2015
Me peame kohe templisse minema!
Aprill 2015


Me peame kohe templisse minema!

Mary Holmes Ewen, California, Ameerika Ühendriigid

drawing of elderly woman sitting and talking to another woman

Bradley H. Clarki illustratsioonid

Ühel pühapäeva hommikul tutvustati kogudusele hiljuti ristitud liiget. Tema nimi oli Lydia. Ta võitis kohe meie südame.

Lydia oli vanemaealine ja pikaajalise diabeeditõve tõttu pime. Ta õppis kiirelt koguduse liikmeid nende hääle ja sammude järgi ära tundma. Ta kutsus meid nimepidi ja andis meile kätt, ja me ei viidanud kunagi asjaolule, et ta oli pime.

Pärast nõutud aastast ooteaega kohtus Lydia piiskopi ja vaia juhatajaga, et saada templisoovitus. Ühel pühapäeval Abiühingus tõmbas ta mu enda kõrvale ja teatas: „Vaia juhataja ütles, et ma pean minema templisse niipea kui võimalik. Kas te viiksite mind?”

Oli detsembri esimene nädal – meil kõigil olid käes kiired ajad. Ma püüdsin kasutada oma tavapärast ettekäänet ja küsisin: „Kas me ei võiks jaanuarini oodata?”

„Ei, me peame kohe minema!”

Grupp koguduse naisi käis iga kuu templis, seega pöördusin ma Lydia templisõidu asjus nende poole. Ka neil oli väga kiire. Kuid Lydia, pisarad silmis, ütles meile taas, et vaia juhataja oli tal palunud minna niipea kui võimalik.

Selle peale nõustusime me kõik järgmisel nädalal 240-kilomeetrise reisi ette võtma. Teel olles täitus väikebuss kaheksa naise lobisemise ja sõprusega. Lydia oli väga rõõmus oma templikogemuse ja templianni saamise üle.

Jaanuari esimesel nädalal Lydia olukord halvenes ja ta pidi minema haiglasse vältimatut arstiabi saama. Nädala pärast ta suri. Kuid Lydia lahkus igaveste õnnistustega, mis ta oli templis vaid mõni nädal varem saanud.

Hiljem jutustasin ma meie templireisist vaia juhatajale ja ütlesin, kui muljet avaldav oli, et ta oli tundnud õhutust paluda Lydial kohe templisse minna.

„Ma ei pidanud silmas, et ta peab kohe minema,” vastas vaia juhataja. „Ma ütlen alati uutele templisoovituse hoidjatele, et nad peatselt templisse läheksid. See oli Vaim, mis Lydiale kõneles, mitte mina!”

Lydia õpetas meile kõigile, kuidas kuulata Vaimu ja kohe selle kohaselt tegutseda. Ma olen tänulik tema meeldetuletuse eest kuulata vaikset, tasast häält.