Naiste vaimne mõju
Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Utah’ osariigis.
Kas me teame omaenda vaimuväe jõudu?
KATHLEEN PETERSON, JUMALA TÜTRED. Koopiate tegemine keelatud.
Paljud imelised, alandlikud naised teenivad pühendunult Kirikus ilma mõistmata, kui kaugeleulatuv mõju on nende elul – nii eeskujuna ajalikust teenimisest kui ka vaimse väe pärandina. Üks selliseid naisi on minu vanaema Cherie Petersen. Ta on kogu oma elu ustavalt teeninud vaiksetes kutsetes. Kui sa temalt küsiksid, siis väidaks ta, et tal pole palju ande, mida maailmale pakkuda. Kuid kui ma olen tema elu kohta õppinud, olen mõistnud, kui palju tema vaimne vägi on minu elu mõjutanud.
Cherie vanemad lõpetasid kirikus käimise ja lahutasid, kui ta oli veel väga väike, ja ta kasvas üles ema Florence’iga, kes pidevalt tööl oli. Florence’it oli lapsena isegi veel rohkem väärkoheldud, sest ta kasvas üles internaatkoolis, samas kui tema ema Georgia ilmalikku elu elas. Vaatamata oma lapsepõlve probleemidele jäi Cherie evangeeliumis aktiivseks, käies ustavalt kirikus koos oma vanavanaema Elizabethi pere või sõpradega. Ta nägi nende peredes seda, mida soovis ka enda ellu saada. Ta ei teadnud täpselt, milline üks perekond peaks olema, kuid ta teadis, milline üks perekond olla ei tohiks, ja ta oli kindlalt otsustanud, et tema pere saab parem olema.
Cherie abikaasa – minu vanaisa Dell – ütles mulle kord: „Selleks, et saada tunnistust, pead sa seda tahtma. Cherie soovis alati saada tunnistust.” Kuigi nende abielu algusaastad olid täis probleeme, olid nad otsustanud perena tugevaks jääda. Delli töögraafiku pärast olid nad abielu esimesel aastal Kirikus vähem aktiivsed, kuid kutse teenida Algühingus õhutas Cherie’d taas Kirikus käima ja peagi liitus Dell temaga diakonite kvoorumi nõustaja kutses. Sellest ajast peale on nad mõlemad Kirikus aktiivsed ja tugevad olnud. Cherie valmisolek teenida ja kindlameelsus kasvatada tugev perekond aitasid minu emal saada tugevaks naiseks ning minu ema eeskuju on aidanud minul määratleda enda elu, eriti nüüd, kui ma loon enda pere.
Naistena võib meil olla sügav vaimne mõju meid ümbritsevate inimeste eludele. Joseph Smith õpetas, et meie roll „ei ole ainult vaeste elu kergendamiseks, vaid hingede päästmiseks”.1 Jeesus Kristus on kutsunud oma Kiriku naisi olema Tema jüngrid ja vaimselt tugevad. Meie vaimne vägi ja mõju on elulised päästmistöö edendamisel ja me peame otsima võimalusi, et meid ümbritsevaid inimesi vaimselt tugevdada. Seda tehes ulatub meie usu ja õigemeelsuse mõju palju kaugemale, kui võime ise näha.
Kutsutud jüngriteks
Vanem James E. Talmage (1862–1933) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjutas: „Maailma suurim naiste ja naiselikkuse eest võitleja on Jeesus Kristus.”2 Mõtelge näiteks sellele, mida Ta õpetas Uues Testamendis oma kahele naisjüngrile Maarjale ja Martale. Raamat „Daughters in My Kingdom” (Tütred minu kuningriigis) selgitab: „Luuka 10. peatükk sisaldab lugu, kuidas Marta oma kodus Jeesust vastu võttis. Ta teenis Issandat, hoolitsedes Tema ajalike vajaduste eest, samal ajal kui Maarja istus Isanda jalge ees ja Tema õpetust kuulas.”
