Muusika olulisus Jumala teenimisel

Jan Pinborough

Kiriku ajakirjad

Muusika on alati olnud ja saab alati olema kirikus ja kodus Jumalat teenides kesksel kohal.

Mõned nädalad pärast Kiriku asutamist käskis Issand Emma Smithil „teha valik pühadest kirikulauludest, ‥ mis on meeldiv mulle, et need oleksid minu kirikus” (ÕL 25:11). Pühadel oli vaja erinevaid viise äsja ilmutatud evangeeliumitõdede õppimiseks ja ühiseks Jumala ülistamiseks ning kirikulauludel oli Jumala teenimisel ja õppimisel keskne koht.

Kui mu pere aastaid tagasi Kirikuga liitus, innustasid mu vanemad, et me oma uue kiriku muusikaga tutvuksime. Mul on sellest ajast elavaid mälestusi, kui:

• õppisin perega laulu „Palve on hinge siiras soov” (Kiriku lauluraamat, nr 91);

• kuulsin laulu „Oo, mu Isa” (Kiriku lauluraamat, nr 181) ning sain teada Taevasest Isast ja Emast, keda ma ühel päeval jälle näha saan;

• tundsin laulu „Taevaisa armastab mind” (Laste lauluraamat, lk 16) lauldes Jumala armastust.

Ja nüüd kiirelt ühele 2020. aasta veebruari lõpus toimunud sakramendikoosolekule. Osa meie koguduse liikmeid pidi tulema toime vähktõvega ja ma tundsin sügavat lohutust, kui koguduse koor laulis laulu „On usk meile kalju” (Kiriku lauluraamat, nr 48). Mõni nädal hiljem lisandus veel rida ärritavaid sündmusi: karantiinid, kiriku koosolekute ärajäämine ning terve rida maavärinaid ja järeltõukeid. Ja mulle meenus taas sama kirikulaul:

On Jumala sõnadel julgustav arm:

Su kõrval ma kõnnin ja sind talutan.

Sul nõrkuses aitan ma püsida teel.

Sind teed pidi õiglast ja vaga ma viin.

Vahel tunduvad globaalsed ja isiklikud probleemid pea iga päevaga kasvavat. Me vajame rohkem kui iial varem Kiriku ja Algühingu laulude ning muu püha muusika vaimset tuge.

Eesmärk või tähtsus pole muutunud

Kuid kui Kiriku koosolekute kava muutus kahetunniseks, mõtisklesid mõned, kas muusikal on nüüd Jumala teenimisel väiksem osakaal. Vastus on ei.

1. Pühad kirikulaulud kuuluvad ikka veel iga sakramendikoosoleku juurde ja aitavad südames sakramenditalituseks valmistuda. Nii nagu varem, saab planeerida ikka veel koosoleku rikastamist koori ja koguduse laulu ning muu püha muusika abil. COVID-19 pandeemia ajal oli pühal muusikal lühendatud sakramendikoosolekutel ikka veel tähtis koht, isegi kui tegemist oli vaid instrumentaalmuusikaga.

2. Meie lapsed veedavad nüüd pool ajast Algühingus muusika kaudu evangeeliumi õppides.

3. Täiskasvanute ja noorte tundides teise tunni ajal algus- ja lõpulaule ei laulda. Kuid õpetamiseks või inspiratsiooniks saab tunnis ikka muusikat kasutada.

4. Püha muusika kuulamine digiseadmest on lihtsam kui kunagi varem Kiriku püha muusika äpi vahendusel.

Vähem ettekirjutusi ja rohkem pealehakkamist

Kuid ette on tulnud ka arusaamatusi. Ühel ülestõusmispühadeaegsel pühapäeval vabandas õpetaja oma evangeeliumiõpetuse klassi ees: „Ma tean, et me ei peaks Pühapäevakoolis laulma, aga ma tahaksin väga laulda koos laulu „Mu Lunastaja elab, tean”.” See õpetaja pole ilmselt ainuke, kes on valesti aru saanud.

Tegelikult on muusika Jumala teenimisel ikka veel niisama oluline, nagu see on alati olnud. Pange tähele hetkel toimuvat pöördelist kiriku- ja lastelaulukogumike täiendamist. Selle projekti käigus esitasid Kiriku liikmed kogu maailmast tähelepanuväärsed 16 000 uut kiriku- ja lastelaulu ning lauluteksti.

Kuna meil on osal pühapäevastel koosolekutel laulmiseks vähem aega ette nähtud, peame olema muusika planeerimisel ja kasutamisel mõistlikumad ja ettevõtlikumad.

Muusikat aitavad Jumala teenimise keskmes hoida kaks peamist põhimõtet:

1. Asendamatus õpetamisel

Me võime pidada kõnesid ja vestlusi peamisteks meetmeteks, kuidas kodus ja kirikus evangeeliumisõnumit edastada. Ja võime veeta seda tehes enamiku oma ajast. Kuid muusika pole dekoratiivne lisand. Sellel on väe ja Vaimuga õpetamisel keskne koht.

