Esimese Presidentkonna sõnum
President Monsoni kutse olla julge
President Thomas S. Monson
Illustratsioonid: iStock/Thinkstock
President Thomas S. Monson on täheldanud, et vaevu möödub tund, kui meid ei kutsuta tegema üht- või teistmoodi valikuid.
„Tarkade valikute tegemiseks,” nõustas ta meid, „läheb vaja julgust – julgust öelda „ei”, julgust öelda „jah”. Valikud määravad ära meie saatuse.”1
Järgnevates tsitaatides tuletab president Monson viimse aja pühadele meelde, et neil on vaja julgust, et seista tõe ja õigemeelsuse eest, kaitsta oma tõekspidamisi ja seista silmitsi maailmaga, mis hülgab igavesed väärtused ja põhimõtted.
„Meid kõiki kutsutakse pidevalt julgust üles näitama,” ütles ta. „Nii see on alati olnud ja nii see saab alati olema.”2
Julgus toob Jumala heakskiidu
„Meile kõigile saab osaks hirm, naeruvääristamine ja vastuseis. Jätkugu meil kõigil julgust trotsida konsensust, julgust jääda põhimõttekindlaks. Jumal kiidab heaks mitte kompromissi, vaid julguse. Julgusest saab kuldaväärt ja tähendusrikas voorus, kui see ei tähenda ainult valmisolekut mehiselt surra, vaid ka kindlat meelt tasakaalukat elu elada. Minnes edasi, püüdes elada nii, nagu me peaks, saame kindlasti Issandalt abi ja leiame lohutust Tema sõnadest.”3
Julgelt kindlaks jäämine
„Mida tähendab vastupidamine? Mulle meeldib definitsioon: „julgelt kindlaks jäämine”. Julgust on vaja, et uskuda, ning võib tulla ette olukordi, kui seda on vaja ka kuuletumiseks. Seda on kindlasti vaja maise elu lõpuni vastupidamiseks.”4
Olgu teil julgust seista tõe eest
„[Olgu teil] julgust seista tõe ja õigsuse eest. Kuna tänapäeva ühiskonna trendid erinevad Issanda poolt antud väärtustest ja põhimõtetest, tuleb teil millalgi kindlasti oma uskumuste eest välja astuda. Juhul, kui teie tunnistus pole tugev, võib usu pilkajatele vastu seismine raskeks osutuda. Tugev tunnistus evangeeliumist, Päästjast ja meie Taevasest Isast mõjutab kõike, mida te kogu oma elu jooksul teete.”5
Vajame vaimset ja moraalset vaprust
„Televisioonis, filmides ja muu meedia vahendusel edastatav sõnum on sageli otseses vastuolus sellega, mida me tahame, et meie lapsed omaks võtaksid ja kalliks peaksid. Meie kohuseks on mitte ainult õpetada neid vaimu ja õpetusega mõistlikult ümber käima, vaid aidata neil ka jääda selliseks, vaatamata välisjõududele, millega nad võivad silmitsi sattuda. See nõuab meilt palju aega ja jõupingutusi – ning selleks, et teisi aidata, vajame me ise vaimset ja moraalset vaprust, et pidada vastu igast küljest paistvale kurjale.”6
Olgem julged
„Meie igapäevases elus pannakse meie usk paratamatult proovile. Mõnikord võime tunda, et seisame küll rahva seas, kuid õigete otsuste osas kuulume vähemusgruppi või seisame päris üksi. ‥
Olgem julged ja valmis seisma oma uskumuste eest. Kui me peame jääma seda tehes üksi, tehkem seda julgelt, olles tugevad teadmises, et tegelikult pole me kunagi üksi, kui seisame koos Taevase Isaga.”7