Meie oma
Tuletõrjujad ja Jumala sõjavarustus
Julia Yellow ilustratsioonid
Kohas, kus töötan vabatahtliku tuletõrjujana, oli rahulik päev ja nii otsustasin ma lugeda Mormoni Raamatut. Kui üks minu töökaaslastest nägi mind lugemas, küsis ta, kas ma tean, kuidas me võime ennast kaasajal Jumala sõjavarustusega varustada. Kui me rääkisime, kõlas hädasignaal. Lähedal asuvas poes oli tulekahju.
Me riietusime kiiresti oma tuletõrjevarustusse ja läksime kiirelt kohale. Leegid olid suured ja kui me poele lähenesime, plahvatas miski meie suunas. Leegid matsid meid. Plahvatus ajas mind ja kaastöölist hetkeks segadusse. Kuid tänu meie varustusele ja kaitseriietusele ei saanud me viga.
Kui me pärast tule kustutamist tagasi jaama läksime, küsisin oma kaastööliselt, kas ta mäletab oma küsimust Jumala sõjavarustuse kohta. Ta vastas, et mäletab, ja ma selgitasin talle, et Jumala sõjavarustus on nagu meie kaitseriietus. Meil peab see alati seljas olema, et võiksime vastu seista vastase vägevatele rünnakutele. Kui me peame kinni käskudest, siis õnnistatakse meid Jumala sõjavarustuse kaitsva väega ja Püha Vaim juhib meid.
Fernando de la Rosa Marrón, Mehhiko
Minu lemmikpühakirjakoht
1. Saamueli 16:7. „ … Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!“ (1Sm 16:7)
Enne kui ma Kirikuga liitusin, nägin ma ennast alati kui tavaliste võimetega tavalist inimest. Tundsin, et mul pole teistele midagi pakkumist väärt. Ma kartsin inimestele näidata, kes ma olen, kuna kartsin hülgamist ja haiget saamist. Ma arvasin, et igaüks minu ümber oli tugevam, targem ja parem kui mina.
Kuid kõik need vaatenurgad muutusid, kui minust sai Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige. Ma õppisin, et me oleme kõik Jumala lapsed ja oleme pärinud jumalikke omadusi. Ma mõistan nüüd, et me ei pea võistlema selle üle, kes on targem, rikkam või ilusam. Issanda silmis oleme me võrdsed ja Tema on meie kohtumõistja – mitte vastavalt meie füüsilistele omadustele, vaid kuulekusele ja soovile järgida Tema ettenäidatud teerada.
Joan Azucena, Filipiinid
Kas sa pühapäeval töötad?
Julia Yellow ilustratsioonid
Kui ma olin 15-aastane, sain ma tugeva tunnistuse Jeesuse Kristuse evangeeliumi kohta ja ma liitusin rõõmuga Kirikuga. Tol ajal ma töötasin, et oma peret toetada. Kuid peagi pärast ristimist kaotasin ma töö.
Ma pidin kiirelt uue töökoha leidma, sest minu pere sõltus minust, kuid iga töökoht, millele ma kandideerisin, nõudis, et ma pühapäeviti töötaksin. Ma ei võtnud vastu mitut tööpakkumist, kuna teadsin, et pean pühapäeviti kirikus olema (vt ÕL 59:9–10).
Pärast kahekuulist otsimist ei olnud ma ikka veel töökohta leidnud. Minu ema ei olnud Kiriku liige ja kuigi ta uskus Jumalasse, oli ta minu peale pahane, et ma nii paljud tööpakkumised käest lasin.
Ühel õhtul vaatas ta mulle pisarsilmil otsa ja küsis: „Miks laseb Jumal seda meiega juhtuda, kui sa nii ustavalt õigesti käitud?”
Ma vastasin: „Ema, ma ei tea, miks see meiega juhtub, kuid ma tean, et ma talitan õigesti ja ma tean, et Jumal õnnistab meid selle eest.”
Järgmisel hommikul pakuti mulle suurt summat raha, et veeta kaks päeva rasket kaupa ühest majast teise tassides. Töö oli raske, kuid kui ma raha kätte sain, läksin otse koju ja tänasin Jumalat palves. Peagi leidsin ma hea töökoha, mis võimaldas mul pühapäeval puhata ja ma pole sellest ajast peale töötu olnud.
Ma olen rõõmus, et hoidsin hingamispäeva pühana. Elus tuleb ette palju katsumusi, kuid ma tean, et kui me püüame nendest hoolimata tugevad olla, siis Issand õnnistab meid.
Sahil Sharma, India