus ja usaldusväärsus kasvavad. Nad maksavad tagasi oma laenud, et järgmised taotlejad võiksid saada samu õnnistusi, millega on õnnistatud neid.” (The Perpetual Education Fund. – Liahona, juuli 2001, lk 60; Ensign, mai 2001, lk 51.)
Programmi juhid näevad jätkuvalt president Hinckley sõnade täitumist. 10 kuni 15 protsenti praegustest Kiriku juhtidest AHF-iga liitunud maades on tõusnud juhtideks tänu fondilt saadud toetusele.
„See ei ole teostamatu soovunelm,” jätkas president Hinckley. „Meil on võimalus aidata tänu imetlusväärsete ning heldete sõprade headusele ja lahkusele. Meil on organisatsioon. Meil on inimressursse ja Issanda pühendunud teenijaid, kes tagavad edu. See toimib läbinisti vabatahtlikkuse alusel ega lähe Kirikule maksma praktiliselt midagi. Me palvetame alandlikult ja tänulikult, et Jumal laseks sellel üritusel edeneda, et see tooks rohkeid ja imeväärseid õnnistusi tuhandetele inimestele nagu tõi selle eelkäija, Alaline Emigratsiooni Fond, nende inimeste ellu, kes selle võimalusi kasutada said.”
Tänu „heale tahtele ja sügavale usule“, nagu ütleb vend Allen, on programm üheksa aastat pärast asutamist jätkuvalt tõusuteel.
Liikmed, kes abi väärivad, võivad saada õnnistatatud …
läbi Alalise Hariduse Fondi viljadest osa saamise …
ja läbi tagasi andmise, et ka teistel oleks sellest abi.
Illustratsioonid: Brad Teare