„Tollel ajal, kui naistelt oodati üldjuhul vaid ajalike asjade eest hoolt kandmist, õpetas Päästja Martale ja Maarjale, et naised võivad ka vaimselt Tema töös osaleda. Ta kutsus Martat ja Maarjat saama Tema jüngriteks ning võtma osa päästest ehk valima „head osa”, mida neilt kunagi ära ei võeta.”3
Marta kombel teeme ka meie mõnikord vea, arvates, et naiste peamine roll on hoolitseda ajalike vajaduste eest, nagu teistele süüa teha, õmmelda ja koristada. Seda laadi teenimine on väärtuslik ja hinnatud ohverdus, kuid rohkem veel, kui Issand vajab õdesid, kes oskavad õmmelda ja toitu valmistada, vajab Ta vaimse väega naisi, kelle usk, õigemeelsus ja ligimesearmastus nende elust säravad. Ta teab, et meil kõigil on nii palju, mida anda. Jeesus Kristus kutsub meid kõiki arendama oma vaimset jõudu ja võimet ilmutust saada ning selle ajel tegutsema, et aidata edendada Tema tööd. Linda K. Burton, Abiühingu üldjuhataja, ütles õdedele: „Teid on saadetud maa peale käesoleval evangeeliumi ajajärgul selle tõttu, kes te olete ja milleks teid on ette valmistatud! Vaatamata sellele, mida Saatan püüab meid endist arvama panna, oleme me oma tõelise identiteedi poolest Jeesuse Kristuse jüngrid!”4
Issand teab meid ja meie olukorda ja Tal on meist igaühe jaoks siin maa pea töö teha. Ükski õde ei tea liiga vähe ega oma liiga vähe talente, et olla vaimseks väeks heategemisel ja tuua teisi Kristuse juurde. Selle jumaliku potentsiaali juures on meil kohustus saada vaimseteks juhtideks oma kodudes ja kogukondades. Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kuulutas, et „igal selle Kiriku õel, kes on teinud Issandaga lepingud, on jumalik voli aidata kaasa hingede päästmisele, juhtida maailma naisi, tugevdada Siioni kodusid ja ehitada Jumala kuningriiki”.5
Meil ei pea olema kõrget kutset ja me ei pea tegema ebatavalisi asju, et aidata inimestel enda ümber teha valikuid, mis aitavad neil Jeesuse Kristusega lähedasemaks saada – see on meie kõige suurem kohustus. Nii suurimad kui ka väikseimad asjad, mida me teeme ühe või kahe inimese elus, isegi omaenda peres, võivad omada sügavat mõju.
Naised päästmistöös
Armastatud kirikulaulu sõnad ütlevad: „On inglite kohustus naistele antud ja kutsele tänuga vastavad õed.”6 Meil on palju anda oma kallimate elus. Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on jaganud lugusid, kuidas naiste vägi tema elu mõjutas:
„Kui ma olin väike laps, ei olnud minu isa Kiriku liige ja minu ema oli jäänud passiivseks. ‥ Mõned kuud pärast minu kaheksandat sünnipäeva tuli vanaema Whittle teiselt poolt Ühendriike meile külla. Vanaema oli mures, et mina ja mu vanem vend polnud ristitud. Ma ei tea, mida ta selle mure kohta mu vanematele rääkis, aga ühel hommikul viis ta mind koos vennaga parki ja jagas meiega oma tundeid ristimise ja regulaarse kirikus käimise tähtsuse kohta. Ma ei mäleta öeldu üksikasju, kuid tema sõnad äratasid midagi minu südames ja peagi saime koos vennaga ristitud. ‥
Vanaema kasutas just õigel määral julgust ja austust, et aidata meie isal mõista, kui tähtis on see, et ta meid kirikusse koosolekutele sõidutab. Ta aitas igal sobival viisil tunda vajadust evangeeliumi järele meie elus.”7
Teine vaimse jõu allikas oli vanem Scotti naine Jeanene. Kui nad kohtamas käisid, hakkasid nad tulevikust rääkima. Jeanene, kes oli kasvanud tugevas misjonäride kodus, avaldas oma soovi abielluda templis misjonil teeninud noormehega. Vanem Scottile, kes polnud varem misjonil teenimisele palju mõelnud, avaldas see tugevat mõju. „Ma läksin koju ega suutnud mõelda millestki muust. Ma olin kogu öö ärkvel. ‥ Pärast paljusid palveid tegin ma otsuse kohtuda oma piiskopiga ja avaldada soovi misjonil teenida.”8 Kuigi Jeanene andis talle vajalikku juhatust ja õhutust, ütles vanem Scott: „Jeanene ei palunud mul tema pärast misjonile minna. Ta armastas mind küllaldaselt, et jagas minuga oma veendumusi ja seejärel andis mulle võimaluse ise oma elule suund valida. Me mõlemad teenisime misjonil ja hiljem saime templis pitseeritud. Jeanene’i julgus ja pühendumus usule on meie elu paremaks muutnud. Ma olen kindel, et me poleks leidnud õnne, mis meil on, ilma tema tugeva usuta sellesse, et Issanda teenimine tuleb esikohale seada. Ta on imeline eeskuju, õiglane eeskuju!”9
Nende ingellike naiste vaimne mõju tema elus aitas vaid ühel noorel mehel – vanem Scottil – teha mõned oma elu kõige tähtsamad otsused: saada ristitud, teenida misjonil ja abielluda templis.
