Sõnum piirkonna juhatuselt
Templitöö olulisus päästmistöös
Ma teenisin põhimisjonärina Venemaa Novosibirski misjonil, kust ma 2011. aasta juunis koju saabusin. Misjon õpetas mulle palju ja olin kindel, et tean evangeeliumist nii palju, peaaegu kõike, mida on üldse võimalik teada. Olin veendunud, et kõik peamised evangeeliumi põhimõtted on mulle täiesti selged, ja et sellist põhimõtet, mida ma ei mõista, pole olemas. Teadsin siiski, et alati on ruumi ka arenemiseks, ja et mul tuleb püüda õppida samu peamisi põhimõtteid ka sügavuti. Kuid nagu hiljem selgus, olid mul mõningased pettekujutelmad.
Pärast koju naasmist teenisin ma kolm ja pool aastat Kirikus erinevates kutsetes, nagu nt pühapäevakooli õpetajana ja nõuandjana koguduse juhatuses. Uskusin ikka veel siiralt, et kõik need peamised evangeeliumi põhimõtted on mulle tõesti selged.
2014. aasta talvel kutsuti mind teenima Kirikus ühe Moskva koguduse piiskopina. Olin teiste Kiriku juhtidega palju templi- ja pereajalootööst vestelnud. Me pöörasime kogu tähelepanu neile kirikuliikmetele, kellel mingil põhjusel templisoovitust polnud. Kuna ma osalesin koguduse nõukogudes ja konverentsidel ning õppisin iseseisvalt, hakkasin ma mõistma, et minu enda elus oli templi- ja pereajaloo töö jäänud piisava tähelepanuta.
Päevast, mil mõistsin, et templitöö on päästmistöö lahutamatu osa, sai tähtsaim hetk minu isiklikus arengus. Sain selgeks, et kui ma templitööd ei tee, takistan ma tegelikult Jumala kuningriigi ehitamist maa peale. Seejärel hakkasin mõtisklema, mis meiega juhtuks, kui templitööd ei oleks.
Ma kordasin pea iga päev Õpetuse ja Lepingute 132. osa 8. salmi: „Vaata, minu koda on korra koda, ütleb Issand Jumal, ja mitte segaduse koda.”
Põhimõtted, mille üle ma tookord üha enam mõtlema hakkasin, olid tegelikult minuga otseselt seotud. Need on järgmised:
Ilma templitööta poleks ma sõlminud Jumalaga lepinguid, mis on vajalikud, et Tema juurde naasta.
Olen tänulik Jumalale Temalt saadud teadmiste ja võimaluste eest. Meil on tõeliselt tähtis Jumalaga sõlmitud lepinguid meeles pidada. Peame ju ka templisoovituse vestluse ajal vastama küsimusele, kas me templis sõlmitud lepingutest kinni peame. Selleks, et sellele küsimusele ausalt vastata, tuleb meil sõlmitud lepinguid meeles pidada.
Ilma templitööta poleks ma saanud lasta end oma perega igaveseks kokku pitseerida.
Pereliikmetega pitseerimine ja nendega kogu igaviku koos olemine on minu jaoks palju tähtsam, kui suudan sõnadesse panna. Mu pere on minu jaoks tõelise rõõmu, õnne ja tohutu jõu allikas.
Ilma templitööta jääksid minu esivanemad talitusteta.
Parema arusaamiseni jõudmisel oli tähtis osa ka Piiblil. Peetruse esimese kirja 3. peatüki 18. ja 19. salm inspireerisid mind mõtlema rohkem selle üle, miks templi- ja pereajalootöös osalemine on meie jaoks nii tähtis. (18. s – „On ju ka Kristus kord surnud pattude pärast, õige ülekohtuste eest, et ta meid juhiks Jumala juurde, kui ta küll surmati liha poolest, kuid elavaks tehti vaimu poolest”, 19. s – „kelles ta ka läks ära ja kuulutas vangis olevaile vaimudele”.)
Õppisin oma koguduse liikmete abil esivanemaid otsima, mistõttu tahtsin üha sihikindlamalt Jumala templit külastada.
Tookord mõtisklesin sageli ühe kirikulaulu sõnade üle: „Tõuske pühad ja minge templisse.” Mõistsin, et minu mineviku püüdlused oma osa täita olid olnud puudulikud, ja olen nüüd väga tänulik kõigile, kes mul templitöö tähtsust kristallselgelt näha aitasid.
Soovin kogu südamest ja hingest, et kõik kirikuliikmed eranditult mõistaksid, et templitöö on päästmistöös oluline ja ilma selleta on maa peal võimatu Jumala kuningriiki üles ehitada.