Apostel Paulus andis varajastele pühadele nõu: „Kristuse sõna elagu rohkesti teie seas. Kõige tarkusega õpetage ja juhatage üksteist psalmidega ja kiituslauludega ja vaimulike lauludega, tänumeeles lauldes Issandale oma südames.” (Kl 3:16)

Muusika saab tuua silmapilkselt tundi või koosolekule Vaimu. Pühapäevakooli tunni või „Tule, järgne mulle” vestluse ajaks laulu valimine väärib samasugust mõtlikkust ja palvemeelset kaalumist nagu lugemiseks valitud pühakirjakohad või jagamiseks valitud õpetunni osa. Palvemeelselt valitud muusika saab liigutada südant ja jätta elukestvaid vaimseid muljeid.

2. „Minule nagu palve”

Igaühel võib tulla mingil hetkel ette aegu, mil tunneme end murdumas, mil rada meie ees pole selge. Vahel tundub, nagu pommitaksime taevast ühe ja sama pakilise vajadusega, ilma et saaksime mingit vastust või lahendust. Sellisel hetkel võib tunda kiusatust järeldada, et Jumal ei hooli või et me pole Tema hoolimist väärt. Vahel võib meil tekkida isegi tahtmine alla anda ja palvetamisest loobuda.

Neil aegadel, mil me ei tunne taevaga piisavat ühendust, saame tröösti tõest: püha muusika saab olla tegelikult üks palve vorme. Issand ise selgitas seda, kui määras Emma meie esimest laulikut koostama: „Sest minu hing rõõmustub laulust, mis tuleb südamest; jah, õigemeelsete laul on minule nagu palve.” (ÕL 25:12; rõhutus lisatud)

Ja kui me lauame Issandale siiralt ja südamest, on Ta lubanud sellele alati õnnistusega vastata: „Ja sellele vastatakse õnnistusega nende peade peale. Mispärast, ülenda oma süda ja rõõmusta.” (ÕL 25:12–13)

Ühel raskel eluhetkel ei suutnud ma pikemat aega tajuda vastuseid oma siirastele palvetele. Mu kallil sõbral olid omad raskused. Kuid kui me mängisime ja laulsime koos kirikulaule ja muid evangeelseid laule, tundsime sageli võimsaid lohutust andvaid ja tunnistust tugevdavaid tundeid. Ma mõistan nüüd, et Issand täitis oma lubadust. Ta vastas ikka ja jälle mu südamest tulnud laulule. Ja see aitas mul tõeliselt oma südant ülendada ja edasi minna.

Photograph by Robert Casey

Ükskõik mis pühapäeval

Me võime olla ükskõik mis pühapäeval kindlad, et keegi meie koguduses, keegi meie klassis ja keegi mere peres sumpab isiklikus sügavas kannatustevees. Ja teised jällegi on õnnistustest kubisevas rahuorus. Ja siis on veel neid, kes alles õpivad evangeeliumi põhitõdesid.

Kui muusika on õigusega meie Jumala teenimise keskmes, aitame kõigil leida võimalusi Vaimu tunda, evangeeliumitõdesid õppida ja Issandat Tema headuse eest ülistada. Ja me aitame kõigil saada nende südamest tulevale laulule vastuseid sellisel viisil, nagu ainuüksi armastav igavene Isa saab neile vastata.

Muusika vägi

„Muusikal on vägi vaimset kosutus pakkuda. Muusika vägi tervendab. See vägi hõlbustab Jumala teenimist, võimaldades meil mõtiskleda lepitusele ja evangeeliumi taastamisele koos selle päästvate põhimõtete ja ülendavate talitustega. Muusika annab meile väe palvemeelseid mõtteid väljendada ja pühadest tõdedest tunnistada.”

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president Russell M. Nelson. The Power and Protection of Worthy Music. – Ensign, dets 2009, lk 16.

Muusika on jumalik keel

Inglid ja kõik, kelle Jumal on loonud, ülistavad Teda lauluga (vt Al 36:22 ja ÕL 128:23).

Muusikas väljendub usk (vt Ap 16:25).

Selles väljendub rõõm usulepöördumisest ja lunastusest (vt Al 5:26 ja Al 26:13).

Ja kõik laulavad, kui Issand tuleb:

„Kõik, kes jäävad, saavad mind tundma, kõige pisukesemast kuni kõige suuremani välja, ja saavad täidetud Issanda tundmisega ja näevad silmast silma ja tõstavad üles oma hääle ning laulavad koos seda uut laulu.” (ÕL 84:98; lugege selle laulu teksti salmidest 99–102)