Me võime oma eeskuju, tegude, sõnade ja isikliku õigemeelsuse kaudu aidata teistel soovida teha häid valikuid. Õde Carole M. Stephens, esimene nõuandja Abiühingu üldjuhatuses, kuulutab: „Me oleme Issanda kuningriigi tütred, kes peavad oma lepinguid. Me saame olla tööriistadeks Tema käes, ‥ osaledes päevast päeva päästmistöös, tehes väikseid ja lihtsaid asju – hoolitsedes üksteise eest, üksteist tugevdades ja õpetades.”10 Kui me Vaimule toetume ja siiralt ning alandlikult edasi pürgime, et aidata inimestel enda ümber tulla Kristusele lähemale, siis meid juhatatakse selles, mida me võime teha, ning antakse jõudu seda teha, ja me tunneme rõõmu, tuues Issanda lapsi Tema juurde.
Vaimseks mõjujõuks saamine
Teades meie kohustust, võime me küsida nagu algupärased apostlid: „Mis me peame tegema” (Ap 2:37), et olla vaimseks mõjujõuks? Hiljutisel üldkonverentsil kutsus õde Burton õdesid ette kujutama „mõnda võimalikku vaimse päästmistööga seotud „vajatakse abi” silti.
-
Vajatakse vanemaid, kes kasvataksid oma lapsi tões ja valguses.
-
Vajatakse tütreid ‥ , õdesid ‥ , tädisid ‥ , nõbusid, vanavanemaid ja tõelisi sõpru, kes teeniksid nõuandjatena ja pakuksid lepingurajal abikätt.
-
Vajatakse neid, kes kuulavad Püha Vaimu õhutust ja tegutsevad selle ajel.
-
Vajatakse neid, kes elavad iga päev väiksel ja lihtsal moel evangeeliumi järgi.
-
Vajatakse pereajaloo- ja templitöötajaid, kes ühendaksid perekondi igaveseks.
-
Vajatakse misjonäre ja liikmeid, kes levitaksid „häid uudiseid” – Jeesuse Kristuse evangeeliumi.
-
Vajatakse päästjaid, kes leiaksid üles teelt eksinud.
-
Vajatakse lepingupidajaid, kes seisaksid kindlalt tõe ja õiguse eest.
-
Vajatakse tõelisi Issanda Jeesuse Kristuse jüngreid.”11
Need ei ole uued asjad, kuid kui me otsime võimalusi päästmistöös osalemiseks, suurendame me oma võimeid aidata inimesi enda ümber. Vanem Ballard ütles: „Selles maailmas pole midagi nii isiklikku kui laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine ega midagi nii olulist kui õigemeelse naise eeskuju.”12 Kui me arendame oma vaimset jõudu läbi palve ja pühakirjade uurimise, läbi kindla kuulekuse ja ustavalt oma lepingute pidamise, siis saame me selliseks mõjujõuks.
Kaugemale, kui suudame näha
President Brigham Young (1801–1877) ütles: „Kas oskate öelda, kui palju head Iisraeli emad ja tütred suudavad teha? Ei! See on võimatu! Ja see hea, mida nad teevad, käib nendega kaasas kogu igaviku.”13
Minu vanaema õigemeelsed otsused on mõjutanud tema perekonna mitut sugupõlve – rohkem, kui ta suutis noore naisena ette näha. Kuid minu perekonna naiste vaimne mõju ulatub temast kaugemale minevikku. Cherie sai suure osa enda vaimsest jõust, vaadates oma vanavanaema (minu vanavanavanavanaema) Elizabethi. Elizabethi usu ja tunnistuse eeskuju ulatus kahe sugupõlve kauguse ebaaktiivsuseni, et aidata tema tütretütretütart Cherie’d pöörata ümber purunenud perede soodumus ja naasta Kirikusse.
Kui meist saab vaimne jõud inimestele meie ümber, siis ulatub meie mõju kaugemale sellest, mida suudame ise näha. President Gordon B. Hinckley (1910–2008) ütles: „Me kutsume kõiki Kiriku naisi seisma koos õigemeelsuse eest. Nad peavad tegema algust omaenda kodus. Nad võivad õpetada seda oma tundides. Nad võivad seda välja ütelda oma kogukondades. ‥
Ma näen seda kui ainust eredalt säravat lootuskiirt maailmas, mis enesehävingu suunas marsib.”14
Kui me seda käsku täidame, siis edeneb Issanda töö nii maailmas meie ümber kui ka, mis veelgi tähtsam, meie peredes ja meile kallite inimeste eludes.